UUDISTAJA
26. juuli 2005

UUDISTAJA SOOVITAB

Valmib lemmikloomapidamise määrus

Kes kodus loomi peab, see tutvugu uue määruse kavaga. Määrus hakkab sätestama, et seaduserikkujaks saab lugeda loomapidajat, kelle koera jooksuala pole vähemalt 40 ruutmeetrit suur. Kõigi neljajalgsete ja lindude pidamise nõuete seas on esimesele kohale seatud see, et loom peab saama suhelda ning tal peab olema võimalus näha ja kuulda ruumis või ehitises ja selle ümber toimuvat.
Lemmikloomapidamise määruse kohta vt epl.
Vt ka kiirkommentaar tänase väljaande lõpus.
Uudistaja


Soomlased näitavad veebikaamera vahendusel lindude elu

Kes tahab näha, kuidas elab kaljukotkas ja mida teevad kormoranid, see saab vaadata soomlaste veebikaamerate vahendusel aadressidelt maakotkas ja kormoran.
Uudistaja





UUDISED

---

Läänemeri on eriti tundlik vaid väljaspool Venemaad

Londonis rahvusvahelise merekeskkonna kaitse komitee istungil võeti vastu resolutsioon, millega kogu Läänemeri kuulutati eriti tundlikuks merealaks. Kuid resolutsioonist jäid välja alad, mis vastavalt ÜRO 1982. a. mereõiguse konventsiooni sätetele kuuluvad Venemaale. Lõpliku kinnituse peab andma veel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Assamblee istung, mis toimub aasta lõpul. Kõige varem saab Läänemeri oma uue staatuse alates 1. juulist 2006.
Mereala eriline tundlikkus tähendab rahvusvahelist tunnistust, et laevaliiklus võib selle ala ökosüsteemi kahjulikult mõjutada ja seetõttu tuleb suurendada meresõiduohutust. Läänemerel sõidab iga päev keskmiselt 2000 laeva, millest umbes 200 on tankerid. Lisaks on merel pidevalt 2000 kalalaeva. Üks ohtlikum veos on nafta.
Allikas: keskkonnaministeerium


Avastati liustikualune koloonia

Antarktika jää alt leiti tegutsev ökosüsteem. Teadlased videofilmisid vett varisenud Larseni jääliustiku all. Ja nägid äkki organismide kohalolu. Avastati mudavulkaanid ja tihe bakterimatt. 12 000 aastat päikese eest peidus olnud ökosüsteem toitub maa-alusest keemilisest energiast. See on ainus nii külmas tegutsev koloonia, mis seni leitud. Liustiku varisemine on aga muutnud keskkonda. Mikroobid saavad hakata toituma orgaanilisest süsinikust.
Allikas: New Scientist


Norra fjordid võeti maailma pärandi sekka

Kaks Norra fjordi võeti UNESCO maailmapärandi kaitsealuste paikade nimekirja eelmisel nädalal Lõuna-Aafrikas toimunud Maailmapärandi Komitee koosolekul. Lisaks olemasolevale 160-le said nimekirja veel paigad Egiptuses, Californias, Panamas, Indias, Lõuna-Aafrikas ja Taimaal. Tänu Eesti ametnike ponnistustele Põhja-Eesti pankranniku dokumendid teatavasti UNESCO-sse õigeks päevaks pärale ei jõudnud.
Allikas: New Scientist


Valge ninasarvik sõja jalus

Garamba rahvusparki Kongos ähvardab esimese maailmapärandi kaitsealuse paigana staatusest ilmajäämine, kui ei suudeta kaitsta viimaseid valgeid ninasarvikuid. Kongo valitsus on vastustanud looduskaitsjate soovi viia pooled ninasarvikud kaitse alla Keeniasse, kus neil oleks salaküttide eest turvaline olla. Karistus ähvardab juba järgmisel aastal. Kongos turismindust peaaegu et ei ole, seevastu tegutseb 40 000 mässulist sõdurit. Nõnda on loomade kaitsmine seal üsna lootusetu üritus.
Allikas: New Scientist


SÜNDMUS

---

Lahemaal toimub noore looduskaitsja kursus

Sel nädalal toimub Lahemaa rahvuspargis üleeuroopalise "EUROPARC Junior Ranger Network 2005" programmi raames kursus looduskaitsehuvilistele noortele. Junior Rangeri algatuse põhimõtted on välja töötanud rahvusvaheline Euroopa kaitsealade organisatsioon EUROPARC.
Kursuse eesmärgiks on tutvustada noortele kaitseala tööd, loodus- ja kultuuriväärtusi ning selgitada, miks on looduskaitset vaja. Algatus loob koostöövõrgustiku ühiste huvidega noortest, kes loodetavasti ka tulevikus toetavad kaitseala eesmärke ja pooldavad loodushoidu. Rahvuspark loodab noori julgustada olema omamoodi looduskaitse saadikud oma tuttavate, sõprade ja pere hulgas. Kursus toimub Vihulas ja selles osaleb 16 noort Lahemaalt ja Lahemaa ümbruse koolidest. Korraldajateks ja juhendajateks on Lahemaa rahvuspargi töötajad, keda abistavad asjatundjad ka väljastpoolt rahvusparki.
Kursuslased valivad enda seast parimad noored looduskaitsjad, kes sõidavad Eestit ja Lahemaad esindama rahvusvahelistesse Junior Rangeri laagritesse Saksamaal ja Hispaanias.
Allikas: Lahemaa RP


Tartus luuakse ajutised aiad

Reedel algab Tartus II rahvusvaheline maastikukunsti festival „Kahe Vee Vahe: Ajutised Aiad“. Festivalile saabub 30 võistkonda 17 riigist, sh Malaisiast, Hiinast, Austraaliast, Argentiinast, USA-st. Anne kanali ja Emajõe vahelisel alal valmib pühapäevaks 30 maastikukunsti teost, mille teemaks on ajutine aed.
„Ajutiste Aedade“ (Temporary Garden©) termin ja idee on litsentseeritud Saksa maastikuarhitektide Daniel Sprenger'i ja Marc Pouzol'i poolt 2003. aastal. Alates 1997. aastast toimuvad iga-aastased „Ajutiste Aedade“ installatsioonide väljapanekud Berliini kesklinnas. Linna vabad linna avalikud ruumid on mõne päeva jooksul esile tõstetud installatsioonidega, et teha neid nähtavaks. Sprenger ja Pouzol osalevad ka Tartu festivali þüriis.
Toimub samaaegselt Tartus seitse maastikukunsti seminari, mis on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Neid juhendavad lektorid Saksamaalt, Hollandist, Eestist ja Rootsist. Kontserte annavad Genialistid, ansamblid Kuu Taga ja Speed Free ja puhkpilliorkester Popsid.
Festivali peakorraldajad on SA Tartu Rahvaülikool ja Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts.
Lisainfo Marge Kohtla, tel 53 305 205, marge@kaheveevahe.ee ja kaheveevahe.ee.
Allikas: Tartu Rahvaülikool


KURVAD FAKTID

---

Riigikontroll osutab röövmajandusele turbarabades

Riigikontroll soovitab keskkonnaministril peatada aastani 2025 seni kaevandamata soodele uute kaevandamislubade väljaandmise, et suunata tootmist arvukatele mahajäetud, kuid ammendamata varuga aladele, et lõpetada turbaressursi raiskamine ja säästa looduslikke soid.
Oma pikas ja põhjalikus auditis põhjendatakse peatamise vajadust välja kujunenud olukorraga, kus turbarabad riisutakse ülemisest kihist paljaks ja jäetakse alumised kihid välja võtmata. Selline raba ei taastu ning hävib ja muutub kasutuskõlbmatuks. Paljudes Euroopa maades on turba kaevandamine aiapidajate tarbeks üldse keelatud. Eesti riik aga lubab kaevandada aastas viis korda rohkem turvast, kui seda selle aja jooksul juurde tekib. Turvas on Eestis põlevkivi järel tähtsuselt teine strateegiline energiaressurss.
Turbatootjad koorivad ära turbasoo pealmise kihi, mida saab hästi müüa aiandusturbana, alumine kiht ehk kütteturvas jääb tihti kasutamata ja hävib. Eesti on maailmas üks juhtivaid aiandusturba eksportijaid.
Aastate jooksul on paljud turbaväljad korda tegemata kujul maha jäetud ja nüüd lasub riigil kohustus need alad rekultiveerida, et seal hakkaks turvas taas kasvama. Rekultiveerimata turbaväljad eritavad Eestis aastas õhku sama palju süsihappegaasi, kui kogu autoliiklus üheksa aasta jooksul.
Hoolimata sellest, et turbakaevandamine hävitab soo ja rikub ümbruskonna vete toimimist, on väikesoodele kaevandamislube välja antud ilma keskkonnamõju hindamata. Ka kaevandamislubades pole ettevõtjatele enamasti mingeid keskkonnanõudeid seatud.
Turba kaevandajate makstav ressursimaks on liiga madal ega motiveeri turvast säästlikult kasutama ega tootearendusega tegelema.
Vt auditit ka: riigikontroll ja turbavaru.
Allikad: Riigikontroll, EKO, Uudistaja


Keskkonnaühendused toetavad Riigikontrolli turbasoovitusi

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed tunnustavad Riigikontrolli põhjalikku tööd turbateema käsitlemisel ja leiavad, et turbavarude auditist tehtud järeldused ja ettepanekud on igati põhjendatud.
Eestis on turba kaevandamine kaugel säästlikkusest -- kaevandusi ei kasutata lõplikult ning pärast turba varumist ei rekultiveerita kaevanduskohti, aidates sellega jõudsalt kaasa kasvuhoonegaaside niigi suurele õhkupaiskamisele Eestis. EKO on juba aastaid tagasi osutanud et valitsuse kehtestatud turba kaevandamise aastalimiit ületab mitmekordselt looduslike soode poolt samal ajavahemikul akumuleeritava turba koguse.
Juhul, kui rabade muutmist kaevandusteks teatud ulatuses siiski jätkatakse, tuleb turba kaevandamise keskkonnamõjude vähendamiseks kindlasti tugevdada keskkonnamõjude hindamise süsteemi. On oluline, et uute kaevanduste rajamiseks lubade andmisel arvestataks senisest enam kohalike omavalitsuste ja kohalike elanike arvamust, keda kaevandamisest tulenevad negatiivsed keskkonnamõjud otseselt puudutavad.
EKO hinnangul on turba kaevandamisega seonduvalt üheks olulisemaks puudujäägiks Euroopa Liidu loodusdirektiivi III lisas toodud kriteeriumidele vastavatel aladel asuvate turbavarude aktiivse varu staatus, mis on võimaldanud ja võimaldab esitada taotlusi nendel aladel kaevandamiseks ning seega tõsiselt mõjutada alade looduskaitselist väärtust.
Riigikontrolli auditi soovitused ühtivad ka ökoloogilise maksureformi suunaga oluliselt suurendada loodusressursside, sh turba kasutustasusid, eesmärgiga säästa taastumatuid ressursse.
Allikas: EKO


ASJATUNDJA

---

Eesti tahab ikka olla esirinnas. Nüüd ollaksegi -- aiandusturba eksportimises maailmas Saksamaa ja Kanada järel 3. kohal. Mis nii saab?

Küsimustele vastab Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator Kärt Vaarmari:

EKO on kiitnud heaks riigikontrolli turba-auditi. Kuid mis saab edasi? Kuna pole ju otsest rahalist kahju, võib ministeerium ikka samas vaimus edasi lasta.

Eks küsimus olegi selles, kas Vabariigi Valitsus kui täidesaatev võim soovib oma tegevust ellu viia kooskõlas seadustega või valitakse selleks mõni muu tee. Riigikontroll on selgelt viidanud sellele, et praegusel hetkel ei ole valitsuse turba kasutamisega seotud tegevus seadustega kooskõlas. Nõue kasutada maavarasid säästvalt ei ole ju Riigikontrolli väljamõeldis, vaid tuleneb otse säästva arengu seadusest.
Antud juhul loodab EKO, et ministeeriumid teevad Riigikontrolli auditist omad järeldused ja käituvad vastavalt õigusriigile kohastele reeglitele. Juhul, kui küsimusega seotud ministeeriumid ei näita üles tahet seadusi järgida, ei olegi teha muud, kui nentida, et valitsus ei ole seaduskuulekas. Õigusriigile ei oleks selline olukord muidugi kohane. Teine võimalus on ministeeriumide poolt antavaid otsuseid kohtulikul teel vaidlustada, kuid senine kogemus on näidanud, et see ei pruugi anda soovitud tulemust isegi juhul, kui kohtus otsuste seadusvastasus kinnitust leiab.

Ja need turbakaevanduse vaidlused elanike ja kaevandajate vahel pole vist ka kusagil mingi selge kohtulahendini välja jõudnud. Või on?

Mulle on teada kaks turbakaevandustega seotud juhtumit, mis on jõudnud kohtusse. Esimene oli Möllatsi turbakaevanduse juhtum, milles Möllatsi küla elanikud vaidlustasid kaevandusloa, kuid kahjuks kaotasid kõigis kohtuastmetes, kuna kohus leidis, et kaevandusloa menetluses toimepandud rikkumised ei olnud nii olulised, et oleksid viinud vale lõppotsuseni. Teine juhtum, mida mainitakse korduvala ka Riigikontrolli auditis, on seotud Ess-soo turbakaevandusega ja see ootab tõesti oma aega alles esimese astme kohtus.
Otsuste seaduslikkust saab kohus küll kontrollida, kuid kõigile haldusotsustustele ei ole võimalik totaalset kohtulikku kontrolli rakendada -- seda ei suudaks üle elada ei kohtud ega haldusaparaat ise. Esimeseks eelduseks peaks siiski olema -- nagu juba öeldud -- et haldusorganid on ise seaduskuulekad, ning et seaduste rikkumine toimub ainult erandjuhtudel. Ka Riigikontrolli eesmärgiks on seaduse kohaselt anda Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Seda tõsisemalt peaks võtma Riigikontrolli järeldusi juhul, kui need viitavad täidesaatva võimu seadusi rikkuvale käitumisele -- peaks ju olema ministeeriumide enda huvides anda avalikkusele kindlustunne, et nende käsutuses olevaid varasid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Jääme ootama keskkonnaministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi edasisi samme selle tulemuse poole püüdlemisel.


KIIRKOMMENTAAR

---

Kuri Hunt ja Punamütsikese koerad

Ette valmistatav lemmikloomapidamise määrus kirjeldab, milliste loomade vajadustega peab nende pidaja arvestama. Vähemasti tuleb üks kindel tugi, millele loomakaitsjad toetuda saavad. Kuid Eesti vajaks ka metsloomaseadust. Liiga palju on jäädud uskuma muinasuttu kurjast Hundist ja heast Punamütsikesest. Nii kantakse kõik, mis halba juhtub, huntide, karude ja ilveste kraesse. Ometi näiteks selgus hiljaaegu, et Lääne-Virumaa koeri ja lambaid ja kanu murdvad hundid on hoopis valla päästetud koerad. Ja ei ole kaugel minevikus seegi päev, mil koerad Eestis inimese maha murdsid. Oma lõukoeri lahti laskvad Punamütsikesed aga käivad siiani ausate loomapidajatena ringi.
Tiit Kändler

---