Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
30. august 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Loodus 4/2005 Loodus teeb maakerale tiiru

Augustikuu Loodus teeb maakerale tiiru peale. Reisilugu viib lugejad kaugesse Jakuutiasse, kus teadupoolest on endale paiga leidnud ka põhjapoolkera külmapoolus. Põhjataiga ja teemantide maalt jõuame Katrin Holmstedi juhtimisel kaugesse Austraaliasse ja saame teada, kuidas inimese korraldatud ökoloogilised “eksperimendid” on sealset ainulaadset loodust räsinud. Küülikukatk on küll tänaseks viirushaiguste abil maha surutud, ohud Rohelise mandri põlisloodusele pole aga kuhugi kadunud. Aleksei Turovski huviorbiidis on seekord Aafrika kuumavad savannid ja sealne pööraselt kirev ning põnev loomaelu. Tuleb välja, et vahel teevad isegi lõvid ja sebrad koostööd! Malle Pajula võttis kätte ja elas ühe nädala mahetoidul. Tema värvikad muljed sellest kogemusest väärivad kindlasti lugemist. Kui mahe on olla mahetoidul? Toidulaud on vaatluse all ka Urmas Kokasaarel, kes esitab üpriski ootamatu küsimuse – miks me nii vähe putukaid sööme?
Augustikuu, augustivihmade ja vihmameisterdamise üle mõtiskleb Juhani Püttsepp ning lisab ka mõned hüvad vihmamanamise salasõnad, läheb siis neid sel aastal tarvis või mitte. Looduse pildipoolele lisavad seekord värvi Juha Valste loodusfotod ja Arne Adra ning Ingmar Muusikuse augustikuu visioonid. Tavapäraselt on ajakirja kaante vahel ka uudisveerud, Vaata imet ja Köögifüüsika rubriigid.
Loodusajakiri





UUDISED

Kass võib hulluks ajada

Teie kass võib käituda nõnda, et tundub teid hulluks ajavat. Kord on ta hell nurruja, siis lööb küüned näkku. Kuid kass võib ka sõna otseses mõttes hulluks ajada. Kassi väljaheites sisalduv ainurakne Toxoplasma gondii võib olla skisofreenia põhjustajaks. Üha enam seostatakse vaimuhaigusi nakatumisega. Kõnealust batsilli võib leiduda ka reostunud vees ja vähe küpsetatud lihas. Ka seedehaavandeid peeti veel mõnekümne aasta eest stressi tulemuseks. Nüüd seostatakse neid pigem nakatumisega. Batsillidega seostatakse obsessiiv-kompulsiivshäiret. Et süüfilis põhjustab psühhoose, on juba ammu teada.
Kuid siiani põhinevad toodud järeldused siiski pigem statistikal kui otsestel tõenditel.
Allikas: National Geographic


Sipelgatel võrdsustamine ei toimi

Võib ju eitada, et mehed ja naised on erinevad. Kuid tillukeste sipelgate puhul seda enam teha ei saa. Nimelt selgus Prantsuse Guajaanas elavate raudsipelgate Wasmannia auropunctata uurimisel, et erinevalt teistest sipelgatest kloonivad selle liigi kuningannad iseennast. Nad tekivad viljastamata munadest ja nende geenid pärinevad eranditult nende emadest. Ka väikesed isased raudsipelgad kloonivad iseennast, kuna nende genoom elimineerib emase sipelga geenid – ja nõnda on pojad isade täpsed koopiad. Vaid steriilsed töölised saavad oma geenid mõlemalt vanemalt.
Allikas: Nature


Lihahimu rahuldatakse labori abil

Nüüd võivad gurmaanid saada laboris kasvatatud lihast valmistatud roogasid. Lõuna-Carolina Meditsiiniülikooli teadlased soovitavad vajalikelt loomadelt eraldada lihase eellased müoblastid ja kasvatada neid õhukesel biokilel ühes müosatelliitrakkudega. Nõnda on juba kasvatatud väike kogus skeletilihaseid. Teadlaste nägemuse kohaselt saab käputäiest loomadest toita kogu inimkonna, ilma et loomi ei tapetaks.
Allikas: Scientific American


SÜNDMUS

Ilmajaam näitab ajaloolisi riistu

Esmaspäeval, 29. augustil kell 15 avab rahvakeeli ilmajaamana tuntud Tallinna Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituut oma Harku Aeroloogiajaamas hüdrometeoroloogia alase väljanäituse. Selle abil saavad nii kooliõpilased kui teised huvilised tutvuda instrumentide ja muude ajaloolhõnguliste materjalidega, millega on ajast-aega ilma uuritud ja mõõdetud.
Näitusel saab näha vanu ilmajälgimise mõõteriistu ning ajaloostendidelt lugeda, kuidas arenes ilmavaatlus Eestis. Samuti eksponeeritakse haruldast ilmavaatluse dokumentatsiooni, mille ajalugu läheb tagasi aastasse 1839.
Tallinna Harku Aeroloogiajaam asub Paldiski mnt 245. Edaspidiste külastuste asjus saab kokku leppida Aeroloogiajaama juhataja Mati Leipaluga, tel 656 0860; GSM 516 9923.
Allikas: ilmajaam


Loodusmaja avab uksed

Tartu Loodusmaja alustab uut õppeaastat avatud uste päevadega, mis toimuvad 29.augustist kuni 9.septembrini tööpäeviti kell 10-18 ja laupäeval 10.septembril kell 12-16 aadressil Kompanii 10. Loodusmaja huviringid tutvustavad oma tegevust, avatud on Fred Jüssi fotonäitus Lepidoptera (Liblikad).
Iga päev kell 10.30 loodusfilmi-hommik, kell 14.00 lemmiklooma-lõuna, mille käigus saavad lapsed teada, mida ja kuidas söövad liivahiired, merisead, hamstrid, kääbusküülik, kilpkonnad ja papagoid. Kell 17.00 lauamängu-õhtu. Seenenäitus "Seentest nii ja teisiti" 7.-10. septembrini Kompanii 10 saalis.
Kuna loodusmaja ringitunnid toimuvad ka Lille Majas (Lille 9) ning TÜ Zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46), siis on avatud uste päeval osa tegevust ka seal.
Täpsed tundide toimumise ajad ja kohad on Tartu Keskkonnahariduse Keskuse kodulehel www.teec.ee, lisainfo tel 736 1693.
Allikas: Loodusmaja


MÕNUS MÕTE

Kalu pesumasinaga püüdma

11. Augusti Roheline Värav avaldas kommertsteksti Taaskasutuskeskuse sulest. Selles kuulutatakse välja nutikate taaskasutusideede võistlus. Ühe ideena pakutakse välja “kalapüünis pesumasina trumlist”. Kahjuks pole kirjas, mida asjast arvab kalapüüki reguleeriv seadustik. Ja et mida teha ülejäänud pesumasinaga. Kunagi laulis Peeter Oja, et teeb peedist pesumasinale trumli. Nüüd siis peabki tegema.
Uudistaja


KIIRKOMMENTAAR

Linnalegendide lõpp

Siiani võib aeg-ajalt lugeda juttu, et maapaigad on tervislikumad linnast. Kui aga vaadata asja laiemalt, üleilmselt, siis pole see kaugeltki nõnda. Kuigi meie sajandi esimene kümnend on aeg, mil linnadesse saab kogunema enam inimesi kui maapiirkondadesse, on linnad ikkagi tervislikumad. Kuna seal on sanitaarolud paremad ja ka arstiabi paremini kättesaadav. Mida me täheldame ju Eestiski. Maarahva arstiabi muutub üha raskepärasemaks – haridusest kõnelemata. Ja viimased uuringud on ümber lükanud sellegi legendi, et linnas on inimene üksildasem kui maal. Pigem viib linnade maale lähenemine ehk slummistumine, mida me Eestis näha saame, inimesi tervislikest oludest eemale kui lähemale.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012