Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. juuni 2005


UUDISED






Loodus kirjutab valgest mehest vihmametsas

See oli umbes aasta tagasi, kui Eestit klastas Priit Vesilind, National Geographicu vliseestlasest ajakirjanik. Meedia lks justkui arust ra -- nagu jaanalinnumuna oleks kanalaudast leitud. Ndal enne saabumist ei teadnud laiem avalikkus Vesilinnust ju pehmelt eldes mitte midagi, nd imetlesid aga kik suuremad peva- ja ndalalehed kuulsat kodumaa poega.
Mai lpus oli Eestis taas karta ht meediapurset -- meid klastas mees, kes seni kodumaa avalikkuse eest on varju jnud -- Illar Muul, tuntud eesti soost vihmametsade uurija. Muul on tuntust kogunud vihmametsadesse rippradade leiutamisega turistidele, mis kulgevad kmnekordse maja krgusel. Neid on rajatud le terve maailma. Meedia siiski seekord Muuli jrgi ei hullunud, aga kllap juavad pea televttegrupid tema juurde Malaisiasse.
Malaisais on Illar Muuli elanud ja ttanud aastaid, uurinud seal lendoravaid. Ja mitte ainult neid lendav-hppavaid imeloomi. Kuulsust on ta kogunud eelkige teadlasena, kes on veendunud, et vihmametsade kaitset ja vihmametsade kasutamist inimese poolt saab hendada. Ajakirjale Loodus antud intervjuus tleb ta, et muud varianti ei olegi metsade kaitseks, kui hendada see inimtegevusega -- kui ritad kaitsta hte metsatukka, aga teises maakohas sooritad lageraide, siis -- kuhu me sellega judnud oleme? ksib ta. Vihmamets toob oma mitmekesise floora ja fauna ja turismiga rohkem sisse kui vihmametsade asemele rajatud monokultuursed pllumaad ning lisaks silib nnda liigiline mitmekesisus. Konservatiivsed looduskaitsjad Muuli ideid aga ei salli -- lugege Loodusest, miks.
Suure suvega koos on alanud vabahulavastuste hooaeg Eesti looduskaunites kohtades. Paljud sidavad ju etendusele, nautimaks just pnevat kultuuriloolist paika. Loodus tutvustab huvitavamaid suveetenduste toimumiskohti, phirhuga Soontagana maalinnal.
Looduses veel: maikuus toimunud Roheliste Rattaretke pildivalik, Ago Ruusi uus film rannaniitudest ja krest, Aleksei Turovski kirjatkk loomaemmede imelikest imetamistavadest ja palju muud.
Loodusajakiri





Haruldane kotkas Eesti taevas

Jgeva maakonnas Rbise klas leiti hiljuti tegutsemas ks suurem kotkas, kes meenutas kangesti kaeluskotkast. Kisime siis suurema seltskonnaga asja uurimas ja selgus, et lind ongi kaeluskotkas (Gyps fulvus). Oli teine talu juurde pllule miskit surnut looma sma tulnud. Vahepeal olla lausa hoovi roninud ja maja katusel istunud. Leidsime linnu talu lhedalt metsast, kust ta lendu tusis ja siis lheduses ringi lendas, kuna hiireviud rndasid teda. Vahepeal maandus kotkas taas metsatukka. Linnul oli vasakul tiival kollane mrgis. Kiirelt kohale judnud Soome bongarid teadsid elda, et kollaseid tiivamrgiseid, millel on roheline tekst, olla Kreekas pandud. Kahjuks ei nnestunud teksti lugeda. Arne Ader sai mned pildid teha, ehk loeb prast piltidelt midagi vlja.
Kaeluskotkast kirjutan aga sel phjusel, et tegemist on siinmail likva haruldusega. Senini on Eestis kaeluskotkast kohatud vaid neli korda ja viimane vaatlus oli 1973. aastal. Lisaks on Eestis kaheksal korral kohatud veel kaelus- vi raisakotkast (s.t liik on mramata jnud), ja nendestki oli viimane 1969. aastal.
Margus Ots, Eesti Linnuharulduste Komisjoni esimees


Eesti Keskkonnahenduste Koda sa uue eesistuja

Eesti Keskkonnahenduste Koda (EKO) valis 31. mail jrgmiseks kuueks kuuks oma eesistujaks Eestimaa Looduse Fondi (ELF). EKO eesistuja korraldab EKO ja riigiasutuste ning muude huviliste vahelist suhtlust ja on kontaktisikuks EKO-le saadetavate prdumiste osas.
EKO on 2002.a. loodud mitteformaalne vrgustik, mille eesmrgiks on keskkonnaotsuste ja -poliitika mjutamine lbi keskkonnaorganisatsioonide histegevuse. EKO on esindatud mitmes riiklikus keskkonda puudutavate ksimustega tegelevas trhmas ja komisjonis nagu sstva arengu komisjon, pllumajanduse ja maaelu arendamise nukogu, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna marlaud, keskkonnamju hindamise litsentsikomisjon, geenitehnoloogiakomisjon. Liikmeid on kmme: Eesti Roheline Liikumine, Eesti Ornitoloogiahing, Eestimaa Looduse Fond, Sstva Eesti Instituut, Prandkoosluste Kaitse hing, Nmme Tee Selts, Eesti Noorte Looduskaitse hing, Tartu lipilaste Looduskaitsering, Eesti lipilaste Keskkonnakaitse hing Sorex ning Tehiskeskkonna Instituut.
Vt lisaks eko . Kontaktisik EKO tegevuse koordineerimisel on Krt Vaarmari, kart@elfond.ee, tel 742 8443.
Allikas: ELF


Saaremaa Laevakompanii rikub EL-i keskkonnaseadust

Keskkonnainspektsioon tegi Saaremaa Laevakompaniile ettekirjutused nelja parvlaeva tulekustutusssteemis kasutatava osoonikihti kahandava aine krvaldamiseks. AS Saaremaa Laevakompanii reisiparvlaevade Viire, St Ola, Harilaid ja Krgelaid tulekustutusssteemides on kasutusel haloonid 1301 ja 2402, mis kuuluvad osoonikihti kahandavate ainete nimistusse. Euroopa Liidu nuete jrgi on osoonikihti kahjustavate ainete kasutamine tulekustutusssteemides ja portatiivsetes tulekustutites seadusevastane ning kik haloonssteemid tuleb demonteerida.
Ettekirjutuse kohaselt tuleb laevakompaniil korraldada halooni krvaldamine laevade tulekustutusssteemidest keskkonna- ja tervisekaitse nudeid silmas pidades 1. mrtsiks 2006.
Allikas: Keskkonnainspektsioon


Lahemaa klastuskeskuses nidatakse koltade vlu ja valu

Mdunud sgisel klastasid Eesti ajakirjanikud Viio Aitsam (Maaleht), Ilmar Vananurm (Setomaa) ja Rein Sikk (Eesti Pevaleht/Virumaa Teataja) ning ERM-i teadur Mare Piho Soome Vabariigi suursaatkonna abil koltasaamide. Samal ajal toimusid seal igeusklike koltade phaku Trifon Petsamolaise mlestuspidustused. Sdadele jalgu jnud rahvakildu on tnaseks alles vaid 500 hinge. Kolta kultuur on elujuline vaid Soomes. Venemaal ja Norras on koltad assimileerunud. Sellest pajatabki nitus Koltade vlu ja valu, mida nd neb Lahemaa klastuskeskuses Palmses.
Vt lisaks artiklid virumaateataja Ja maaleht.
Allikas: Lahemaa RP


KSIMUS JA VASTUS

Eesti Keskkonnahenduste Koda (EKO) valis oma eesistujaks jrgmisel poolaastal Eestimaa Looduse Fondi. Kas EKO tegevuses on oodata ka uusi tuuli? Kui, siis milliseid?

Vastab EKO tegevuse koordineerimise kontaktisik Krt Vaarmari:

EKO tegevuses erilisi uusi tuuli oodata ei ole, kuna eesistuja vahetus thendab eelkige administratiivsete lesannete leandmist, EKO sisulist tegevust juhivad aga endiselt selle liikmed hisotsustuste kaudu. Muutub see, et jrgmise 6 kuu jooksul on ELFis tl ka osalise koormusega jurist, kelle lesandeks on nustada EKO liikmeid otsustusprotsessides (sh seadusloomes) osalemisel, ning tle vetakse osalise koormusega fundraiser, kes peaks tegutsema aktiivselt EKO liikmete tegevuse rahastamise nimel.
Seega on lootust, et EKO tegevuse administratiivne pool tugevneb ja eesistujal on vimalik teistele EKO liikmetele senisest veel rohkem tuge pakkuda (samas on senised vabatahtlikud eesistujad teinud oma td vga hsti ja oli teliselt meeldiv Sstva Eesti Instituudilt EKO tegevuste koordineerimise lesandeid le vtta). Muidugi vib juhtuda, et tnu seni vabatahtliku koordineerimise t osalisele rahastamisele suudame senisest thusamalt ja aktiivsemalt kaasa la keskkonnaigusloomes, aga ei saa hetkel seda laskmata karu nahka veel jagada.


ASJATUNDJA

27. mail toimus Keskkonnaministeeriumis Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni, Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Pllumajanduslikooli hine ettekandepev "Kas elu ilma geneetiliselt muundatud organismideta on vimalik". Mida uut ja huvitavat seal vlja koorus?

Vastab TA Looduskaitse Komisjoni esimees Urmas Tartes:

Phimtteliselt uut vga ei koorunud. Paar huvitavat seika siiski. Selgus see, et niteks praegu pole maailmas htegi GMO-kultuuri, mille kasvatamisel Eestis mtet oleks. Niteks on tehtud kahjurikindlaks nende elukate vastu, keda Eestis niikuinii ei ela. Ja selgus ka see, et kui meie pllumajandus tahab EL tingimustes kusagile areneda, siis ainuke igat pidi pstev vimalus on just mahetootmine. Nimelt tootmiskvoote on Eestis pigem vhe ja need on sisuliselt juba praegu kuhjaga tidetud. Ainuke kasvamisvimalus ongi mahetootmisega.
Ja siis muidugi traditsioonilised, juba teada asjad, et reaalses elus pole GMO-kultuuridel olemasolevate ees mingeid eeliseid. Pigem on see perspektiivis ohtlik, sest vhendab oluliselt mitmekesisust. Kindlasti saaks ka GMO-tehnoloogia olla abiks pllumajanduskultuuride mitmekesistamisel, aga hetkel pole see selle tstuse arenguparadigmade hulka judnud. Ja tegelikult ei selgunud htegi lahendust, kus GMO puhul oleks saavutatud midagi sellist, mida klassikaliste meetoditega poleks olnud vimalik teha. Pean klassikaliste meetodite juures silmas mitte ainult sordiaretust, vaid ka niteks smisharjumusi. Pole ju mtet hamburgerisse hakata kiki vitamiine toppima, vaid mistlikum on ikka mitmekesiselt sa.
Ja loomulikult on probleem eelkige seal, kus GMO vib vabalt loodusse sattuda. Kui lehm on laudas kinni, siis loodusele otseseid probleeme pole. Kui aga pseb lahti GMO-lhe, siis vivad tulemused olla vga ootamatud. Ja loomulikult pole iga GMO probleemne, vaid eelkige see, kus letatakse looduses olevaid piire -- stiilis kala geen taimele. Pole ju paraku GMO-tehnoloogia mitte tppistehnoloogia, vaid sna palju katse-eksituse stiilis proovimine.
Kuid valdavalt on GMO-de ksimus eelkige keeruline hiskondlike suhete kompleks, kus looduskaitse ehk polegi mitte kige esimesel kohal. Arvutites sobib vrdluseks niteks Windows ja Linuks. Kumb neist GMO (monopol) ja kumb mitmekesisust toetav ssteem, oskab lugeja isegi ra arvata.
Vt GMO-de kohta lisaks envir.


KIIRKOMMENTAAR

Suhkrutrahvid ei peta

Hiiglaslikud trahvid, mida Eesti laojkide pealt maksma peab, meie riiki ei peta. Kui keskkonnainspektsioon avastab, et Saaremaa laevakompanii rikub Montreali protokollist tulenevat Euroopa Parlamendi ja nukogu mrust, siis antakse rikkujatele aega veel aasta otsa rikkuda. Ometi tuli valitsus viimati 12. novembril mdunud aastal lagedale mrusega, mis juhib thelepanu, et osoonikihti ohustavate ainete kasutamist reguleerib EP ja nukogu 2000. aastast prit mrus (vt riigiteataja). Ja mille kohaselt laevadel sherdust kraami olla ei tohi. Eesti on ka ammuilma hinenud osoonikihi ohustamise vastase Montreali protokolliga. Ent nagu paljude muudegi seaduste puhul seaduste titmine on jetud vaid lollidele. Saaremaa Laevakompanii kahtlemata lollide sekka ei kuulu. Ja nii siis laseb edasi. Kuni viimaks saab riik kaela EL-i trahvi. Aga ega seda siis laevamehed maksma pea. Nii et vett kiilu alla ja UV-kiirgust phe.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012