Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. juuni 2005


UUDISED





Eesti Metsa suvenumber: mis on silikpuu ?

Metsakasvatajaid peetakse ldiselt konservatiivseiks. Teatavat pikameelsust ja stoilisust ktkeb juba metsakasvataja ameti eripra. Teisalt peab metsandus oma ajaga kaasas kima ja lbi tegema teatud muutusi.
Nue kehtib ka metsandusliku terminoloogia kohta. Juba mnda aega kasutavad meie metsanduse ja looduskaitse praktikut terminit silikpuu. Kahtlemata on silikpuu ilus eestikeelne sna. Vib-olla ongi kogu hda selles, et sna on liiga ilus. Igatahes on seda pruukima hakatud ige vastakates thendustes. Osa asjaosalisi kinnitab, et silikpuu on tarbepuu, mida hoidutakse raiumast eesmrgiga saada edaspidi jmedat sortimenti. Teine osa on veendunud, et silikpuud ei ole ette nhtud mitte kunagi raiuda ja tema lesanne on suurendada looduslikku mitmekesisust metsas.
Artiklis Segadus termini silikpuu mber tstatatakse terminiprobleem, pakutakse erinevate autorite kommentaare ja kutsutakse lugejaid les avaldama oma arvamust. Eesti Metsa suvenumbrist saab veel lugeda usutlust erametsaomanik Ando Eelmaa tegemistest. levaate ajakirja Eesti Mets teisenemisest viimase 15 aasta jooksul annab Toivo Meikar. Sellest, kuidas uudsed biopreparaadid mjuvad meie mndide vanale vaenlasele mnnikrsakale, kirjutab hiljuti doktorikraadi kaitsnud Ivar Sibul. Meie metsaputukate uurimise klassik Kaljo Voolma arutleb tnavuse suurtormi jrgse raskirste ohu le. Looduskaitseteadlane Asko Lhmus selgitab oma kirjutises, miks peaks Eesti metsadest olema 2010. aastaks kaitse all 10%. Lisaks saab lugeda metsanduse rollist tandjana, kuuskede kasvukiiruse prognoosimisest, kroonikat ja palju muud.
Hendrik Relve





Kuhu peita ssinik?

Ssihappegaasi mmine helt rahvalt teisele on sama tore idee nagu igavese jumasina ehitamine. Kusagile tuleb hku paisatav ssihappegaas ju ometi panna, et see Maa temperatuuri liiga krgele ei tstaks. Muuseas, apelsine me Eestis kasvatada ikkagi ei saaks. Keskmise temperatuuri tus vib thendada hoopis temperatuuri langemist phjapoolkeral.
Niisiis. Tuleb mtelda selle peale, kuhu hkupaisatav ssihappegaas kokku koguda. Selleks pakub Princetoni likooli teadlane Robert H. Socolov ajakirjas Scientific American vlja, et ssihappegaas korstna otsas kokku koguda, kokku pressida ja siis umbes kilomeetri sgavusele maa alla suruda. Kogu selle tegevuse tulemusena kallineks USAs sest toodetud elektri omahind 50 protsenti, neljalt sendilt kuue sendini kilovatt-tunnist.
Elektrijaamades selliseid tempe veel ei tehta, kll aga siis, kui maagaasist ssihappegaas eraldatakse, nii nagu niteks Aleerias, kus see tepoolest kahe kilomeetri sgavusele poorsetesse kivimitesse pumbatakse. Lennukaid mtteid on teisigi, nii nagu niteks ssihappegaasi pumpamine ookeaniphja sgavustesse.
Uudistaja


Vaalakaitsjad said oma tahtmise

Vaatamata Jaapani tugevale survele jttis Rahvusvaheline Vaalapgikomisjon oma juuni lpul Luna-Koreas toimunud aastakoosolekul vaalapgi senised piirangud kehtima. Jaapan ritas saada otsuse muutmise taha enamiku komisjoni 66 liikmest, ent Austraalia, Uus-Meremaa ja hendkuningriikide rmuks asi siiski nnda ei linud. Sellest hoolimata teatas Jaapan, et suurendab kbusvaalade teaduslikku pki kahekordseks, 935-ni. Samuti ktitakse 50 krvaala ja 50 heeringvaala, kes on kuulutatud ohustatud liikideks. Osadele teadlastele pole pris selge, kui teaduslikult olulist informatsiooni sellisest vaalapgist saadakse.
Allikas: New Scientist


Haiuimesupp jb ra

Walt Disney kompanii andis lpuks jrele keskkondlaste survele ning ei paku oma Hong Kongis avatud Disneylandis haiuimesuppi. Seda loodeti serveerida alates 12. septembrist toimetatavatel uhketel pulmadel.
Allikas : New Scientist


Kaitsealade vrgustiku suurenemine liike ei silita

Soome teadushingute ajakirja Tietessa Tapahtuu viimane number avaldas huvitava ja petliku artikli, kus Helsingi likooli koloog Atte Moilanen arutleb selle le, kui thusalt maailma kaitsealad ikka liike silitavad.
ks maailma kaitsealade vrgustiku suurendamise phjendusi on liigirohkuse silitamine vimalikus kliimamuutuvas maailmas. 2004. aasta andmetel on maailmas 104 791 kaitseala. Viimase 35 aastaga on kaitsealade kogupindala suurenenud 3 miljonist 30 miljoni ruutkilomeetrini, nnda et praegu kaitstakse 12 protsenti Maast. Kuid kui asja tpsemalt vaadata, siis on suurimad kaitsealad kas jmeredes, tundrates, krbetes vi muudel inimesele klbmatutel aladel. Maailmamerest on kaitstud vaid pool protsenti, ja see asub peamiselt Austraalia Suurel Vallrahul ning Havai saarte mbruses.
Kaitsealasid hakati tegelikult rajama kas siis loodusilu silitamiseks vi jahipidamiseks. Nd on ideoloogia muutunud liikide elupaikade silitamiseks. Kas aga kaitsealad suudavad neid silitada? Biogeograafia phite kohaselt on liikide arvukus sltuvuses elupaiga pindalast mida suurem on pindala, seda enam seal liike elab. Maailma loodusmaastiku malelauastumine toob endaga kaasa ohu liikide silimisele. Kuid keegi ei oska elda, kui suur see oht on. Moilanen toob niteks mdunud aastal ajakirjas Nature avaldatud artikli, milles suur seltskond teadlasi judis jreldusele, et lhema poole sajandi jooksul vheneb liikide arv 9 kuni 58 protsenti. Lhtetingimused on nnda ebatpsed, et tpsemalt ei saagi midagi kosta. Nii niteks ei ole siiani ka kindlat ennustust, kui palju siis ilmastik soojeneb. On see ks, kaks vi neli kraadi.
Kui uurida fossiile, siis vib mrgata, et kllaltki suurte ilmastikumuutustega suutis minevikus kohaneda kllalt palju liike. Lpuks surid nad muidugi vlja, kuid see on maailma elustikus loomulik nhtus. Ja ei jgi teadlastel muud le, kui loota, et kaitseala populatsioon sobindub oma elupika, nnda et suudab seal toimida. Kuid kui mtelda tulnukasliikide levikule ja sellele kummalisele nhtusele, et need kohaliku elustiku vahel tasakaalust vlja lvad, pole siingi midagi selget. Loetagu kasvi biogeograafiast eesti keeles avaldatud raamatut., David Quammeni Dodo laulu.
Allikas: Teitessa Tapahtuu 4/2005


UUDISTAJA SOOVITAB

Avati Peipsi muuseum

Mdunud ndala neljapeval avati Kallastes Peipsi psinitus. Peipsi Koost Keskus, Kallaste linn ja Studio Viridis on valmis saanud "Jrve Elu Toa" esimese etapi, mis kajastab jrve loodust. Teine, edaspidi ehitatav jrk, on kavandatud teemal "Jrv ja inimene". Jrve Elu Toas eksponeeritakse kiki Peipsi kalu (kokku 35 kalajljendit) ning suurt osa phjaloomastikust, taimsest ja loomsest hljumist ning suurtaimedest. Nitust ilmestab ka suur interaktiivne Peipsi makett, kus on nha Ida- ja Lne-Peipsimaa loodus- ning kultuurivrtused.
Vljapanek asub Kallaste Linnavalitsuse hoones Keskvljak 1 ning jb kigile huvilistele avatuks tpeviti kl 10 -- 16.
Allikas: Studio Viridis


Jalgrattamatkajad sidavad Lti kangelase jlgedel

Huvilisi oodatakse osalema Lti-Eesti hisprojektis Jljed. See on jalgrattamaraton Lti rahvuskangelase Baronsi radadel ja saab 7. -- 20. juulil 2005 teoks marsruudil Tartu -- Otep -- Valga -- Sigulda -- Riia -- Strutele -- Dundaga.
14 pevaga tutvutakse Eesti ja Lti kauni looduse ja vaatamisvrsustega. htuti on kultuuriprogramm, milles on vimalus aktiivselt osaleda. ritus toimub esmakordselt ja osaleda vib ka ksikute pevade kaupa. Kuna osavtumaksu ei ole, siis maratoni tavateenuseid ei pakuta. Kindlasti on olemas aga saateauto, mis vajadusel aitab. "Jljed" on Lti projekt, mille peamine eesmrk on muuta inimeste suhtumist enda ja mbritseva keskkonna suhtes. Krijnis Barons (1835-1923) oli Lti rkamisaja tegelasi, kes kogus ja sstematiseeris lti rahvalaule.
Eestipoolsed partnerid on Tartu Linnavalitsus, Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Eestimaa Looduse Fond, Tartu lipilaste Looduskaitse Ring ja Eesti Spordimuuseum.
Lisainfo teec ja kersti.sogel@teec.ee, tel 7366 120.


KIIRKOMMENTAAR

Loodus tegutseb omasoodu

Juuni lpul avaldas kaks olulist uudistekanalit uusi teateid Phjamere vimaliku tuleviku kohta. Nature refereeris Scienceit, kus kirjutati sellest, kui palju Phja-Atlandi ookean viimase 40 aasta jooksul magedamaks on muutunuid. Asi pole selles, et keegi merevett jooma kipuks, vaid asjaolus, et magedam vesi vib sassi ajada Phja-Atlandi hoovuste ssteemi, nnda et klm tihedam vesi sgavamal luna poole ei liigu ja sealt soojemat vett asemele ei tule. Samas kinnitasid Norra teadlased, et 1960. aastatel lpetas mage vesi oma teekonna kaugetel polaaraladel ja hoovusi ei mjutanud. Igal aastal saab ookean juurde 100 kuupkilomeetrit magevett -- vihmast, jgedest ja sulavast jst.
Uudisteagentuur AlphaGalileo aga avaldas Edinburghi likooli teadlaste uurimise tulemused, mille kohaselt globaalne soojenemine muudab kliima phjapoolkeral hoopis klmemaks. Olles uurinud Patagoonia liustike 25000 aastast ajalugu, mrkasid teadlased, et ajal, mil Patagoonia jliustikud suurenesid, phjapooluse lhedased liustikud hoopis vhenesid ja vastupidi.
Nii et vta vi jta, selget sotti ikkagi Maa kliimast ning selle vimalikest muutustest ei ole. Mis thendab, et tuleb rahulduda olemasoleva ilmaga.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012