UUDISTAJA
07. juuni 2005

SÜNDMUS

Koolitatakse pärandkoosluste hooldajaid

Pärandkoosluste Kaitse Ühing korraldab pool-looduslike koosluste hooldajate koolitusprogrammi väljatöötamiseks pilootkoolituse.
Koht: Matsalu RP, Penijõe mõis;
Koolitus 1: puisniitude hooldamine, 11. juuni;
Koolitus 2: luhaniitude hooldamine, 12.juuni;
Pilootkoolituste eesmärgiks on välja selgitada täpsem vajadus taoliste koolituste järele ning anda koosluste majandajatele kohapeal nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi looduslikust mitmekesisusest ja inimmõjudest. Toimuvad loengud liikide kohta vastavas koosluses, biomassi alternatiivsetest kasutamisvõimalustest ning ekskursioonid puis- või luhaniidul koos ekspertidega.
Info: Margot Mars, marsruut@hotmail.com, tel 58016863 Allikas: PKÜ





Hakakem seenetundjateks

Kõikidele seenehuvilistele sobilik seenetundja koolitus toimub 18.-19. augustil Tartus. Kahepäevase kursuse käigus toimub õppekäik-seeneretk erinevat tüüpi metsadesse koos kogenud seeneuurijatega, tutvustatakse enamlevinud seeneliike, räägitakse seente mürgisusest ja söödavusest. Seenenäitus.
Kursuse viivad läbi tuntud mükoloogid Kuulo Kalamees ja Mall Vaasma. Teave ja registreerumine 10. juunini Külli Kalamees: kylli.kalamees@teec.ee, tel. 53 425101.
Tartu Loodusmaja


UUDISED

---

Veesõdu ei tule

Juba mõni aasta hüüavad ajalehepealkirjad: “Veesõjad tulevad!” USA keskkonnauuringute instituut Worldwatch Institute (WWI) tegi hoopis vastupidise avalduse. Vesi võib olla koostöö aluseks.
Inglise keeles eneses peitub vee ja konkurentsi mõte: “rivalry” tuleb ladinakeesest sõnast “rivalis” ehk siis “see, kes kasutab sama jõge, mida teinegi”. Kuid viimase tuhande aasta jooksul pole ükski rahvas astunud sõtta vaid vee pärast. Veevaidlused on lahendatud rahumeelselt. “Vesi on nii tähtis, et rahvad ei saa endale lubada selle eest sõdimist,” arvab WWI. Vastupidi, vesi viib suuremale vastastikusele sõltuvusele. Ja saades enam kokku, tekib ka enam usaldust.
Kogu lugu näeb siit: wwi
Allikas: WWI


Moby Dick ujus jälle lagedale

Herman Melville ei pruugi oma parematel jahimaadel nukrutseda. Tema maailmakuulus kangelane, valge hiigelvaal Moby Dick kummitab siiamaani. Igatahes teatas Biskaia lahes delfiine uuriv rühm, et märkas Moby Dicky järeltulijat. Aprillis jälgiti ebaharilikku pilti -- vaalade lastekodu, mis koosnes vähemat kuuest kaðelotist ja nende järglastest. See on ebaharilik, sest Biskaia laht ei ole just eriti populaarne järglaste soetamise paik, pigem tehakse seda soojemates vetes.
Tagatipuks nähti, et ühel emasel vaalal on hele, peaaegu valge pea. Teda õnnestus ka pildistada. Tegu on suurimate vaaladega, kes kasvavad kuni 18 meetri pikkuseks. Valgepäist vaala polnud siin enne nähtud. Albiinovaalasid on siiski täheldatud, ja selline kaðelot oli ka Herman Melville’i raamatu kangelane. Kuid erinevalt kirjaniku väljamõeldisest on kaðelotid rahumeelsed gigandid, kes lasevad ennast turistidel imetleda.
Allikas: AlphaGalileo


ASJATUNDJA

---

Kas puudutavad Eesti tuulepargid kuidagiviisi ka nahkhiiri?

Vastab keskkondlane ja nahkhiireuurija Matti Masing:

Puudutavad ikka. Meil polegi tiivikute mõju nahkhiirtele uuritud. Tegin väikese ülevaate Eesti tuuleturbiinidest. Seni pole nahkhiirte eeluuringuid Eestimaa tuuleparkides tellitud, kuid juttu on sel teemal olnud juba paar aastat. Kuulu järgi Pakri tuulepark tellib sellise uuringu, kuid see poleks enam eeluuring, sest kaheksa tiivikut pidavat juba töötama. Niisiis, tuulepargid Eestis (töötavad ja kavandatud):
Saared: Tahkuna 1, Sääre 1, Salme vald 6;
Läänerannik: Virtsu 2, üks neist alates 2001 = esimene tuulepark Eestis, Audru-Tõstamaa;
Põhjarannik: Pakri 8, Türisalu, Kunda, Viru-Nigula, Aseri kuni 3 tk, Purtse.
Allikad internetist:
pakri; delfi; harju; le; hiiumaa; saaremaa; ekspress.


KÜSIMUS JA VASTUS

---

25.-27. maini toimus Kasahstanis Århusi konventsiooni osapoolte teine kohtumine. Selle käigus võeti vastu Almatõ deklaratsioon ning konventsiooni viidi sisse detailsemad avalikustamise ja konsulteerimise põhimõtted ning printsiibid seoses geneetiliselt muundatud organismidega. Keskkonnaministeeriumi pressiteate kohaselt oli Århusi konventsiooni osapoolte kohtumine edukas. Mida arvavad asjast valitsusvälised organisatsioonid?

Vastab Eesti Looduskaitse Seltsi esimees Juhan Telgmaa:

Jah, üldiselt oli see edukas ka kodanikuühenduste seisukohast. Ja nimelt. See oli esimene kord, mil valitsused kandsid ette konventsiooni täitmisest. Kodanikuühendustel oli võimalus nendesse aruannetesse oma panus või kriitika lisada või koguni alternatiivne aruanne esitada. Konventsioon sai GMO-sid käsitleva täienduse. Kodanikuühenduste esindajad kaasatakse edaspidi nii riigisisestele kui rahvusvahelistele foorumitele. Sama juhendit hakkavad osapooled kasutama ka teiste konventsioonide, näiteks kõrbestumise konventsiooni raames.
Kuid GMO-dega seotu tuleb kontrolli ja pinge all hoida. Konventsiooni täiendused hakkavad kehtima alles pärast nende ratifitseerimist osapoolte parlamentides, mis teadupärast võtab aega.
Oli tunda, et kodanikuühendusi võetakse järjest tõsisemalt kui võrdset partnerit. Oli ka lisandunud üks jõuline osapool -- Euroopa Liit. Ja oli sümpaatne, et just EL suutis konverentsi käigus loobuda oma jäikusest temale tundlikul teemal nagu kodanikuühenduste kaasamine rahvusvahelistel konverentsidel.


KIIRKOMMENTAAR

---

Keskkond on julgeolek

Mõni nädal tagasi tuli keskkonnaminister Villu Reiljan lagedale ideega, et osa riigikaitse vahendeid võiks suunata keskkonnakaitsesse. See ei avaldanud oponentidele mitte just kõige paremat mõju. Võibolla kahtlustati ka isiklike huvide olemasolu. Aga unustame korraks Reiljani ja isiklikud huvid. Tõdemus, et keskkond on muutumas üha enam julgeoleku aluseks, on maailmas oma vaiksel moel eduteed astunud juba mõni aasta. Eriti toetab seda mõttelaadi USA Worldwatch Institute. Selle teadlased kinnitavad näiteks, et veepuudus pigem toetab riikidevahelist koostööd kui viib sõjale. Ja siin on sees oma sügav iva. Vaadakem näiteks Eestit ja Venet. Kus on koostöö tihedam ja loomulikum? Peipsi asjades. Ja Narva veehoidla ning Narva jõe asjades -- niikaua, kui ei puudutata energeetikat. Ja mida rohkem kokkusaamisi on ühisvete keskkonnahoiu alal, seda enam tekib kui mitte mõistmist, siis vähemasti tajumist, et kokku võiks saada ka muude küsimuste arutamiseks.
Maailma keskkonna seisund üha halveneb. Tähendab, keskkonnahoid muutub kaitsepoliitika osaks varem või hiljem niikuinii. Kas Eesti poliitikud taipavad seda viimsena?
Tiit Kändler

---