Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NÄDALA ÜLEVAADE
06. aprill 2004


UUDISED



Parima aimeraamatu autor tegutseb Horisondis

Eesti Teaduste Akadeemia nimetas aastatel 2002-2003 ilmunud eestikeelse populaarteadusliku raamatu konkursi võitjaks Jaak Lõhmuse ja Rein Veskimäe koostatud ning toimetatud kogumiku "Universumi mikromaailm".

"See oli mulle üllatus," ütleb Loodusajakirjade kirjastuse tegevtoimetaja ja Horisondi kauaaegne toimetaja Rein Veskimäe. Tema sõnul tekkis "Mikromaailma" mõte paar aastat pärast "Universumi" ilmumist 1997. aastal. Aktiivsem töö läks lahti 2000. aasta sügisel, viimased käsikirjad jõudsid pärale alles 2003. a kevadeks. "Tegin kahte raamatut korraga," ütleb Veskimäe, pidades silmas veel ilmumata kogumikku "Maa Universumis". See raamat, kus autoriteks peamiselt TÜ Geoloogia Instituudi ja TTÜ Geoloogia Instituudi teadlased, peab ilmuma pooleteise kuu pärast. "Siis on Universumi-triloogiaga ühel pool, mis oligi minu eesmärgiks," on Veskimäe rahul. Tuleb välja, et neil raamatutel kõige halvemini ei läinud. 1998. aastal anti Universumile parima populaarteadusliku raamatu tiitel ja nüüd siis ka Universumi mikromaailmale. "Uuele Universumi-raamatule olen küll mõelnud ja veidi aru pidanud, kuid konkreetselt veel midagi ette võtnud pole. Tahaks vahepeal nendest raamatutest veidi hinge tõmmata ja siis, kui elu ja tervist, edasi minna," ütleb Veskimäe.
Vt: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=166&id_a=155

Auhind ja 20 000 krooni antakse kätte 21. aprillil toimuval Akadeemia üldkogul. Kokku on TA alates 1998. aastast välja andnud neli preemiat, iga kahe aasta tagant ühe. Käesoleva aasta konkursile esitati 10 populaarteaduslikku raamatut:

Enno Reinsalu, Arvi Toomik, Ingo Valgma, "Kaevandatud maa", TTÜ mäeinstituut, 2002.

"Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Inimese ja looduse vaheline tasakaal kui jätkusuutlikkuse aluspõhimõte", koostaja Ahto Oja, SEI, 2003.

Aivar Kriiska, Andres Tvaur, "Eesti muinasaeg", Avita, 2002.
Vt: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=96&id_a=95

"Jahiraamat", koostaja Tiit Randveer, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.

"Lehed ja tähed", koostaja ja toimetaja Indrek Rohtmets, MTÜ Loodusajakiri, 2003.

"Isiksusepsühholoogia", toimetajad Jüri Allik, Anu Realo, Kenn Konstabel, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003.
Vt: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=207&id_a=186

Viive Roost, "Orhideed - taimeriigi juveelid", Maalehe Raamat, 2003.

"Universumi mikromaailm", koostajad-toimetajad Jaak Lõhmus ja Rein Veskimäe, OÜ Reves Grupp, Tallinn, 2003.

Kalle Lõuna, "Petserimaa. Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920-1940", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.

Vladimir Sergejev, David Vseviov, "Venemaa - lähedane ja kauge", Valgus, 2002.

Varasematel aastatel on parimaiks hinnatud 1998. aastal - Rein Veskimäe koostatud-toimetatud "Universum", 2000. aastal - Viktor Masingu "100 tavalisemat taime", 2002. aastal - Rein Kuresoo, Indrek Rohtmetsa ja Hendrik Relve koostatud "Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht".

Loodusajakiri/Teaduste Akadeemia







Parimad bioloogid kasvavad Saaremaal

Märtsi lõpul toimunud Eesti koolide bioloogiaolümpiaadidel saatis suur edu Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilasi. I järgu diplomeid anti välja kaheksa ja viis neist võitsid Saaremaa Ühisgümnaasiumi noored bioloogid.

Põhikooliõpilastest võitsid I järgu diplomi Annika Soom (6. kl) ja Helean Täht (9. kl) Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Mark Kimbutas (7. kl) Tartu Kommertsgümnaasiumist ja Kaia Vill (8. kl) Võhma Gümnaasiumist.
Vt: http://www.ebo.ee/dok/43/43otsus08.htm

Gümnaasiumiõpilastest võitsid I järgu diplomid Eva Toom (10. kl), Liisi Leis (11. kl) ja Krista Takkis (12. kl) Saaremaa Ühisgümnaasiumist ning Ott Luuk (12. kl) Paide Ühisgümnaasiumist.
Vt: http://www.ebo.ee/dok/43/43otsus06.htm

Loodusajakirjade kirjastus autasustas võitjaid ajakirja Eesti Loodus aastatellimustega.

Loodusajakiri


SÜNDMUS

Ida-Virumaa tööstusmaastik
Laupäeval, 24. aprillil 2004
Horisondi teadusreisid

Aprillikuine reis viib meid tutvuma Ida-Virumaa tööstusmaastikega. Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi dotsent Ingo Valgma lahkab Ida-Virumaa tööstuse hetkeolukorda ja seletab lahti tööstusmaastikke.

NARVA - tutvume elektrijaamaga.
SILLAMÄE - radioaktiivsete jäätmete hoidla.
SOMPA - mis jääb järele kaevandusasulast peale kaevanduse sulgemist.

Väljasõit Sakala parklast kl 09.00 tagasi Tallinna jõuame kl 22.00 (kestus 13 tundi).
Hind 290 krooni, Horisondi tellijale 265 krooni.
Hinna sees bussisõit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne. Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271
Osavõtumaks kanda hiljemalt 17.aprillil Cornet Group arveldusarvele 221014964319 Hansapangas või 10220006030019 Ühispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavõtja nimi.


Loodusajakiri


Lindude ränne Põõsaspea neemel
Pühapäeval, 25. aprillil
Eesti 100 loodusimet

Kevadine retk Põõsaspea neemele. Matka juhib ornitoloog Tiit Randla. Põõsaspea neem on lindude rände vaatlemise paigana üks paremaid Läänemere ääres. Sealt kulgeb arktiliste veelindude ränne Valgemere-Läänemere trassil. Rändekogumid koondavad miljoneid linde: aule, sõtkaid, kaure, merivarte, vaeraid, laglesid. Sageli vaadeldakse seal haruldasi linde: kaljukajakaid, jääkaure, änne. Põõsaspea lähiümbrus on looduslikult veetlev - Nõva luiterannikud Keibust Rooslepani ning Riguldi jõesuue Haversi kohal on väärt matkapaigad kõigile loodushuvilistele.

PÕÕSASPEA NEEM - lindude rände koondumispaik.
NÕVA MAASTIKUKAITSEALA - tüüpiline Loode-Eesti rannikumaastik.
RIGULDI JÕESUUDME PIIRKOND - hea rannikulindude vaatluspaik.

Buss väljub kl 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kl 19.00. Võileivad ja jook kaasa!
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 250 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 350 krooni.
Registreerumine kuni 19. aprillini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Kui palju on Eesti majakatel palgalisi majakavahte? Kui kauaks veel? Kas on mõeldud sellele, et majakavaht on tihti ainus inimene saarel või väheasustatud paigas rannikul ja tal võiks olla mitu rolli, sealhulgas loodusvahi oma?


Tarmo Ots, Veeteede Ameti välissuhete ja info osakonna juhataja:

Praegu on Eestis 10 mehitatud tuletorni 16 töökohaga. Võrdluseks võib öelda, et 1990-ndate alguses oli selliste tuletornide arv ligi poolsada. 1993. aastal Nõukogude okupatsioonivägede poolt üle antud tuletornid olid väga halvas seisus. Diiselgeneraatorid, akud ja laternad olid energiakulukad, nende töökindlus väga madal ning tagavaraosi ei olnud võimalik hankida. Seepärast valis Veeteede Amet kaasaaegse automatiseerimise suuna.
Need tuletornid, kus on kaotatud komandandi ja abikomandandi ametikoht, on varustatud kaugseiresüsteemiga. See tähendab, et läbi GSM võrgu saabub signaal navigatsioonimärgi võimalikust rikkest regionaalseirekeskusesse. Samas rakendub tööle reservsüsteem. Seega ei eksisteeri ohtu, et märk võib olla nädalaid rikkis, ilma, et Veeteede Amet seda märkaks. Signaali saabudes sõidab välja remondibrigaad. 10-aastane kogemus näitab, et automatiseeritud märkide töökindlus on suur.
Veeteede Amet jätkab vastavalt oma võimalustele meremärkide moderniseerimist. Väga raske on öelda, millal kaob Eestis viimane tuletorni komandandi ametikoht. Praeguse seisuga on seitse mehitatud tuletorni võimelised töötama ainult automaatika abil.
Tuletornivahi amet on kaotatud tänaseks kõikides arenenud mereriikides. Tänapäevase tehnoloogia (elektronkaardid, GPS kohamäärangusüsteem, moodsad radarid) kasutuselevõtt on vähendanud traditsiooniliste meremärkide rolli kogu maailmas. Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletorni Administratsioonide Liit (IALA) propageerib navigatsiooni ohutuse poolest tähtsuse kaotanud tuletornide kasutamist kas kohalike muuseumide, kohvikute või mõne muu turismiobjektina.
Veeteede Amet on mõelnud tuletornide alternatiivsele kasutamisele. Praegu on Veeteede Ameti ülesanne meresõiduohutuse tagamine ning ainult selleks eraldatakse meile rahalisi vahendeid. Seega ei saa Veeteede Amet parima tahtmise juures arendada alternatiivseid tegevusi.


Reet Kokovkin, Eesti Saarte Kogu eestseisuse esimees:

Kui palju on palgalisi majakavahte, sellele ma vastata ei oska. Eks Veeteede Amet teab seda arvu täpselt. Küll oleme Eesti Saarte Kogus küsimust arutades jõudnud järeldusele: Veeteede Ameti arvamus, et majakad saavad ise hakkama ilma majakavahita, et vasta paraku reaalsetele loodusoludele. Äikesetormid mõjutavad peent elektroonikat üsna tugevasti, inimene peab signaaltuled ikka manuaalselt töökorda panema iga kord, kui tugevam äikesetorm majakat tabab. Teine asi on majakate kui rajatiste endi ehituslik seisukord oludes, kus neid enam ei tuulutata. Kivist või kivi-puit konstruktsioonid vajavad pidevat hoolt ja inimese juuresolekut, muidu on kiire kõdunemine-mädanemine paratamatu. Enamjaolt on majakad ka muinsuskaitse all ja kultuurilooliselt kogu Eestile tähtsad.
Siinjuures peabki rääkima väikesaarte majakate majandamise keerukusest ja komplektsusest. Paraku on majakavahid jäänud väikesaartele tihtipeale ainukesteks riigitöötajateks, veelgi halvem - ainukesteks elanikeks üldse. Enam me ei saa rääkida Eesti riigi kohalolekust oma territooriumil. On hea, kui selle ühe töötaja peale saaks panna peale majakavahi ülesande ka päästeteenistuse, loodushoiu jm ülesanded. Siin peab valitsus oma kitsalt ametkondlikult positsioonilt astuma riigimehelikule, terviklikku Eestit nägevale. Vabariigi Valitsuse asi on teadvustada, et elu väikesaartelt on kadunud, kuid territoorium vajab haldamist.
Kolmas sektor, nagu seda on ESK, juhib tähelepanu lubamatule olukorrale, kus "ametkondlik kokkuhoiu poliitika" toob kokkuvõttes kahju Eesti kultuurile, loodushoiule ja paikkonna identiteedile.


KÜSIMUSED JA VASTUSED

Miks paistab Kuu silmapiiri kohal suuremana kui keset taevast?

See on üks igivana küsimus, millele kummalisel kombel ei olegi ühest vastust pakkuda. Ehkki seda on nuputanud Ptolemaios, Descartes, Gassendi ja Hobbes - et nimetada vaid mõnda kuulsust. Saja aasta eest mainis eksperimenteeriv filosoof George Berkley esimesena, et horisondil nähtav Kuu ei ole mitte ainult suurem, vaid tema suurus varieerub tunduvalt ja vahel on ta lausa tohutu.
Siiani ollakse enamjaolt sama meelt, mis Ptolemaios peaaegu kahe aastatuhande eest. Tema arvas, et Kuu horisondil paistab suuremana, kuna saame seda võrrelda maiste asjadega, nagu puud ja majad. Kuid ometi ei selgita see, miks paistab horisondilähedane Kuu suuremana ka merel. Berkely püüdis nähtust põhjenda paksema atmosfääri või maapinnalt tõusva auruga. Lõpuks jõudis ta siiski järeldusele, et asi on kontekstis, seega siis meelte sõltuvuses ideedest. Nüüd teame, et fotodel paistab Kuu aga ikka sama suur, nagu keset taevast. Kuu tundub meile juhtumisi sama suur kui Päike - paistab 3' 3,7'' (kolme kaareminuti ja 3,7 kaaresekundi) suuruse nurga all ehk sama suurena, nagu paistab 50-sendine münt kahe meetri kauguselt.
Nii et palun väga, plats on teie - kui Kuu mõistatuse ära arvate, saate sama kuulsaks, kui oleksite Kuu peal ära käinud.

Tiit Kändler


KIIRKOMMENTAAR

Õnne argipäevaks, Saaremaa!

Võimaliku Saaremaa kruiisisadamaga seoses on pajatatud küll mere võimalikust saastumisest kütusega, küll eluskoosluste häirimisest. Kuid üks, mis kindel - võimalikust õhu saastamisest ning seeläbi rannikualade saastamisest pole just liiga palju mõeldud.
Ometi on viimastel aegadel selgunud, et laevadelt lähtuvat õhu reostamist on kõvasti alahinnatud. Näiteks põhjustab Norra rannikut pidi toimuv laevaliiklus suuresti pinnalähedase osoonikihi teket ning annab enamuse kallaste hapestumisse. Norra instituudi Det Norske Veritas uurijad leiavad, et laevadelt lähtuv õhu saastamine on kaks korda nii halb kui siiani arvati. See on ka kõige kiiremini kasvav reostusliik maailmas.
Läänemeres on olukord veelgi hullem. Märkimisväärsed lämmastikoksiidide ja väävliühendite allikad on just nimelt laevakorstnad. Laevafirmad võitlevad naha ja karvadega madalama väävlisisaldusega kütuste kasutuselevõtu vastu, kuna need on kallimad. Samas on nii Rootsi kui ka Lääne-Eesti randades näha küllalt tõendeid laevadelt õhu kaudu lähtuva saaste toimest. Tagatipuks pole laevade mürgitamine üleüldse Kyoto protokolli lisatud. Nii et selle kaudu laevaomanikke pigistada ei saa. Ainus kokkulepe, mis läbi häda ja viletsuse Läänemerel sünnib, on ühepõhjaliste tankerite vastane lepe. Kuid see, et ühe-, kahe- või kahekümne kahe põhjalised tankerid üha enam mürki õhku paiskavad, kedagi justkui ei huvita.
Suursadamaga näevad saarlased, mida üks nüüdisaegne laev, olgu see kruiisi või lendliisi oma, tegelikult tähendab. Praeguste regulatsioonide puhul pole kahtlust, et selline sadam seab ohtu kõigi lähikonna randade tuleviku. Ja see oht on palju kindlam ning määratult raskemini välditav kui sadama enese ehitusest või võimalikest laevaõnnetustest tulenevad ohud.
See pole enam pühapäeva-, vaid kõige tavalisem argipäevaoht.

Tiit Kändler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet