Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
02. august 2005


EESTI LOODUS



Vt eesti.loodus

Juuli Eesti Loodus: ike, kiik ja vrgendikoi

Tumenev suvetaevas shvivate vlkude ja tugevneva tuulega on suurejooneline, kuid ka hirmu ja revust tekitav vaatepilt. Tiesti phjendatult: peale vlkude vivad ikesepilvedest alata purustavad pagituuled, keeristormid, rahehood ja paduvihmavalingud. ikese teke alates pilvede kujunemisest kuni nende hbumiseni, vlk, rahe ja keeristormid on sna hsti uuritud ilmastikunhtused, milles tegelikult pole midagi leloomulikku. Mida arvab ikese kohta ndisaegne ilmateadus, sellest kirjutab Sven-Erik Enno. Ilmateadlane Ain Kallis jagab kasulikke juhiseid, kuidas ikese ajal toimida.
Juhan Javoi tutvustab toominga-vrgendikoi bioloogiat: nende putukate hulgisigimine ti ka loodusajakirjade toimetusse hulga telefoniknesid thelepanelikelt loodusvaatlejatelt kas tuleks toomingaid usside vastu pritsida vi kuidagi muul moel aidata? Artikkel selgitab, et selline loodusnhtus pole kll iga-aastane, kuid siiski tiesti tavaline ning toomingatele ohutu.
Juuli Eesti Loodusest saab lugeda ka pikemat levaadet kiikedest ja kiigeplatsidest, omaprasest loodusnhtusest nimega rotikuningas, viinameteost, Pite maastikukaitsealast ning matkarajast Keila-Joa ja Kloogaranna vahel, aga ka haavapuust kui samblike elupaigast, paleozooloogist Johannes Lepiksaarest ja mardikauurijast Valentin Soost, kaug-ida unimudilast ja paljust muust huvipakkuvast. Loodusajakiri





SNDMUS

Maaturismi hing korraldab loodusfoto konkursi

MT Eesti Maaturismi annab sellel sgisel vlja mahuka Eestimaa Loodusturismi Reisijuhi (soome, saksa ja inglise keeles), mis tutvustab loodusturismi vimalusi kogu Eestis, sisaldab peamiste loodusobjektide kirjeldusi ja vaatamisvrsusi, rohkelt kvaliteetset fotomaterjali, kaarte ning teenuseid pakkuvate ettevtjate kontakte. Seoses Loodusturismi reisijuhi valmimisega kuulutas Maaturismi hing vlja loodusfoto konkursi.
Siinkohal kutsume ka Teid osalema nimetatud konkursil, mille peaauhinnaks on digitaalne fotoaparaat Canon EOS 350D koos objektiiviga. 100 reisijuhi jaoks vlja valitud foto eest makstakse honorari 500-1000 kr/foto. Konkursi tingimustega saate tutvuda meie kodulehel www.maaturism.ee. Konkursi thtaeg on 20.august 2005.a.
Allikas: Maaturismi broo


UUDISED

See vrvikas Lnemeri

Lnemere elustik on suhteliselt liigiaher. Teisalt on Lnemeri kogumas maailmas kuulust. Kahjuks kll mitte phjamaise ja klaari merena, vaid hoopis hooletumas kontekstis. National Geograpic niteks pidas vajalikuks oma tellijatele saadetavale maailma kaardile jdvustada Lnemeri kui maailma saastatum meri.
Lnemerel viibi igal ajahetkel vhemalt 5000 laeva. Kuid vikestele meretaimedele, keda ftoplanktoniks kutsutakse, ei ni see palju muret valmistavat. Nd on meri ide linud. Vhemasti Fotoplanktini meres ulpiv klorofll vib vimust vtnuna vhendada vee hapnikusisaldust, mned ftoplanktoni liigid on nii kaladele kui inimesele mrgised. Teisalt jlle mjuvad ftoplanktoni suured massid atmosfri ssinikusisaldusele.
Soe ilm ja fosfori kuhjumine on sel aastal Lnemere ide ajanud. Seda itsemist on pildistatud satelliidilt Envisat keskmise lahutusvimega pildistusspekromeetri abil. itseng puhkes Lti, Leedu ja Kaliningradi rannikust 200 km kaugusel, mbritsedes Ojamaad. Selle ruumiline lahtuusvime on 1200 meetrit.
Pilti Lnemerest vt siit: AlgalBlooms.
Allikas: AplhaGalileo


Liustikud varisevad ha kiiremini

ks Grnimaa suurimaid liustikke variseb merre kiiremini kui muidu. Kangerdlugssuaqi nime kandev liustik libiseb merre kiirusega 1,6 meetrit tunnis. See on kolm korda kiiremini kui 1988. aastal. Liustik muutub ka ha hemaks. Kahtlustatakse, et liustiku ja kalju vahel olev jkiht on sulamas ja see mrib liustiku libisemist. Kui Grnimaa jkate sulaks, tuseks maailmameri 7 meetri vrra. Kiirustavad liustikud moodustavad aga kmnendiku Grnimaa jkattest.
Allikas: New Scientist


Superumbrohi polegi nii super

Hiljuti teatati Inglismaalt, et herbitsiidikindel geen, mis rapsile poogitud, on hpanud hele umbrohule ning muutnud selle trjevahenditele vastupidavaks. Nimelt testisid Dorsetis asuva koloogia ja Hdroloogia Keskuse teadlased asja ja avastasid, et ks pldsinepi taim jtkas kasvamist ka prast umbrohutrjet. Kuid see ei ole veel testus, et geen tepoolest taimele le hppas. Ja isegi kui hppas, pole tendeid, et taim annaks jrglasi. Nnda kommenteeris asja sama keskuse teadlane Les Firbank. Taim vis muutuda trjekindlaks ka iseenesest.
Allikas: New Scientist






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012