Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NDALA LEVAADE
06. aprill 2004


UUDISED



Parima aimeraamatu autor tegutseb Horisondis

Eesti Teaduste Akadeemia nimetas aastatel 2002-2003 ilmunud eestikeelse populaarteadusliku raamatu konkursi vitjaks Jaak Lhmuse ja Rein Veskime koostatud ning toimetatud kogumiku "Universumi mikromaailm".

"See oli mulle llatus," tleb Loodusajakirjade kirjastuse tegevtoimetaja ja Horisondi kauaaegne toimetaja Rein Veskime. Tema snul tekkis "Mikromaailma" mte paar aastat prast "Universumi" ilmumist 1997. aastal. Aktiivsem t lks lahti 2000. aasta sgisel, viimased ksikirjad judsid prale alles 2003. a kevadeks. "Tegin kahte raamatut korraga," tleb Veskime, pidades silmas veel ilmumata kogumikku "Maa Universumis". See raamat, kus autoriteks peamiselt T Geoloogia Instituudi ja TT Geoloogia Instituudi teadlased, peab ilmuma pooleteise kuu prast. "Siis on Universumi-triloogiaga hel pool, mis oligi minu eesmrgiks," on Veskime rahul. Tuleb vlja, et neil raamatutel kige halvemini ei linud. 1998. aastal anti Universumile parima populaarteadusliku raamatu tiitel ja nd siis ka Universumi mikromaailmale. "Uuele Universumi-raamatule olen kll melnud ja veidi aru pidanud, kuid konkreetselt veel midagi ette vtnud pole. Tahaks vahepeal nendest raamatutest veidi hinge tmmata ja siis, kui elu ja tervist, edasi minna," tleb Veskime.
Vt: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=166&id_a=155

Auhind ja 20 000 krooni antakse ktte 21. aprillil toimuval Akadeemia ldkogul. Kokku on TA alates 1998. aastast vlja andnud neli preemiat, iga kahe aasta tagant he. Kesoleva aasta konkursile esitati 10 populaarteaduslikku raamatut:

Enno Reinsalu, Arvi Toomik, Ingo Valgma, "Kaevandatud maa", TT meinstituut, 2002.

"Keskkonnaeetikast sstva hiskonna eetikani. Inimese ja looduse vaheline tasakaal kui jtkusuutlikkuse alusphimte", koostaja Ahto Oja, SEI, 2003.

Aivar Kriiska, Andres Tvaur, "Eesti muinasaeg", Avita, 2002.
Vt: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=96&id_a=95

"Jahiraamat", koostaja Tiit Randveer, Eesti Entsklopeediakirjastus, 2003.

"Lehed ja thed", koostaja ja toimetaja Indrek Rohtmets, MT Loodusajakiri, 2003.

"Isiksusepshholoogia", toimetajad Jri Allik, Anu Realo, Kenn Konstabel, Tartu likooli Kirjastus, 2003.
Vt: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=207&id_a=186

Viive Roost, "Orhideed - taimeriigi juveelid", Maalehe Raamat, 2003.

"Universumi mikromaailm", koostajad-toimetajad Jaak Lhmus ja Rein Veskime, O Reves Grupp, Tallinn, 2003.

Kalle Luna, "Petserimaa. Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920-1940", Eesti Entsklopeediakirjastus, 2003.

Vladimir Sergejev, David Vseviov, "Venemaa - lhedane ja kauge", Valgus, 2002.

Varasematel aastatel on parimaiks hinnatud 1998. aastal - Rein Veskime koostatud-toimetatud "Universum", 2000. aastal - Viktor Masingu "100 tavalisemat taime", 2002. aastal - Rein Kuresoo, Indrek Rohtmetsa ja Hendrik Relve koostatud "Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht".

Loodusajakiri/Teaduste Akadeemia







Parimad bioloogid kasvavad Saaremaal

Mrtsi lpul toimunud Eesti koolide bioloogiaolmpiaadidel saatis suur edu Saaremaa hisgmnaasiumi pilasi. I jrgu diplomeid anti vlja kaheksa ja viis neist vitsid Saaremaa hisgmnaasiumi noored bioloogid.

Phikoolipilastest vitsid I jrgu diplomi Annika Soom (6. kl) ja Helean Tht (9. kl) Saaremaa hisgmnaasiumist, Mark Kimbutas (7. kl) Tartu Kommertsgmnaasiumist ja Kaia Vill (8. kl) Vhma Gmnaasiumist.
Vt: http://www.ebo.ee/dok/43/43otsus08.htm

Gmnaasiumipilastest vitsid I jrgu diplomid Eva Toom (10. kl), Liisi Leis (11. kl) ja Krista Takkis (12. kl) Saaremaa hisgmnaasiumist ning Ott Luuk (12. kl) Paide hisgmnaasiumist.
Vt: http://www.ebo.ee/dok/43/43otsus06.htm

Loodusajakirjade kirjastus autasustas vitjaid ajakirja Eesti Loodus aastatellimustega.

Loodusajakiri


SNDMUS

Ida-Virumaa tstusmaastik
Laupeval, 24. aprillil 2004
Horisondi teadusreisid

Aprillikuine reis viib meid tutvuma Ida-Virumaa tstusmaastikega. Tallinna Tehnikalikooli meinstituudi dotsent Ingo Valgma lahkab Ida-Virumaa tstuse hetkeolukorda ja seletab lahti tstusmaastikke.

NARVA - tutvume elektrijaamaga.
SILLAME - radioaktiivsete jtmete hoidla.
SOMPA - mis jb jrele kaevandusasulast peale kaevanduse sulgemist.

Vljasit Sakala parklast kl 09.00 tagasi Tallinna juame kl 22.00 (kestus 13 tundi).
Hind 290 krooni, Horisondi tellijale 265 krooni.
Hinna sees bussisit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne. Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271
Osavtumaks kanda hiljemalt 17.aprillil Cornet Group arveldusarvele 221014964319 Hansapangas vi 10220006030019 hispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavtja nimi.


Loodusajakiri


Lindude rnne Psaspea neemel
Phapeval, 25. aprillil
Eesti 100 loodusimet

Kevadine retk Psaspea neemele. Matka juhib ornitoloog Tiit Randla. Psaspea neem on lindude rnde vaatlemise paigana ks paremaid Lnemere res. Sealt kulgeb arktiliste veelindude rnne Valgemere-Lnemere trassil. Rndekogumid koondavad miljoneid linde: aule, stkaid, kaure, merivarte, vaeraid, laglesid. Sageli vaadeldakse seal haruldasi linde: kaljukajakaid, jkaure, nne. Psaspea lhimbrus on looduslikult veetlev - Nva luiterannikud Keibust Rooslepani ning Riguldi jesuue Haversi kohal on vrt matkapaigad kigile loodushuvilistele.

PSASPEA NEEM - lindude rnde koondumispaik.
NVA MAASTIKUKAITSEALA - tpiline Loode-Eesti rannikumaastik.
RIGULDI JESUUDME PIIRKOND - hea rannikulindude vaatluspaik.

Buss vljub kl 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kl 19.00. Vileivad ja jook kaasa!
Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 250 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 350 krooni.
Registreerumine kuni 19. aprillini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Kui palju on Eesti majakatel palgalisi majakavahte? Kui kauaks veel? Kas on meldud sellele, et majakavaht on tihti ainus inimene saarel vi vheasustatud paigas rannikul ja tal viks olla mitu rolli, sealhulgas loodusvahi oma?


Tarmo Ots, Veeteede Ameti vlissuhete ja info osakonna juhataja:

Praegu on Eestis 10 mehitatud tuletorni 16 tkohaga. Vrdluseks vib elda, et 1990-ndate alguses oli selliste tuletornide arv ligi poolsada. 1993. aastal Nukogude okupatsioonivgede poolt le antud tuletornid olid vga halvas seisus. Diiselgeneraatorid, akud ja laternad olid energiakulukad, nende tkindlus vga madal ning tagavaraosi ei olnud vimalik hankida. Seeprast valis Veeteede Amet kaasaaegse automatiseerimise suuna.
Need tuletornid, kus on kaotatud komandandi ja abikomandandi ametikoht, on varustatud kaugseiressteemiga. See thendab, et lbi GSM vrgu saabub signaal navigatsioonimrgi vimalikust rikkest regionaalseirekeskusesse. Samas rakendub tle reservssteem. Seega ei eksisteeri ohtu, et mrk vib olla ndalaid rikkis, ilma, et Veeteede Amet seda mrkaks. Signaali saabudes sidab vlja remondibrigaad. 10-aastane kogemus nitab, et automatiseeritud mrkide tkindlus on suur.
Veeteede Amet jtkab vastavalt oma vimalustele meremrkide moderniseerimist. Vga raske on elda, millal kaob Eestis viimane tuletorni komandandi ametikoht. Praeguse seisuga on seitse mehitatud tuletorni vimelised ttama ainult automaatika abil.
Tuletornivahi amet on kaotatud tnaseks kikides arenenud mereriikides. Tnapevase tehnoloogia (elektronkaardid, GPS kohamrangussteem, moodsad radarid) kasutuselevtt on vhendanud traditsiooniliste meremrkide rolli kogu maailmas. Rahvusvaheline Meremrkide ja Tuletorni Administratsioonide Liit (IALA) propageerib navigatsiooni ohutuse poolest thtsuse kaotanud tuletornide kasutamist kas kohalike muuseumide, kohvikute vi mne muu turismiobjektina.
Veeteede Amet on melnud tuletornide alternatiivsele kasutamisele. Praegu on Veeteede Ameti lesanne meresiduohutuse tagamine ning ainult selleks eraldatakse meile rahalisi vahendeid. Seega ei saa Veeteede Amet parima tahtmise juures arendada alternatiivseid tegevusi.


Reet Kokovkin, Eesti Saarte Kogu eestseisuse esimees:

Kui palju on palgalisi majakavahte, sellele ma vastata ei oska. Eks Veeteede Amet teab seda arvu tpselt. Kll oleme Eesti Saarte Kogus ksimust arutades judnud jreldusele: Veeteede Ameti arvamus, et majakad saavad ise hakkama ilma majakavahita, et vasta paraku reaalsetele loodusoludele. ikesetormid mjutavad peent elektroonikat sna tugevasti, inimene peab signaaltuled ikka manuaalselt tkorda panema iga kord, kui tugevam ikesetorm majakat tabab. Teine asi on majakate kui rajatiste endi ehituslik seisukord oludes, kus neid enam ei tuulutata. Kivist vi kivi-puit konstruktsioonid vajavad pidevat hoolt ja inimese juuresolekut, muidu on kiire kdunemine-mdanemine paratamatu. Enamjaolt on majakad ka muinsuskaitse all ja kultuurilooliselt kogu Eestile thtsad.
Siinjuures peabki rkima vikesaarte majakate majandamise keerukusest ja komplektsusest. Paraku on majakavahid jnud vikesaartele tihtipeale ainukesteks riigittajateks, veelgi halvem - ainukesteks elanikeks ldse. Enam me ei saa rkida Eesti riigi kohalolekust oma territooriumil. On hea, kui selle he ttaja peale saaks panna peale majakavahi lesande ka psteteenistuse, loodushoiu jm lesanded. Siin peab valitsus oma kitsalt ametkondlikult positsioonilt astuma riigimehelikule, terviklikku Eestit ngevale. Vabariigi Valitsuse asi on teadvustada, et elu vikesaartelt on kadunud, kuid territoorium vajab haldamist.
Kolmas sektor, nagu seda on ESK, juhib thelepanu lubamatule olukorrale, kus "ametkondlik kokkuhoiu poliitika" toob kokkuvttes kahju Eesti kultuurile, loodushoiule ja paikkonna identiteedile.


KSIMUSED JA VASTUSED

Miks paistab Kuu silmapiiri kohal suuremana kui keset taevast?

See on ks igivana ksimus, millele kummalisel kombel ei olegi hest vastust pakkuda. Ehkki seda on nuputanud Ptolemaios, Descartes, Gassendi ja Hobbes - et nimetada vaid mnda kuulsust. Saja aasta eest mainis eksperimenteeriv filosoof George Berkley esimesena, et horisondil nhtav Kuu ei ole mitte ainult suurem, vaid tema suurus varieerub tunduvalt ja vahel on ta lausa tohutu.
Siiani ollakse enamjaolt sama meelt, mis Ptolemaios peaaegu kahe aastatuhande eest. Tema arvas, et Kuu horisondil paistab suuremana, kuna saame seda vrrelda maiste asjadega, nagu puud ja majad. Kuid ometi ei selgita see, miks paistab horisondilhedane Kuu suuremana ka merel. Berkely pdis nhtust phjenda paksema atmosfri vi maapinnalt tusva auruga. Lpuks judis ta siiski jreldusele, et asi on kontekstis, seega siis meelte sltuvuses ideedest. Nd teame, et fotodel paistab Kuu aga ikka sama suur, nagu keset taevast. Kuu tundub meile juhtumisi sama suur kui Pike - paistab 3' 3,7'' (kolme kaareminuti ja 3,7 kaaresekundi) suuruse nurga all ehk sama suurena, nagu paistab 50-sendine mnt kahe meetri kauguselt.
Nii et palun vga, plats on teie - kui Kuu mistatuse ra arvate, saate sama kuulsaks, kui oleksite Kuu peal ra kinud.

Tiit Kndler


KIIRKOMMENTAAR

nne argipevaks, Saaremaa!

Vimaliku Saaremaa kruiisisadamaga seoses on pajatatud kll mere vimalikust saastumisest ktusega, kll eluskoosluste hirimisest. Kuid ks, mis kindel - vimalikust hu saastamisest ning seelbi rannikualade saastamisest pole just liiga palju meldud.
Ometi on viimastel aegadel selgunud, et laevadelt lhtuvat hu reostamist on kvasti alahinnatud. Niteks phjustab Norra rannikut pidi toimuv laevaliiklus suuresti pinnalhedase osoonikihi teket ning annab enamuse kallaste hapestumisse. Norra instituudi Det Norske Veritas uurijad leiavad, et laevadelt lhtuv hu saastamine on kaks korda nii halb kui siiani arvati. See on ka kige kiiremini kasvav reostusliik maailmas.
Lnemeres on olukord veelgi hullem. Mrkimisvrsed lmmastikoksiidide ja vvlihendite allikad on just nimelt laevakorstnad. Laevafirmad vitlevad naha ja karvadega madalama vvlisisaldusega ktuste kasutuselevtu vastu, kuna need on kallimad. Samas on nii Rootsi kui ka Lne-Eesti randades nha kllalt tendeid laevadelt hu kaudu lhtuva saaste toimest. Tagatipuks pole laevade mrgitamine leldse Kyoto protokolli lisatud. Nii et selle kaudu laevaomanikke pigistada ei saa. Ainus kokkulepe, mis lbi hda ja viletsuse Lnemerel snnib, on hephjaliste tankerite vastane lepe. Kuid see, et he-, kahe- vi kahekmne kahe phjalised tankerid ha enam mrki hku paiskavad, kedagi justkui ei huvita.
Suursadamaga nevad saarlased, mida ks ndisaegne laev, olgu see kruiisi vi lendliisi oma, tegelikult thendab. Praeguste regulatsioonide puhul pole kahtlust, et selline sadam seab ohtu kigi lhikonna randade tuleviku. Ja see oht on palju kindlam ning mratult raskemini vlditav kui sadama enese ehitusest vi vimalikest laevannetustest tulenevad ohud.
See pole enam phapeva-, vaid kige tavalisem argipevaoht.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012