Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
26. juuli 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Valmib lemmikloomapidamise mrus

Kes kodus loomi peab, see tutvugu uue mruse kavaga. Mrus hakkab stestama, et seaduserikkujaks saab lugeda loomapidajat, kelle koera jooksuala pole vhemalt 40 ruutmeetrit suur. Kigi neljajalgsete ja lindude pidamise nuete seas on esimesele kohale seatud see, et loom peab saama suhelda ning tal peab olema vimalus nha ja kuulda ruumis vi ehitises ja selle mber toimuvat.
Lemmikloomapidamise mruse kohta vt epl.
Vt ka kiirkommentaar tnase vljaande lpus.
Uudistaja


Soomlased nitavad veebikaamera vahendusel lindude elu

Kes tahab nha, kuidas elab kaljukotkas ja mida teevad kormoranid, see saab vaadata soomlaste veebikaamerate vahendusel aadressidelt maakotkas ja kormoran.
Uudistaja





UUDISED

Lnemeri on eriti tundlik vaid vljaspool Venemaad

Londonis rahvusvahelise merekeskkonna kaitse komitee istungil veti vastu resolutsioon, millega kogu Lnemeri kuulutati eriti tundlikuks merealaks. Kuid resolutsioonist jid vlja alad, mis vastavalt RO 1982. a. mereiguse konventsiooni stetele kuuluvad Venemaale. Lpliku kinnituse peab andma veel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Assamblee istung, mis toimub aasta lpul. Kige varem saab Lnemeri oma uue staatuse alates 1. juulist 2006.
Mereala eriline tundlikkus thendab rahvusvahelist tunnistust, et laevaliiklus vib selle ala kossteemi kahjulikult mjutada ja seetttu tuleb suurendada meresiduohutust. Lnemerel sidab iga pev keskmiselt 2000 laeva, millest umbes 200 on tankerid. Lisaks on merel pidevalt 2000 kalalaeva. ks ohtlikum veos on nafta.
Allikas: keskkonnaministeerium


Avastati liustikualune koloonia

Antarktika j alt leiti tegutsev kossteem. Teadlased videofilmisid vett varisenud Larseni jliustiku all. Ja ngid kki organismide kohalolu. Avastati mudavulkaanid ja tihe bakterimatt. 12 000 aastat pikese eest peidus olnud kossteem toitub maa-alusest keemilisest energiast. See on ainus nii klmas tegutsev koloonia, mis seni leitud. Liustiku varisemine on aga muutnud keskkonda. Mikroobid saavad hakata toituma orgaanilisest ssinikust.
Allikas: New Scientist


Norra fjordid veti maailma prandi sekka

Kaks Norra fjordi veti UNESCO maailmaprandi kaitsealuste paikade nimekirja eelmisel ndalal Luna-Aafrikas toimunud Maailmaprandi Komitee koosolekul. Lisaks olemasolevale 160-le said nimekirja veel paigad Egiptuses, Californias, Panamas, Indias, Luna-Aafrikas ja Taimaal. Tnu Eesti ametnike ponnistustele Phja-Eesti pankranniku dokumendid teatavasti UNESCO-sse igeks pevaks prale ei judnud.
Allikas: New Scientist


Valge ninasarvik sja jalus

Garamba rahvusparki Kongos hvardab esimese maailmaprandi kaitsealuse paigana staatusest ilmajmine, kui ei suudeta kaitsta viimaseid valgeid ninasarvikuid. Kongo valitsus on vastustanud looduskaitsjate soovi viia pooled ninasarvikud kaitse alla Keeniasse, kus neil oleks salakttide eest turvaline olla. Karistus hvardab juba jrgmisel aastal. Kongos turismindust peaaegu et ei ole, seevastu tegutseb 40 000 mssulist sdurit. Nnda on loomade kaitsmine seal sna lootusetu ritus.
Allikas: New Scientist


SNDMUS

Lahemaal toimub noore looduskaitsja kursus

Sel ndalal toimub Lahemaa rahvuspargis leeuroopalise "EUROPARC Junior Ranger Network 2005" programmi raames kursus looduskaitsehuvilistele noortele. Junior Rangeri algatuse phimtted on vlja ttanud rahvusvaheline Euroopa kaitsealade organisatsioon EUROPARC.
Kursuse eesmrgiks on tutvustada noortele kaitseala td, loodus- ja kultuurivrtusi ning selgitada, miks on looduskaitset vaja. Algatus loob koostvrgustiku histe huvidega noortest, kes loodetavasti ka tulevikus toetavad kaitseala eesmrke ja pooldavad loodushoidu. Rahvuspark loodab noori julgustada olema omamoodi looduskaitse saadikud oma tuttavate, sprade ja pere hulgas. Kursus toimub Vihulas ja selles osaleb 16 noort Lahemaalt ja Lahemaa mbruse koolidest. Korraldajateks ja juhendajateks on Lahemaa rahvuspargi ttajad, keda abistavad asjatundjad ka vljastpoolt rahvusparki.
Kursuslased valivad enda seast parimad noored looduskaitsjad, kes sidavad Eestit ja Lahemaad esindama rahvusvahelistesse Junior Rangeri laagritesse Saksamaal ja Hispaanias.
Allikas: Lahemaa RP


Tartus luuakse ajutised aiad

Reedel algab Tartus II rahvusvaheline maastikukunsti festival Kahe Vee Vahe: Ajutised Aiad. Festivalile saabub 30 vistkonda 17 riigist, sh Malaisiast, Hiinast, Austraaliast, Argentiinast, USA-st. Anne kanali ja Emaje vahelisel alal valmib phapevaks 30 maastikukunsti teost, mille teemaks on ajutine aed.
Ajutiste Aedade (Temporary Garden) termin ja idee on litsentseeritud Saksa maastikuarhitektide Daniel Sprenger'i ja Marc Pouzol'i poolt 2003. aastal. Alates 1997. aastast toimuvad iga-aastased Ajutiste Aedade installatsioonide vljapanekud Berliini kesklinnas. Linna vabad linna avalikud ruumid on mne peva jooksul esile tstetud installatsioonidega, et teha neid nhtavaks. Sprenger ja Pouzol osalevad ka Tartu festivali riis.
Toimub samaaegselt Tartus seitse maastikukunsti seminari, mis on tasuta ja avatud kigile huvilistele. Neid juhendavad lektorid Saksamaalt, Hollandist, Eestist ja Rootsist. Kontserte annavad Genialistid, ansamblid Kuu Taga ja Speed Free ja puhkpilliorkester Popsid.
Festivali peakorraldajad on SA Tartu Rahvalikool ja Eesti Maastikuarhitektuuri lipilaste Selts.
Lisainfo Marge Kohtla, tel 53 305 205, marge@kaheveevahe.ee ja kaheveevahe.ee.
Allikas: Tartu Rahvalikool


KURVAD FAKTID

Riigikontroll osutab rvmajandusele turbarabades

Riigikontroll soovitab keskkonnaministril peatada aastani 2025 seni kaevandamata soodele uute kaevandamislubade vljaandmise, et suunata tootmist arvukatele mahajetud, kuid ammendamata varuga aladele, et lpetada turbaressursi raiskamine ja ssta looduslikke soid.
Oma pikas ja phjalikus auditis phjendatakse peatamise vajadust vlja kujunenud olukorraga, kus turbarabad riisutakse lemisest kihist paljaks ja jetakse alumised kihid vlja vtmata. Selline raba ei taastu ning hvib ja muutub kasutusklbmatuks. Paljudes Euroopa maades on turba kaevandamine aiapidajate tarbeks ldse keelatud. Eesti riik aga lubab kaevandada aastas viis korda rohkem turvast, kui seda selle aja jooksul juurde tekib. Turvas on Eestis plevkivi jrel thtsuselt teine strateegiline energiaressurss.
Turbatootjad koorivad ra turbasoo pealmise kihi, mida saab hsti ma aiandusturbana, alumine kiht ehk ktteturvas jb tihti kasutamata ja hvib. Eesti on maailmas ks juhtivaid aiandusturba eksportijaid.
Aastate jooksul on paljud turbavljad korda tegemata kujul maha jetud ja nd lasub riigil kohustus need alad rekultiveerida, et seal hakkaks turvas taas kasvama. Rekultiveerimata turbavljad eritavad Eestis aastas hku sama palju ssihappegaasi, kui kogu autoliiklus heksa aasta jooksul.
Hoolimata sellest, et turbakaevandamine hvitab soo ja rikub mbruskonna vete toimimist, on vikesoodele kaevandamislube vlja antud ilma keskkonnamju hindamata. Ka kaevandamislubades pole ettevtjatele enamasti mingeid keskkonnanudeid seatud.
Turba kaevandajate makstav ressursimaks on liiga madal ega motiveeri turvast sstlikult kasutama ega tootearendusega tegelema.
Vt auditit ka: riigikontroll ja turbavaru.
Allikad: Riigikontroll, EKO, Uudistaja


Keskkonnahendused toetavad Riigikontrolli turbasoovitusi

Eesti Keskkonnahenduste Koja (EKO) liikmed tunnustavad Riigikontrolli phjalikku td turbateema ksitlemisel ja leiavad, et turbavarude auditist tehtud jreldused ja ettepanekud on igati phjendatud.
Eestis on turba kaevandamine kaugel sstlikkusest -- kaevandusi ei kasutata lplikult ning prast turba varumist ei rekultiveerita kaevanduskohti, aidates sellega judsalt kaasa kasvuhoonegaaside niigi suurele hkupaiskamisele Eestis. EKO on juba aastaid tagasi osutanud et valitsuse kehtestatud turba kaevandamise aastalimiit letab mitmekordselt looduslike soode poolt samal ajavahemikul akumuleeritava turba koguse.
Juhul, kui rabade muutmist kaevandusteks teatud ulatuses siiski jtkatakse, tuleb turba kaevandamise keskkonnamjude vhendamiseks kindlasti tugevdada keskkonnamjude hindamise ssteemi. On oluline, et uute kaevanduste rajamiseks lubade andmisel arvestataks senisest enam kohalike omavalitsuste ja kohalike elanike arvamust, keda kaevandamisest tulenevad negatiivsed keskkonnamjud otseselt puudutavad.
EKO hinnangul on turba kaevandamisega seonduvalt heks olulisemaks puudujgiks Euroopa Liidu loodusdirektiivi III lisas toodud kriteeriumidele vastavatel aladel asuvate turbavarude aktiivse varu staatus, mis on vimaldanud ja vimaldab esitada taotlusi nendel aladel kaevandamiseks ning seega tsiselt mjutada alade looduskaitselist vrtust.
Riigikontrolli auditi soovitused htivad ka koloogilise maksureformi suunaga oluliselt suurendada loodusressursside, sh turba kasutustasusid, eesmrgiga ssta taastumatuid ressursse.
Allikas: EKO


ASJATUNDJA

Eesti tahab ikka olla esirinnas. Nd ollaksegi -- aiandusturba eksportimises maailmas Saksamaa ja Kanada jrel 3. kohal. Mis nii saab?

Ksimustele vastab Eesti Keskkonnahenduste Koja koordinaator Krt Vaarmari:

EKO on kiitnud heaks riigikontrolli turba-auditi. Kuid mis saab edasi? Kuna pole ju otsest rahalist kahju, vib ministeerium ikka samas vaimus edasi lasta.

Eks ksimus olegi selles, kas Vabariigi Valitsus kui tidesaatev vim soovib oma tegevust ellu viia koosklas seadustega vi valitakse selleks mni muu tee. Riigikontroll on selgelt viidanud sellele, et praegusel hetkel ei ole valitsuse turba kasutamisega seotud tegevus seadustega koosklas. Nue kasutada maavarasid sstvalt ei ole ju Riigikontrolli vljameldis, vaid tuleneb otse sstva arengu seadusest.
Antud juhul loodab EKO, et ministeeriumid teevad Riigikontrolli auditist omad jreldused ja kituvad vastavalt igusriigile kohastele reeglitele. Juhul, kui ksimusega seotud ministeeriumid ei nita les tahet seadusi jrgida, ei olegi teha muud, kui nentida, et valitsus ei ole seaduskuulekas. igusriigile ei oleks selline olukord muidugi kohane. Teine vimalus on ministeeriumide poolt antavaid otsuseid kohtulikul teel vaidlustada, kuid senine kogemus on nidanud, et see ei pruugi anda soovitud tulemust isegi juhul, kui kohtus otsuste seadusvastasus kinnitust leiab.

Ja need turbakaevanduse vaidlused elanike ja kaevandajate vahel pole vist ka kusagil mingi selge kohtulahendini vlja judnud. Vi on?

Mulle on teada kaks turbakaevandustega seotud juhtumit, mis on judnud kohtusse. Esimene oli Mllatsi turbakaevanduse juhtum, milles Mllatsi kla elanikud vaidlustasid kaevandusloa, kuid kahjuks kaotasid kigis kohtuastmetes, kuna kohus leidis, et kaevandusloa menetluses toimepandud rikkumised ei olnud nii olulised, et oleksid viinud vale lppotsuseni. Teine juhtum, mida mainitakse korduvala ka Riigikontrolli auditis, on seotud Ess-soo turbakaevandusega ja see ootab testi oma aega alles esimese astme kohtus.
Otsuste seaduslikkust saab kohus kll kontrollida, kuid kigile haldusotsustustele ei ole vimalik totaalset kohtulikku kontrolli rakendada -- seda ei suudaks le elada ei kohtud ega haldusaparaat ise. Esimeseks eelduseks peaks siiski olema -- nagu juba eldud -- et haldusorganid on ise seaduskuulekad, ning et seaduste rikkumine toimub ainult erandjuhtudel. Ka Riigikontrolli eesmrgiks on seaduse kohaselt anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Seda tsisemalt peaks vtma Riigikontrolli jreldusi juhul, kui need viitavad tidesaatva vimu seadusi rikkuvale kitumisele -- peaks ju olema ministeeriumide enda huvides anda avalikkusele kindlustunne, et nende ksutuses olevaid varasid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Jme ootama keskkonnaministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi edasisi samme selle tulemuse poole pdlemisel.


KIIRKOMMENTAAR

Kuri Hunt ja Punamtsikese koerad

Ette valmistatav lemmikloomapidamise mrus kirjeldab, milliste loomade vajadustega peab nende pidaja arvestama. Vhemasti tuleb ks kindel tugi, millele loomakaitsjad toetuda saavad. Kuid Eesti vajaks ka metsloomaseadust. Liiga palju on jdud uskuma muinasuttu kurjast Hundist ja heast Punamtsikesest. Nii kantakse kik, mis halba juhtub, huntide, karude ja ilveste kraesse. Ometi niteks selgus hiljaaegu, et Lne-Virumaa koeri ja lambaid ja kanu murdvad hundid on hoopis valla pstetud koerad. Ja ei ole kaugel minevikus seegi pev, mil koerad Eestis inimese maha murdsid. Oma lukoeri lahti laskvad Punamtsikesed aga kivad siiani ausate loomapidajatena ringi.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012