Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. juuni 2005


UUDISED






Loodus kirjutab valgest mehest vihmametsas

See oli umbes aasta tagasi, kui Eestit külastas Priit Vesilind, National Geographicu väliseestlasest ajakirjanik. Meedia läks justkui arust ära -- nagu jaanalinnumuna oleks kanalaudast leitud. Nädal enne saabumist ei teadnud laiem avalikkus Vesilinnust ju pehmelt öeldes mitte midagi, nüüd imetlesid aga kõik suuremad päeva- ja nädalalehed kuulsat kodumaa poega.
Mai lõpus oli Eestis taas karta üht meediapurset -- meid külastas mees, kes seni kodumaa avalikkuse eest on varju jäänud -- Illar Muul, tuntud eesti soost vihmametsade uurija. Muul on tuntust kogunud vihmametsadesse rippradade leiutamisega turistidele, mis kulgevad kümnekordse maja kõrgusel. Neid on rajatud üle terve maailma. Meedia siiski seekord Muuli järgi ei hullunud, aga küllap jõuavad pea televõttegrupid tema juurde Malaisiasse.
Malaisais on Illar Muuli elanud ja töötanud aastaid, uurinud seal lendoravaid. Ja mitte ainult neid lendav-hüppavaid imeloomi. Kuulsust on ta kogunud eelkõige teadlasena, kes on veendunud, et vihmametsade kaitset ja vihmametsade kasutamist inimese poolt saab ühendada. Ajakirjale Loodus antud intervjuus ütleb ta, et muud varianti ei olegi metsade kaitseks, kui ühendada see inimtegevusega -- kui üritad kaitsta ühte metsatukka, aga teises maakohas sooritad lageraide, siis -- “kuhu me sellega jõudnud oleme?” küsib ta. Vihmamets toob oma mitmekesise floora ja fauna ja turismiga rohkem sisse kui vihmametsade asemele rajatud monokultuursed põllumaad ning lisaks säilib nõnda liigiline mitmekesisus. Konservatiivsed looduskaitsjad Muuli ideid aga ei salli -- lugege Loodusest, miks.
Suure suvega koos on alanud vabaõhulavastuste hooaeg Eesti looduskaunites kohtades. Paljud sõidavad ju etendusele, nautimaks just põnevat kultuuriloolist paika. Loodus tutvustab huvitavamaid suveetenduste toimumiskohti, põhirõhuga Soontagana maalinnal.
Looduses veel: maikuus toimunud Roheliste Rattaretke pildivalik, Ago Ruusi uus film rannaniitudest ja kõrest, Aleksei Turovski kirjatükk loomaemmede imelikest imetamistavadest ja palju muud.
Loodusajakiri





Haruldane kotkas Eesti taevas

Jõgeva maakonnas Rääbise külas leiti hiljuti tegutsemas üks suurem kotkas, kes meenutas kangesti kaeluskotkast. Käisime siis suurema seltskonnaga asja uurimas ja selgus, et lind ongi kaeluskotkas (Gyps fulvus). Oli teine talu juurde põllule miskit surnut looma sööma tulnud. Vahepeal olla lausa hoovi roninud ja maja katusel istunud. Leidsime linnu talu lähedalt metsast, kust ta lendu tõusis ja siis läheduses ringi lendas, kuna hiireviud ründasid teda. Vahepeal maandus kotkas taas metsatukka. Linnul oli vasakul tiival kollane märgis. Kiirelt kohale jõudnud Soome bongarid teadsid öelda, et kollaseid tiivamärgiseid, millel on roheline tekst, olla Kreekas pandud. Kahjuks ei õnnestunud teksti lugeda. Arne Ader sai mõned pildid teha, ehk loeb pärast piltidelt midagi välja.
Kaeluskotkast kirjutan aga sel põhjusel, et tegemist on siinmail ülikõva haruldusega. Senini on Eestis kaeluskotkast kohatud vaid neli korda ja viimane vaatlus oli 1973. aastal. Lisaks on Eestis kaheksal korral kohatud veel kaelus- või raisakotkast (s.t liik on määramata jäänud), ja nendestki oli viimane 1969. aastal.
Margus Ots, Eesti Linnuharulduste Komisjoni esimees


Eesti Keskkonnaühenduste Koda sa uue eesistuja

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 31. mail järgmiseks kuueks kuuks oma eesistujaks Eestimaa Looduse Fondi (ELF). EKO eesistuja korraldab EKO ja riigiasutuste ning muude huviliste vahelist suhtlust ja on kontaktisikuks EKO-le saadetavate pöördumiste osas.
EKO on 2002.a. loodud mitteformaalne võrgustik, mille eesmärgiks on keskkonnaotsuste ja -poliitika mõjutamine läbi keskkonnaorganisatsioonide ühistegevuse. EKO on esindatud mitmes riiklikus keskkonda puudutavate küsimustega tegelevas töörühmas ja komisjonis nagu säästva arengu komisjon, põllumajanduse ja maaelu arendamise nõukogu, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna ümarlaud, keskkonnamõju hindamise litsentsikomisjon, geenitehnoloogiakomisjon. Liikmeid on kümme: Eesti Roheline Liikumine, Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Nõmme Tee Selts, Eesti Noorte Looduskaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing „Sorex“ ning Tehiskeskkonna Instituut.
Vt lisaks eko . Kontaktisik EKO tegevuse koordineerimisel on Kärt Vaarmari, kart@elfond.ee, tel 742 8443.
Allikas: ELF


Saaremaa Laevakompanii rikub EL-i keskkonnaseadust

Keskkonnainspektsioon tegi Saaremaa Laevakompaniile ettekirjutused nelja parvlaeva tulekustutussüsteemis kasutatava osoonikihti kahandava aine kõrvaldamiseks. AS Saaremaa Laevakompanii reisiparvlaevade Viire, St Ola, Harilaid ja Kõrgelaid tulekustutussüsteemides on kasutusel haloonid 1301 ja 2402, mis kuuluvad osoonikihti kahandavate ainete nimistusse. Euroopa Liidu nõuete järgi on osoonikihti kahjustavate ainete kasutamine tulekustutussüsteemides ja portatiivsetes tulekustutites seadusevastane ning kõik haloonsüsteemid tuleb demonteerida.
Ettekirjutuse kohaselt tuleb laevakompaniil korraldada halooni kõrvaldamine laevade tulekustutussüsteemidest keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid silmas pidades 1. märtsiks 2006.
Allikas: Keskkonnainspektsioon


Lahemaa külastuskeskuses näidatakse koltade võlu ja valu

Möödunud sügisel külastasid Eesti ajakirjanikud Viio Aitsam (Maaleht), Ilmar Vananurm (Setomaa) ja Rein Sikk (Eesti Päevaleht/Virumaa Teataja) ning ERM-i teadur Mare Piho Soome Vabariigi suursaatkonna abil koltasaamide. Samal ajal toimusid seal õigeusklike koltade pühaku Trifon Petsamolaise mälestuspidustused. Sõdadele jalgu jäänud rahvakildu on tänaseks alles vaid 500 hinge. Kolta kultuur on elujõuline vaid Soomes. Venemaal ja Norras on koltad assimileerunud. Sellest pajatabki näitus “Koltade võlu ja valu…”, mida nüüd näeb Lahemaa külastuskeskuses Palmses.
Vt lisaks artiklid virumaateataja Ja maaleht.
Allikas: Lahemaa RP


KÜSIMUS JA VASTUS

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis oma eesistujaks järgmisel poolaastal Eestimaa Looduse Fondi. Kas EKO tegevuses on oodata ka uusi tuuli? Kui, siis milliseid?

Vastab EKO tegevuse koordineerimise kontaktisik Kärt Vaarmari:

EKO tegevuses erilisi uusi tuuli oodata ei ole, kuna eesistuja vahetus tähendab eelkõige administratiivsete ülesannete üleandmist, EKO sisulist tegevust juhivad aga endiselt selle liikmed ühisotsustuste kaudu. Muutub see, et järgmise 6 kuu jooksul on ELFis tööl ka osalise koormusega jurist, kelle ülesandeks on nõustada EKO liikmeid otsustusprotsessides (sh seadusloomes) osalemisel, ning tööle võetakse osalise koormusega fundraiser, kes peaks tegutsema aktiivselt EKO liikmete tegevuse rahastamise nimel.
Seega on lootust, et EKO tegevuse administratiivne pool tugevneb ja eesistujal on võimalik teistele EKO liikmetele senisest veel rohkem tuge pakkuda (samas on senised vabatahtlikud eesistujad teinud oma tööd väga hästi ja oli tõeliselt meeldiv Säästva Eesti Instituudilt EKO tegevuste koordineerimise ülesandeid üle võtta). Muidugi võib juhtuda, et tänu seni vabatahtliku koordineerimise töö osalisele rahastamisele suudame senisest tõhusamalt ja aktiivsemalt kaasa lüüa keskkonnaõigusloomes, aga ei saa hetkel seda laskmata karu nahka veel jagada.


ASJATUNDJA

27. mail toimus Keskkonnaministeeriumis Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni, Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Põllumajandusülikooli ühine ettekandepäev "Kas elu ilma geneetiliselt muundatud organismideta on võimalik". Mida uut ja huvitavat seal välja koorus?

Vastab TA Looduskaitse Komisjoni esimees Urmas Tartes:

Põhimõtteliselt uut väga ei koorunud. Paar huvitavat seika siiski. Selgus see, et näiteks praegu pole maailmas ühtegi GMO-kultuuri, mille kasvatamisel Eestis mõtet oleks. Näiteks on tehtud kahjurikindlaks nende elukate vastu, keda Eestis niikuinii ei ela. Ja selgus ka see, et kui meie põllumajandus tahab EL tingimustes kusagile areneda, siis ainuke igat pidi päästev võimalus on just mahetootmine. Nimelt tootmiskvoote on Eestis pigem vähe ja need on sisuliselt juba praegu kuhjaga täidetud. Ainuke kasvamisvõimalus ongi mahetootmisega.
Ja siis muidugi traditsioonilised, juba teada asjad, et reaalses elus pole GMO-kultuuridel olemasolevate ees mingeid eeliseid. Pigem on see perspektiivis ohtlik, sest vähendab oluliselt mitmekesisust. Kindlasti saaks ka GMO-tehnoloogia olla abiks põllumajanduskultuuride mitmekesistamisel, aga hetkel pole see selle tööstuse arenguparadigmade hulka jõudnud. Ja tegelikult ei selgunud ühtegi lahendust, kus GMO puhul oleks saavutatud midagi sellist, mida klassikaliste meetoditega poleks olnud võimalik teha. Pean klassikaliste meetodite juures silmas mitte ainult sordiaretust, vaid ka näiteks söömisharjumusi. Pole ju mõtet hamburgerisse hakata kõiki vitamiine toppima, vaid mõistlikum on ikka mitmekesiselt süüa.
Ja loomulikult on probleem eelkõige seal, kus GMO võib vabalt loodusse sattuda. Kui lehm on laudas kinni, siis loodusele otseseid probleeme pole. Kui aga pääseb lahti GMO-lõhe, siis võivad tulemused olla väga ootamatud. Ja loomulikult pole iga GMO probleemne, vaid eelkõige see, kus ületatakse looduses olevaid piire -- stiilis kala geen taimele. Pole ju paraku GMO-tehnoloogia mitte täppistehnoloogia, vaid üsna palju katse-eksituse stiilis proovimine.
Kuid valdavalt on GMO-de küsimus eelkõige keeruline ühiskondlike suhete kompleks, kus looduskaitse ehk polegi mitte kõige esimesel kohal. Arvutites sobib võrdluseks näiteks Windows ja Linuks. Kumb neist GMO (monopol) ja kumb mitmekesisust toetav süsteem, oskab lugeja isegi ära arvata.
Vt GMO-de kohta lisaks envir.


KIIRKOMMENTAAR

Suhkrutrahvid ei õpeta

Hiiglaslikud trahvid, mida Eesti laojääkide pealt maksma peab, meie riiki ei õpeta. Kui keskkonnainspektsioon avastab, et Saaremaa laevakompanii rikub Montreali protokollist tulenevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, siis antakse rikkujatele aega veel aasta otsa rikkuda. Ometi tuli valitsus viimati 12. novembril möödunud aastal lagedale määrusega, mis juhib tähelepanu, et osoonikihti ohustavate ainete kasutamist reguleerib EP ja nõukogu 2000. aastast pärit määrus (vt riigiteataja). Ja mille kohaselt laevadel säherdust kraami olla ei tohi. Eesti on ka ammuilma ühinenud osoonikihi ohustamise vastase Montreali protokolliga. Ent nagu paljude muudegi seaduste puhul – seaduste täitmine on jäetud vaid lollidele. Saaremaa Laevakompanii kahtlemata lollide sekka ei kuulu. Ja nii siis laseb edasi. Kuni viimaks saab riik kaela EL-i trahvi. Aga ega seda siis laevamehed maksma pea. Nii et vett kiilu alla ja UV-kiirgust pähe.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet