Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
02. august 2005


EESTI LOODUS



Vt eesti.loodus

Juuli Eesti Loodus: äike, kiik ja võrgendikoi

Tumenev suvetaevas sähvivate välkude ja tugevneva tuulega on suurejooneline, kuid ka hirmu ja ärevust tekitav vaatepilt. Täiesti põhjendatult: peale välkude võivad äikesepilvedest alata purustavad pagituuled, keeristormid, rahehood ja paduvihmavalingud. Äikese teke alates pilvede kujunemisest kuni nende hääbumiseni, välk, rahe ja keeristormid on üsna hästi uuritud ilmastikunähtused, milles tegelikult pole midagi üleloomulikku. Mida arvab äikese kohta nüüdisaegne ilmateadus, sellest kirjutab Sven-Erik Enno. Ilmateadlane Ain Kallis jagab kasulikke juhiseid, kuidas äikese ajal toimida.
Juhan Javoið tutvustab toominga-võrgendikoi bioloogiat: nende putukate hulgisigimine tõi ka loodusajakirjade toimetusse hulga telefonikõnesid tähelepanelikelt loodusvaatlejatelt – kas tuleks toomingaid usside vastu pritsida või kuidagi muul moel aidata? Artikkel selgitab, et selline loodusnähtus pole küll iga-aastane, kuid siiski täiesti tavaline ning toomingatele ohutu.
Juuli Eesti Loodusest saab lugeda ka pikemat ülevaadet kiikedest ja kiigeplatsidest, omapärasest loodusnähtusest nimega rotikuningas, viinamäeteost, Päite maastikukaitsealast ning matkarajast Keila-Joa ja Kloogaranna vahel, aga ka haavapuust kui samblike elupaigast, paleozooloogist Johannes Lepiksaarest ja mardikauurijast Valentin Soost, kaug-ida unimudilast ja paljust muust huvipakkuvast. Loodusajakiri





SÜNDMUS

Maaturismi ühing korraldab loodusfoto konkursi

MTÜ Eesti Maaturismi annab sellel sügisel välja mahuka Eestimaa Loodusturismi Reisijuhi (soome, saksa ja inglise keeles), mis tutvustab loodusturismi võimalusi kogu Eestis, sisaldab peamiste loodusobjektide kirjeldusi ja vaatamisväärsusi, rohkelt kvaliteetset fotomaterjali, kaarte ning teenuseid pakkuvate ettevõtjate kontakte. Seoses Loodusturismi reisijuhi valmimisega kuulutas Maaturismi Ühing välja loodusfoto konkursi.
Siinkohal kutsume ka Teid osalema nimetatud konkursil, mille peaauhinnaks on digitaalne fotoaparaat Canon EOS 350D koos objektiiviga. 100 reisijuhi jaoks välja valitud foto eest makstakse honorari 500-1000 kr/foto. Konkursi tingimustega saate tutvuda meie kodulehel www.maaturism.ee. Konkursi tähtaeg on 20.august 2005.a.
Allikas: Maaturismi büroo


UUDISED

See värvikas Läänemeri

Läänemere elustik on suhteliselt liigiaher. Teisalt on Läänemeri kogumas maailmas kuulust. Kahjuks küll mitte põhjamaise ja klaari merena, vaid hoopis hooletumas kontekstis. National Geograpic näiteks pidas vajalikuks oma tellijatele saadetavale maailma kaardile jäädvustada Läänemeri kui maailma saastatum meri.
Läänemerel viibi igal ajahetkel vähemalt 5000 laeva. Kuid väikestele meretaimedele, keda fütoplanktoniks kutsutakse, ei näi see palju muret valmistavat. Nüüd on meri õide läinud. Vähemasti Fotoplanktini meres ulpiv klorofüll võib võimust võtnuna vähendada vee hapnikusisaldust, mõned fütoplanktoni liigid on nii kaladele kui inimesele mürgised. Teisalt jälle mõjuvad fütoplanktoni suured massid atmosfääri süsinikusisaldusele.
Soe ilm ja fosfori kuhjumine on sel aastal Läänemere õide ajanud. Seda õitsemist on pildistatud satelliidilt Envisat keskmise lahutusvõimega pildistusspekromeetri abil. Õitseng puhkes Läti, Leedu ja Kaliningradi rannikust 200 km kaugusel, ümbritsedes Ojamaad. Selle ruumiline lahtuusvõime on 1200 meetrit.
Pilti Läänemerest vt siit: AlgalBlooms.
Allikas: AplhaGalileo


Liustikud varisevad üha kiiremini

Üks Gröönimaa suurimaid liustikke variseb merre kiiremini kui muidu. Kangerdlugssuaq´i nime kandev liustik libiseb merre kiirusega 1,6 meetrit tunnis. See on kolm korda kiiremini kui 1988. aastal. Liustik muutub ka üha õhemaks. Kahtlustatakse, et liustiku ja kalju vahel olev jääkiht on sulamas ja see määrib liustiku libisemist. Kui Gröönimaa jääkate sulaks, tõuseks maailmameri 7 meetri võrra. Kiirustavad liustikud moodustavad aga kümnendiku Gröönimaa jääkattest.
Allikas: New Scientist


Superumbrohi polegi nii super

Hiljuti teatati Inglismaalt, et herbitsiidikindel geen, mis rapsile poogitud, on hüpanud ühele umbrohule ning muutnud selle tõrjevahenditele vastupidavaks. Nimelt testisid Dorsetis asuva Ökoloogia ja Hüdroloogia Keskuse teadlased asja ja avastasid, et üks põldsinepi taim jätkas kasvamist ka pärast umbrohutõrjet. Kuid see ei ole veel tõestus, et geen tõepoolest taimele üle hüppas. Ja isegi kui hüppas, pole tõendeid, et taim annaks järglasi. Nõnda kommenteeris asja sama keskuse teadlane Les Firbank. Taim võis muutuda tõrjekindlaks ka iseenesest.
Allikas: New Scientist






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012