Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
07. juuni 2005


SNDMUS



Koolitatakse prandkoosluste hooldajaid

Prandkoosluste Kaitse hing korraldab pool-looduslike koosluste hooldajate koolitusprogrammi vljattamiseks pilootkoolituse.
Koht: Matsalu RP, Penije mis;
Koolitus 1: puisniitude hooldamine, 11. juuni;
Koolitus 2: luhaniitude hooldamine, 12.juuni;
Pilootkoolituste eesmrgiks on vlja selgitada tpsem vajadus taoliste koolituste jrele ning anda koosluste majandajatele kohapeal nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi looduslikust mitmekesisusest ja inimmjudest. Toimuvad loengud liikide kohta vastavas koosluses, biomassi alternatiivsetest kasutamisvimalustest ning ekskursioonid puis- vi luhaniidul koos ekspertidega.
Info: Margot Mars, marsruut@hotmail.com, tel 58016863 Allikas: PK





Hakakem seenetundjateks

Kikidele seenehuvilistele sobilik seenetundja koolitus toimub 18.-19. augustil Tartus. Kahepevase kursuse kigus toimub ppekik-seeneretk erinevat tpi metsadesse koos kogenud seeneuurijatega, tutvustatakse enamlevinud seeneliike, rgitakse seente mrgisusest ja sdavusest. Seenenitus.
Kursuse viivad lbi tuntud mkoloogid Kuulo Kalamees ja Mall Vaasma. Teave ja registreerumine 10. juunini Klli Kalamees: kylli.kalamees@teec.ee, tel. 53 425101.
Tartu Loodusmaja


UUDISED

Veesdu ei tule

Juba mni aasta havad ajalehepealkirjad: Veesjad tulevad! USA keskkonnauuringute instituut Worldwatch Institute (WWI) tegi hoopis vastupidise avalduse. Vesi vib olla koost aluseks.
Inglise keeles eneses peitub vee ja konkurentsi mte: rivalry tuleb ladinakeesest snast rivalis ehk siis see, kes kasutab sama jge, mida teinegi. Kuid viimase tuhande aasta jooksul pole kski rahvas astunud stta vaid vee prast. Veevaidlused on lahendatud rahumeelselt. Vesi on nii thtis, et rahvad ei saa endale lubada selle eest sdimist, arvab WWI. Vastupidi, vesi viib suuremale vastastikusele sltuvusele. Ja saades enam kokku, tekib ka enam usaldust.
Kogu lugu neb siit: wwi
Allikas: WWI


Moby Dick ujus jlle lagedale

Herman Melville ei pruugi oma parematel jahimaadel nukrutseda. Tema maailmakuulus kangelane, valge hiigelvaal Moby Dick kummitab siiamaani. Igatahes teatas Biskaia lahes delfiine uuriv rhm, et mrkas Moby Dicky jreltulijat. Aprillis jlgiti ebaharilikku pilti -- vaalade lastekodu, mis koosnes vhemat kuuest kaelotist ja nende jrglastest. See on ebaharilik, sest Biskaia laht ei ole just eriti populaarne jrglaste soetamise paik, pigem tehakse seda soojemates vetes.
Tagatipuks nhti, et hel emasel vaalal on hele, peaaegu valge pea. Teda nnestus ka pildistada. Tegu on suurimate vaaladega, kes kasvavad kuni 18 meetri pikkuseks. Valgepist vaala polnud siin enne nhtud. Albiinovaalasid on siiski theldatud, ja selline kaelot oli ka Herman Melvillei raamatu kangelane. Kuid erinevalt kirjaniku vljameldisest on kaelotid rahumeelsed gigandid, kes lasevad ennast turistidel imetleda.
Allikas: AlphaGalileo


ASJATUNDJA

Kas puudutavad Eesti tuulepargid kuidagiviisi ka nahkhiiri?

Vastab keskkondlane ja nahkhiireuurija Matti Masing:

Puudutavad ikka. Meil polegi tiivikute mju nahkhiirtele uuritud. Tegin vikese levaate Eesti tuuleturbiinidest. Seni pole nahkhiirte eeluuringuid Eestimaa tuuleparkides tellitud, kuid juttu on sel teemal olnud juba paar aastat. Kuulu jrgi Pakri tuulepark tellib sellise uuringu, kuid see poleks enam eeluuring, sest kaheksa tiivikut pidavat juba ttama. Niisiis, tuulepargid Eestis (ttavad ja kavandatud):
Saared: Tahkuna 1, Sre 1, Salme vald 6;
Lnerannik: Virtsu 2, ks neist alates 2001 = esimene tuulepark Eestis, Audru-Tstamaa;
Phjarannik: Pakri 8, Trisalu, Kunda, Viru-Nigula, Aseri kuni 3 tk, Purtse.
Allikad internetist:
pakri; delfi; harju; le; hiiumaa; saaremaa; ekspress.


KSIMUS JA VASTUS

25.-27. maini toimus Kasahstanis rhusi konventsiooni osapoolte teine kohtumine. Selle kigus veti vastu Almat deklaratsioon ning konventsiooni viidi sisse detailsemad avalikustamise ja konsulteerimise phimtted ning printsiibid seoses geneetiliselt muundatud organismidega. Keskkonnaministeeriumi pressiteate kohaselt oli rhusi konventsiooni osapoolte kohtumine edukas. Mida arvavad asjast valitsusvlised organisatsioonid?

Vastab Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa:

Jah, ldiselt oli see edukas ka kodanikuhenduste seisukohast. Ja nimelt. See oli esimene kord, mil valitsused kandsid ette konventsiooni titmisest. Kodanikuhendustel oli vimalus nendesse aruannetesse oma panus vi kriitika lisada vi koguni alternatiivne aruanne esitada. Konventsioon sai GMO-sid ksitleva tienduse. Kodanikuhenduste esindajad kaasatakse edaspidi nii riigisisestele kui rahvusvahelistele foorumitele. Sama juhendit hakkavad osapooled kasutama ka teiste konventsioonide, niteks krbestumise konventsiooni raames.
Kuid GMO-dega seotu tuleb kontrolli ja pinge all hoida. Konventsiooni tiendused hakkavad kehtima alles prast nende ratifitseerimist osapoolte parlamentides, mis teaduprast vtab aega.
Oli tunda, et kodanikuhendusi vetakse jrjest tsisemalt kui vrdset partnerit. Oli ka lisandunud ks juline osapool -- Euroopa Liit. Ja oli smpaatne, et just EL suutis konverentsi kigus loobuda oma jikusest temale tundlikul teemal nagu kodanikuhenduste kaasamine rahvusvahelistel konverentsidel.


KIIRKOMMENTAAR

Keskkond on julgeolek

Mni ndal tagasi tuli keskkonnaminister Villu Reiljan lagedale ideega, et osa riigikaitse vahendeid viks suunata keskkonnakaitsesse. See ei avaldanud oponentidele mitte just kige paremat mju. Vibolla kahtlustati ka isiklike huvide olemasolu. Aga unustame korraks Reiljani ja isiklikud huvid. Tdemus, et keskkond on muutumas ha enam julgeoleku aluseks, on maailmas oma vaiksel moel eduteed astunud juba mni aasta. Eriti toetab seda mttelaadi USA Worldwatch Institute. Selle teadlased kinnitavad niteks, et veepuudus pigem toetab riikidevahelist koostd kui viib sjale. Ja siin on sees oma sgav iva. Vaadakem niteks Eestit ja Venet. Kus on koost tihedam ja loomulikum? Peipsi asjades. Ja Narva veehoidla ning Narva je asjades -- niikaua, kui ei puudutata energeetikat. Ja mida rohkem kokkusaamisi on hisvete keskkonnahoiu alal, seda enam tekib kui mitte mistmist, siis vhemasti tajumist, et kokku viks saada ka muude ksimuste arutamiseks.
Maailma keskkonna seisund ha halveneb. Thendab, keskkonnahoid muutub kaitsepoliitika osaks varem vi hiljem niikuinii. Kas Eesti poliitikud taipavad seda viimsena?
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012