Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
19. juuli 2005


SNDMUS



Looduskaitse selts tuleb kokku Rpinas

Jrgmisel ndalavahetusel, 30. ja 31. juulil toimub Rpinas Eesti Looduskaitse Seltsi kokkutulek. Selleks kogunetakse laupeval kl 10 Rpina tuletrjeplatsile. Samasse jdakse ka telklaagrisse. Kogu esimese peva tegevus toimubki Rpinas, kus liigutakse jalgsi. Lunaeineks saab suppi, jooki ja veel ht-teist. Laagriplatsi juures on puhvet, kust vib lisa osta. Aga, nagu meie kokkutulekutel alati, arvestage, et oma khumured tuleb ootamatuste vastu alati ka ise kindlustada, hoiatab seltsi esimees Juhan Telgmaa. Tema snul liigutakse teisel peval teid pidi, mille lbitavus ei tekita probleeme ei bussidele, ei siduautodele. Oodatud ja teretulnud on kik telised loodusesbrad. Kui kusagilt tuleb bussitis vi rohkem inimesi, siis palume sellest paar peva ette teatada, tleb Telgmaa.
Kokkutuleku avab president Arnold Rtel. Rpina loodust ja arhitektuuri tutvustavad Juhan Maiste, Heldur Sander ja Inge Hirmo. Keskkonnapoliitikast kneleb Andres Tarand. Teisel peval sidetakse Plvamaal ringi, teemadeks Rpina polder, Peipsi, linnuhoiuala, Mooste mis, vikese Illimari maa. Pevade lpetamisel antakse vrikaimale le seltsi asutajaliikme Johannes Piiperi binokkel.
Lhem info tel 5117041, Juhan Telgmaa vi nature@hot.ee<.br> ELKS/Uudistaja





UUDISED

Maailma Looduse Fond vtab kokku GMO-d

Maailma Looduse Fondi (WWF) hiljutine aruanne toob vlja GMO-de vimaliku ohu jtkusuutlikule Euroopa pllumajandusele, teatab ndalakiri Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias. WWF-i arvates seisneb Euroopa pllumajanduse jtkusuutlik tulevik eelkige maakogukonna taassnnis. Praegune ekstensiivne ja monokultuurne pllumajanduspoliitika seda aga laostab. WWF ksib, kas GMO-d aitavad laostamisele kaasa vi pidurdavad seda. Kas GMO-d on lihtsalt ks jrjekordne etapp moodsa pllumajanduse arengus vi toovad need kaasa olulisi muudatusi pllumajanduslikus suurtootmises ja toiduainetetstuses? Kas me tahame nha GMO-sid ka looduskaitsealadel? Kas GM pllukultuurid saavad pikka aega eksisteerida koos looduslike pllutaimedega? Mida toob GMO-de laialdane kasutamine kaasa kaubanduses, toiduainete ekspordis ja nende ohutuse tagamises, mrgistamises?
WWF-i aruanne ei anna neile ksimustele otseseid vastuseid, pigem on selle eesmrk analsida GMO-de kasutamise vimalikke aspekte, andes informatsiooni asjast huvitatutele ka ilma eelteadmisteta inimestele ning aidates neil kujundada omi seisukohti. Siiski on aruande pealkirjas rida oht sstvale pllumajandusele, mis annab ka hinnangu.
Aruande kohaselt ei ole selgust GM-pllumajanduse majanduslikes eelistes. Pigem edendab seda tehnoloogiat GM-firmade tung rikkale pestitsiiditurule. GMO-d vivad seevastu vaesestada looduse mitmekesisust ning phjustada haigusi nagu mitmesugused allergiad.
WWF on kuulutanud GMO-dele moratooriumi, kuni selguvad nende toime tpsemad asjaolud. EL pole samuti lubanud GMOde kasvatamist, v.a Hispaania (vt lhemalt Tiit Kndleri levaade EPLis epl.hispaania.gmo). Nd tahab EL WWF-I andmetel moratooriumist loobuda. Biotehnoloogiafirmad on viimastel aastatel vlja melnud uue GM-ideoloogia rahuliku kooseksisteerimise. Siis tavataimedega. Selle vastu kuulutab WWF-i aruanne karmilt: kooseksisteerimine on suurim vastuolu!
Keda huvitab, saab tpsemalt vaadata WWF-i aruandest, mis on 90 lk pikk, sisaldab palju arve, aga ka lhikokkuvtteid iga teema kohta: wwf.gmo.
Uudistaja


Pud halvab USA pllumajandust

Ameerika hendriikide lneosas valitseb juba viiendat aastat pud. Mned farmerid peavad olukorda hullemaks, kui kuulsa 1930. aastate pua ja tolmutormide ajal, mida nii L. Frank Baum nii vrvikalt on kirjeldanud lasteraamatus Vlur Oz. Vee kasutamise le on puhkenud vaidlusi ja vastasseise. Pimuvad nii ajaloolised igused kui ka kiirema tegutseja eelised. Samal ajal on niteks Colorado osariigi elanikkond eelmise sajandi viimase 10 aastaga suurenenud kolmandiku vrra. rmusliku pua all kannatavad California, Montana, Wyoming, Nebraska, Utah, Nevada, New Mexico, Colorado, Texas. Idaho farmerid arvavad, et juuliks on nende veevarud otsas ja saak vib hvida. Samal ajal ei tunnista Bushi valitsus inimese osa ilmastiku soojenemisel, nii et nagu 1930. aastatel, jb farmeritel le loota jumalale.
Allikas: National Geographic


Londoni luiged jagunevad kahte lehte

Londonis Thamesi jel elavad luiged loetakse igal aastal le. Loendus ei ole visuaalne, vaid manuaalne, see thendab luigele sidetakse ligi, haaratakse ta kaenlasse ja tstetakse paati. Loendust teostab kuus meeskonda.
Thamesi luiged on sajandeid kuulunud kuningakojale ja kahele gildile -- Vinters ja Dryers. Loenduse ks ajaloolisi eesmrke on nha, palju luiki kellegi sel aastal on. Lisaks ptud luiged kaalutakse, mdetakse ja uuritakse nende tervist.
Traditsiooniliselt mrgistati luikede kuuluvus nokale tehtud tketega. 1998. aastast alates on see keelatud ja kasutatakse jalarngaid. Praegu ei ohusta luiki enam kuninganna banketilauale sattumine, vaid hulgalised kalastajad. Tina kasutamine ngenridel keelati 1987. aastal ja see tervendas luigeasurkonda. Kuid uuedki kalapgivahendid pole luikedele ohutud.
Allikas: National Geographic


Mandrid ekspordivad halba hku

Lisaks elustiilile ja lugematule arvule kaupadele saadab Phja-Ameerika Euroopasse ka oma saastunud hu. USA idarannikult vib osoon, vingugaas, lmmastikoksiid, atsetoon ja muu saast juda Euroopasse vhem kui ndalaga. Euroopa aga nnistab oma saastunud huga Aasiat. Aasia omakorda saadab saasta teele USA lneranniku poole.
Allikas: National Geographic


VAHETATUD MTTED

Laudtee on seda vhe vi palju?

Diskussioon selle le, kas laudteed mitte loodusmaastiku puutumatust ei hvita ning selle elanikke ei kohuta, on arvatavasti sama vana kui laudtee ise. Kakerdaja rabasse rajatav laudtee pani mtteid vahetama Loodusaja listi osalisi. Toome allpool ra mned arvamused. Keda need mtted omagi mtteid avaldama rgitavad, saatku aga teele tiitk@loodusajakiri.ee

. Kui palju on Eestis vi sarnastel aladel uuritud laudteedega kaasneva hirimise mju? Rabad ei ole kll meie tingimustes liigirikkaim kooslus, aga inimpelglikke liike seal elab/on elanud (kaljukotkas, kunagi ka rabapistrik jne).
Laudteede ehitamine on kll looduse tutvustamiseks ja rahva loodusesse viimiseks hea vahend, aga nende ehitamine ei tohiks pris juhuslik olla -- olen siin natuke skeptik, mitte lausvastane. Krvemaal niteks on laudtee juba praegu lbi Knnu Suursoo, nd tuleb lbi Kakerdaja raba -- mlemad on selle kandi ilusamad-suuremad rabad, olen neis matkanud enne laudteede ehitamist ja enam nagu sinna piirkonda ei kisu eriti. Knnu Suursoos on suviti on kohe pris krarikas, hirimise mju kindlasti suurenenud. Pealegi, suure hulga laudteede korrashoid vajab tulevikus pris palju ressursse, mingil hetkel vib laudtee hakata kaitse-eesmrkide saavutamisele hoopis kaikaid kodarasse loopima.
Madis Pdra

Laudteede peamine eesmrk ei tohiks olla kik ilusad kohad kidavaks ja lbipsetavaks teha, vaid pigem inimesi suunata selleks sobivatesse kohtadesse. Rabades on le Eesti minu arvates laudteid juba piisavalt -- iga kla juures ei peagi oma rabarada olema.
Laudteed rajades/rahastades tuleks ka arvestada, et aasta-aastalt peab seda remontima, hooldama ja edaspidi ka tielikult renoveerima. Kaitsealadel ja ka eraettevtjatel selleks aga teatavasti eelarvelisi ressursse ju pole ja tuleb loota projektidele. Lahemaal olime mitmeid aastaid situatsioonis, kus tiesti amortiseerunud Viru raba laudraja renoveerimist ei rahastatud, samas vis lugeda mitmete teiste, uute laudteede rahastusest sama rahastaja poolt. Olime juba peaaegu otsustanud Eesti he vanima rabaraja sulgeda ja likvideerida, kui viimasel minutil otsus siiski prdus. Ilmselt paljud aktiivsed uute laudradade planeerijad/rajajad/pikendajad pole remonttde vajaduse, mahu ja rahastusmurega veel kokku puutunud ja ei oska sellega arvestada.
Eestis ringi liikudes olen sattunud nii mitmelegi kohutavas olukorras laudteele, mis ilmselt rahapuudusel on unarusse jnud ja neis rabades on olnud ohutum laudtee krval kia. Kakerdaja uudis on nukker -- ka mina olen kunagi selle raba fnn olnud ja kuigi tuleb tunnistada, et laudrada on sinna rappa toonud palju ebameeldivat kontingenti, oli senine -- peaaegu jrveni tallatud marjuliste mudaraja nn laudteestamine -- siiski phjendatud.
Imbi Lahemaalt

Olen KIKi kohaliku loodushariduse ekspertgrupi liige Prnumaal ja vhemalt meie vaatame kll igasuguseid loodusesse tekitatavate rajatiste projekte vga kriitiliselt. Uurime, kes on maa valdaja ja kui juhtub olema RMK, siis peab olema kohaliku RMK pdeva isiku koosklastus, sest maaomanik ju peab oma maal asuvat objekti korras hoidma ja vastutab nnetusjuhtumite korral. Kui eramaa, siis samuti. Ja alati peab olema idee, kuidas korraldatakse edasine hooldus. Tepoolest on kauge metsanurga vi sooserva rahval sageli ainumeldav atraktsioon teha matkarada oma kaunitesse (sageli kohalike jaoks Phadesse) paikadesse.
Oleme oma Rannametsa-Tolkuse raja res kllalt seisnud mttega see lihtsalt les vtta ja kokku korjata, sest kodanikud klastajad on ikka titsa notsud ja 1998. aastal rajatud laudtee ja matkaraja rest on ra sakutatud vi trambitud kohati pool vaatamisvrsest. Ja oleme seda kohati ka kolmandat korda paiganud. Aga kui puhkemajanduses ja turisminduses ttada vi seda jlgida, siis hel peval lihtsalt lheb sda kvaks ja vtadki seda kui paratamatust. Ma mtlen maastiku ilu kahanemist. Ja loodad, et iga (linna)inimese looduses oldud minut lkkab loodusest vrandumist mni sekund edasi.
Marika Kose

Aegviidu-Simisalu-Matsime raja rekonstrueerimine on heaks lisaks Phja-Krvemaad lbivale Aegviidu-Liiapeksi ja Lahemaad lbivale Liiapeksi-Oandu matkarajale. Kuigi nii pika raja korrashoid (Aegviidu-Oandu 70 km) on raske, annab see loodushuvilisel vimaluse matkata lbi suhteliselt asustamata ja vga huvitava loodusega alade. Eriti mitmekesine on Phja-Krvemaad lbiv lik. Rabadesse laudteede ehitamist peab loomulikult phjalikult kaaluma, kuid loodusradade kasutajad on valdavalt loodust hoidvad inimesed, keda ei saa vrrelda autotranspordiga hsti ligipsetavates kohtades lgastuvate kaasmaalastega.
Jaak Neljandik, matkasell

Knnumaa maastikukaitseala Keava raba matkarada on meldud ka ratastoolis turistile (saatja kaasabi vajalik). KIK-i projekti kaasabil valmis ka vaatetorn raja lppu. Rada algab Linnaaluste klas Tarsi talu juurest. On ka voldik selle piirkonna kohta, mida saab Raplamaa keskkonnateenistusest ja Tarsi talust.
Andres Anderson, Raplamaa keskkonnateenistus, looduskaitse peaspetsialist

Kabli looduskaitsealal on juba kasutusklblik (viimased tiendused-kohandused) rada ratastooli inimestele mere rde minekuks. Pris valmisolekust anname teada oma kodulehekljel nigula. Projekti toetab SA KIK.
Kaja Kbar, Nigula LKA

See on nii pikk ja vana lugu, et lppu ei ne ja algust ei mleta. Vastake mulle teie, kes oskate:
- kelle jaoks see loodus on tehtud?
- kelle jaoks see loodus on hoitud?
- kuidas me inimesi klassifitseerime?
- kas lrmav ja grilliv inimene on ressursitasakaalu suhtes halvem poiss kui meie -- vaiksed ja viisakad, ent siiski auto, korteri ja telekaga?
- kuidas mratleda (ja mta) kotka thtsust kotka suhtes (llase paradoks)?
- kuidas mratleda (ja mta) inimese thtsust inimese (vi looduse) suhtes?
- mida teha ainult KESKMISELT loodust armastava inimesega (sellega, kes just otse ei lagasta, aga vga hrdalt ei hoia ka)?
- mida teha inimestega, kes kipuvad samasse rappa, kus mina olen ikka kia armastanud (ksi ja eksklusiivselt)?
Ja siis see alati tore vrske lume test.
Kui maastik on otsekui Paletti postkaart ja rgpuhas lumi vtab hinge kinni. Ja siis -- ometi on keegi enne mind kohale judnud ja OMA suusajljed maha judnud jtta.
Kasvi jta le lagendiku sitmata, onju?
Peeter, mitte tige, aga teadmatuses


KIIRKOMMENTAAR

Taaramistatus jb lahendamatuks

Mida segasem, seda asisem. Nii nib klavat Eesti pakendiseaduse ideoloogide hdlause. Oli mis oli, aga tnu taaraametnike ennastsalgavusele on sel suvel Eestis tekitatud teline taaraokk. Vsinud sitmast vi kmpimast hest taaraaugust teise, viskavad kllap psa alla oma taara needki, kes enne kuulsusrikast pakendiseadust seda ei teinud. Kaua sa jaksad neilt pudelitelt neid mrke otsida, kaua kuulda, et vastu ei veta, kuna raha ple, ja siis avastada, et oled lpuks saastanud oma taara raandmissoovis loodust enam, kui suudab ks minema visatud pudel.
Pakendiseadus on ilus nide sellest, et kui anda asi ametnike armee ktte, siis nad alles hakkava selle kallal ttama. Lpuks keeratakse kokku nii keeruline jama, et keegi ei suuda enam mista, mis toimub. Miks ei viks iga pudel maksta he krooni ja kogu lugu? Jksid ra kallid taarasorteerijad ja muu tagurlik butafooria. Aga kllap oleks see Eesti jaoks liiga loodust sstev.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012