UUDISTAJA
06. september 2005

UUDISTAJA SOOVITAB

Augusti Eesti Loodus sõidab väikesaartele

Eesti Loodus küsib: Kas turvas on taastuv loodusvara? Kas väikesaartel on võimalik elada? Eesti Loodus vastab: On. Kuid enamjaolt ikka kuivendamata soos. On, kuid sotsiaalsete kokkulepete olemasolul.
Augustinumber on väikesaarte number. Selle üheks pärliks on Fred Jüssi foto ja miniatuur Vilsandist. “Kunagine punamarssal Budjonnõi kuulutas, et hobune oli, on ja jääb. Pole enam marssalit ega ka tema ratsamehi mõõku vibutamas, aga hobune, näe, on jäänud. Vahest jääbki – kinnitama marssali usku,” kirjutab Jüssi. Ja jätkab: “Vaatad seda Vilsandi saare loodust ega jõua ära imestada, kui kiiresti muutuvad maastikud. Kadakad ja männid aina kasvavad, karjamaadel ei näe enam hobuseid, lambaid ega lehmi, endiste hoonete asemele kerkivad uutmoodi majad, kus uutmoodi inimesed elavad nüüd uutmoodi suveelu.”
Viimsi vallas loodi viimases hädas, nähes et asi läheb hullemaks kui Tallinnas, oma kaitseala. Mäealuse maastikukaitseala. “See on ärgituseks kõigile teistele omavalitsustele: vaadake üle oma looduspärand, ehk vajab mingi osa sellest suuremat tähelepanu,” soovitab Eesti Loodus.
Äärmuslikud loodusolud on alati rohket huvi pakkunud, eriti kui need mõjutavad inimeste eluolu. Eestis tingivad selliseid olukordi näiteks põuad ja uputused. Liigvee- ja kuivaperioode on Eesti ikka üle elanud, kuid millal üldse on tegemist põuaga ning millistes ilmastikuoludes tekib veeuputus? Kas sademete liiast või puudusest tingitud äärmuslike päevade arv on meil suurenenud? Nõnda küsib ilmateadlane Tiina Tammets – ja ka vastab.
Eesti Looduse lugeja tunneb geoloog Enn Pirrust viljaka ja üsna laia haardega autorina. 1962. aastast alates on talt ilmunud üle kuuekümne kirjutise. Nüüd kirjutatakse temast – tõsi küll, tema enda suu läbi, intervjuus.
Ja nagu ikka – fotosid, kaarte, tavarubriike.
Uudistaja







10. september: teadusreis suundub linnuteadlastega Kablisse

Ajakiri Horisont on juba paari aasta vältel koostöös turismifirmaga Cornet Group korraldanud teaduse eri valdkondi tutvustavaid reise. Vahetud kohtumised teadlastega, pilguheit nende igapäevasele töölauale, laboratooriumi või välitöödele koos tavainimesele arusaadavate selgitustega on andnud huvilistele üsna palju uusi teadmisi. Nii on käidud külas Tõravere täheteadlastel universumi saladusi uurimas, tänapäeva energeetikaprobleemidest saadud ülevaade meie suuremates elektrijaamades ja põlevkivikaevanduses, uudistatud arheoloogide välitöid. Asjatundjate põhjalikke kommentaare on saadud mõisaarhitektuuri, geoloogiat, loodusteadust ja ajalugu tutvustavatel teadusreisidel.
Meie järjekordne reis viib teadmishimulised Kabli kanti kohtuma Nigula Looduskaitseala spetsialistidega. Kuna ilmad muutuvad jahedamaks, asutavad rändlinnud end jälle pikemale teekonnale. Lindude ränne on lummanud inimest juba aegade hämarusest. Kuidas ja milliste vahenditega seda tänapäeval uuritakse ning linde määratakse ja märgistatakse? Seda saame teada, vaadeldes linde Põhja-Euroopa ühes paremas linnutornis. Tutvume Kabli linnuala elustikuga, rannaniitude majandamisega (ðoti mägiveised), kõre taasasustamisega rannikule. Õpetlikku teavet saame Kabli looduse õpperajal ning looduskeskuses. Luitemaal külastame Rannametsa torni ja Pulgoja rannaniitu.
Väljasõit Tallinnast Sakala parklast 10.septembri varahommikul kell 4, Pärnust kl.5.45, tagasijõudmine Tallinna kell 17:00.
Hind 220 krooni, Horisondi tellijale 200.-krooni. Igale osavõtjale üks MTÜ Loodusajakiri väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 648 22 71.
Loodusajakiri


UUDISED

---

Kanatibugi suudaks rännata

Kuidas linnud rändavad? Nad kasutavad Maa magnetvälja, et orienteeruda. Kuid laboritingimustes pole lindude magnetvälja taju uurimisest suurt midagi välja tulnud. Nüüd õnnestus Austraalia teadlastel üht-teist teada saada. Nad kasutasid katsealusena – tibupoegi. Tibudele tehti omaseks punane pallike. Siis lasti neil seda otsida. Selgus, et lokaalse magnetvälja suund mõjutas suunda, milles tibud pallikest otsima asusid. Teadlased arvavad, et nende katse õnnestus, kuna nad ei kasutanud stiimuliks tavapärast toitu, vaid sotsiaalset autasu – punast pallikest. Üllatav on see, et magnetvälja taju on säilinud ka kodustamise tuhandete aastate jooksul.
Allikas: Nature


Puud ei kasva süsihappegaasis kiiremini

Puud ei kasva kiiremini, kui atmosfääris on rohkem süsihappegaasi. Sellisele järeldusel jõudsid Baseli ülikooli teadlased. Baseli lähedal metsas rikastasid nad puulatvu süsihappegaasiga. Kasutades isotoopanalüüsi, mõõtsid teadlased süsiniku hulka, mille puukroonid sidusid ja proportsioone, kui palju süsinikku oli talletatud lehtedesse, puitu, juurtesse ja pinnasesse või kadus õhku.
Nad jõudsid järeldusele, et optimistlikud hinnangud selle kohta, kui palju puud endaga süsihappegaasi seovad, tuleb ümber vaadata. Kuigi puud seovad süsihappegaasist rikkas atmosfääris enam süsinikku, ei salvestu süsinikku biomassi lõppkokkuvõttes enam kui selle tavakontsentratsiooni puhul. Puud lihtsalt pumpavad süsihappegaasi oma kehadest rohkem läbi.
Allikas: Science


Loomakoridorid töötavad

Et uurida, kas loomakoridorid, mis ehitatakse elupaigalaikude vahele, ikka töötavad, võtsid ökoloogid kastusele ei millegi muu kui lindude väljaheited. Lõuna-Carolina männimetsalaikudes kasvavatele vahaporsi põõsastele puistati fluorestseeruvat pulbrit. Nende põõsaste viljadest saavad söönuks sinilinnud. Siis koguti metsast 11 000 sinilinnu väljaheidet ja analüüsiti neid. Selgus, et väljaheiteid oli neis metsalaikudes, mis teistega loomakoridoride kaudu ühendatud, 37 protsenti enam kui isoleeritud laikudes.
Allikas: Science


Võrtsjärves jahiti tapjavõrke

Eelmisel nädalal traalisid keskkonnakaitseinspektorid ja kohalikud kalurid Võrtsjärvel, et leida ja välja tõmmata vanu järve triivima jäänud kalapüügivõrke. "Igal aastal jääb järve hulk röövpüüdjate poolt püügile asetatud või tuule ja jääga püügikohast minema viidud nakkevõrke. Osa selliseid võrke, niinimetatud tapjavõrke, püüavad aga kala edasi ning vähendavad järve kalavarusid," ütles Viljandi büroo vaneminspektor Guido Kapp. Osa võrkudest vajub põhja, risustades veekogu ning kujutades ohtu ka paadiga liiklejatele ja ujujatele.
Järvest tõmmati välja 37 nakkevõrku kogupikkuses 3080 meetrit, üks mõrd ja üks põhjaõngejada. Keskkonnakaitseinspektorid olid väljas kahe laevaga. Kalurite poolt oli viis-kuus väikelaeva. Üles tõstetud mõrrast leiti kümme elusat haugi, mis lasti vette tagasi. Nakkevõrkudes olev kala oli juba kõdunenud. Leitud kalapüügivahendid on kasutamiskõlbamatud ning need hävitatakse.
Allikas: keskkonnaministeerium


SÜNDMUS

---

Otepää loodusselts õpetab Pühajärvel

5. septembril kell 15.00 algab õppepäev, mille käigus tutvutakse Pühajärve elustikuga. Juhid on Võrtsjärve limnoloogiajaama teadurid Peeter Kangur, Külli Kangur ja Helle Mäemets. Paadisõidul ning loengutel: kalad, veetaimed, põhjaloomad. Orienteeruv lõpp kell 20.00.
Toimumiskoht: Otepää looduspargi keskus, Kolga tee 28, Otepää, Valgamaa (asukoht vt otepää).
Õppepäevast osavõtt ning toitlustamine on tasuta, eelregistreerimine kuni 12. septembrini e-postil otepää või telefonil 5186747.
Allikas: Otepää loodusselts


KIIRKOMMENTAAR

---

Katrina tragöödia näitab inimese paika

Kahjuks peab selleks, et inimene tajuks oma õiget kohta looduses, loodus lagedale tulema mõne ulatusliku katastroofiga. Nii ka nüüd. Loodusjõud avaldasid selle taseme, millel maailma kõige võimsam riik USA tegelikult on. Võimetus päästma inimesi, suutmatus aru anda enda tegudest.
USA Worldwatch Institute´i arvates on orkaani Katrina tagajärjed võimas näide, et USA ja teiste riikide tehtud poliitilised ja majanduslikud otsused on äpardunud arvesse võtma meie sõltuvust looduslike ressursside baasist. Mississipi jõe muutmine ja sealsete suudmeala märgalade hävitamine tegi New Orleansi piirkonna loodusjõududele ebanormaalselt haavatavaks. Lisaks tulevad veel energiamajanduse ühehülbastumine, ühepäevaotsuste tegemine ja inimese lagastava mõju eiramine. Mida inimene sellest õpib? Võib küll kohe ütelda, et ei midagi. Kas Pärnus on hakatud tammi ehitama? Mis te nüüd. Ega ju ometi uut tormi tule. Ehkki neid on olnud kord viie aasta jooksul, unustatakse asi kähku. Meie väike mudel näitab suure maailma palet.
Tiit Kändler


VIGADE PARANDUS

---

Püsinäitus ilmajaamas

Möödunud nädala Uudistajas oli juttu uuest muuseumist. Uudises “Ilmajaam näitab ajaloolisi riistu” oli paar viga. Näituse õige nimi on järgmine: Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Tallinn-Harku Aeroloogiajaamas avatud meteoroloogia ja hüdroloogia püsiekspositsioon.
Uudistaja

---

<