Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
13. september 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Horisont
05/2005

Septembrikuu Horisont tegeleb elu ja toidu suhetega

Uues Horisondis väidab füüsik Arvi Freiberg, et maailma asju liigutavad põhiliselt kaks jõudu – sugutung ja surmahirm, ning lisab, et see on siiski vaid pool tõde. Need kaks muutuvad oluliseks alles siis, kui kõht on vähemalt mõõdukalt täis. Edasi lahkabki ta artiklis “Kõige tähtsam energeetika”, millised on elu ja toidu (ehk siis energia) vahelised keerulised seosed. Kõige selle uurimisega tegeleb tänapäeval teadus, mida nimetatakse bioenergeetikaks. Ja ei saa jätta märkimata, et ka Eesti teadlastel on sellest vallast viimasel ajal päris tähelepanuväärseid saavutusi ette näidata.
Veel pakub septembrikuu Horisont lugemiseks Rein Veskimäe intervjuusid Eesti Teaduste Akadeemia kauaaegse presidendi ja praeguse asepresidendi, akadeemiku ning professorist õpetlase Jüri Engelbrechtiga ning Rootsis ja USA-s ioone uurinud noore Eesti füüsiku Ilmar Kinguga. Ajaloolase Kalle Krooni lugu “Hoiatus minevikust” räägib eestlaste ja lätlaste massküüditamistest… Põhjasõja ajal. Tundub igati asjakohane meenutus praegu, mil Venemaa tõrgub alla kirjutamast piirilepingut Eesti riigiga. Peeter Espak ja Vladimir Sazonov tutvustavad idamaise despotismi lätteid, kirjutades Sumeri ja Akkadi kuningatest, kes elasid kunagi oma elu ning valitsesid oma alamaid maadel, mis täna kuuluvad Iraagile. Noored Eesti teadlased Dmitri Teperik ja Erkki Soika kirjeldavad artiklis “Vanaisad ja pojapojad” Baierimaal toimunud 55. Nobeli preemia laureaatide ja noorteadlaste kohtumist, kus nende sõnul said kokku teadus(elu)kogemused ja uljad ideed. Atmosfäärifüüsik Olavi Kärner tutvustab uusi ideid globaalse soojenemise teooria vallast, keemik Hergi Karik meenutab Prantsusmaa nime kandva elemendi avastamise lugu.
Seekordne üks küsimus “Mida uut said astronoomid teada, kui Deep Impact 4. juulil komeediga Tempel 1 kokku põrkas ja sinna suure augu tekitas?” on esitatud astronoomile ja kosmonautikauurijale Tõnu Tuvikesele. Olümpiaadi rubriigis on kõneks matemaatika- ja informaatikaolümpiaad, Sõjatehnika rubriigis jalaväesoomukid, Uued tuuled räägib varjusurmast ning Enigma pakub ülesandeid ruutudega.
Loodusajakiri





Eesti Looduse loomafotokonkursi tähtaeg on järgmise nädala lõpul

Veel nädalake aega. Ja siis tuleb loomafotod teele saata. Eest Looduse loomafotokonkursi fotod tuleb postitada hiljemalt 25. septembril 2005. Võistlusfotod tuleb saata aadressil pk 110, 50002 Tartu, Eesti Loodus, Loomafoto. Kes on osalejad? Kõik, kes soovivad oma loomafotodega võistelda.
Kes on loomad? Kõik Eestis elavad olendid, keda pildistatakse, elagu nad siis metsas või kodus, puu otsas või maa all, lillevarrel või mõisatiigis. Loomaaia elanikud ei tule arvesse. Täpne juhend mälu värskendamiseks on leida aadressil eestiloodus.
Eelmise aasta loomafoto konkursi paremaid töid saab näha aadressil loodusfoto. Konkurssi toetavad ja panevad välja hinnalised auhinnad firmad Overall, PhotoPoint, Maksifoto, Nikon, ajakirjad Eesti Jahimees ja Kalastaja. Võitjad kuulutatakse välja oktoobris.
Loodusajakiri


UUDISED

Plastikkottide vastane kampaania puhastas Dublinit

Mõne aasta eest roheliste survel Dublinis ette võetud plastikkottide vastane sõda on mõjunud hästi Iiri pealinna loodusele. Kuna kõik suuremad ja suur osa pisematest poodidest pistavad praegu kauba paberkottidesse, siis pole parkides ja metsatukkades vedelevat plastikkilet näha. Liffey lisajõe, väikese kärestikulise ja kiirevoolulise Dodderi tervisele on see hästi mõjunud. “Siiski ohustab jõekeskkonda siiani enim rämps,” ütleb keskkonnaaktivist Tim Clabon. Kuid jõkke tuleb juba meriforelli, mida Liffey jõkke taasasustatakse. Dublini kesklinnast viie kilomeetri kaugusele jäävad Dodderi kaldad on suudetud hoida vabad ka ehtistest, kuigi surve siinsele kenale maastikule on tugev.
Uudistaja


Iirimaal tahetakse peatada hallorava pealetung

Asi sai alguse pulmakingitusest. 1911. aastal toodi Britanniast kuus paari halloravaid ja lasti need lahti Longfordi piirkonnas. Pulmapaari metsadega hariliku punaorava kauge sugulane ei piirdunud. Nüüd on ta vallutanud suure osa Iiri saarest, jättes punaoravale vaid mõned metsatukad saare lääneosas. Hallorava järglased peavad lahkuma oma vanemate juurest ja otsima endale uued elupaigad. Nii edenevad nad kiirusega kolm kilomeetrit aastas.
Vihased farmerid nimetavad loomakesi puurottideks, pidades silmas nende ahnust laialeheliste puude vastu. Nad tirivad puudelt koore, et magusat nestet kätte saada. Nõnda surevad puud, mida Iiri farmerid on põllumaadele istutanud. Halloraval on tugevam seedesüsteem kui punaoraval ja nad suudavad süüa ka küpsemata metsapähkleid. Punaoravad saavad jagu vaid küpsetest pähklitest. Hallorav saab paremini hakkama ka maapinnal. Iirimaa, Britannia ja Itaalia on praegu hallorava põhielupaigad. Kuid ennustatakse, et nad levivad sealtkaudu mujalegi Euroopasse. Punaorava kaitseks asutatud organisatsiooni Iiri haru tahab nüüd hallorava levikule lõpu teha. Lisaks laialeheliste puude rüüstamisele süüdistavad nad halloravaid laste ründamises ja hammustamises, elektrikaablite läbinärimises ja iidsete metsamaastike kahjustamises. Populatsiooni arvukuse reguleerimiseks kavatsetakse halloravaid “humaanselt tappa”, kirjutab The Sunday Times.
Vt euroopa punaorava kaitsjatest ka squirrel.
Uudistaja


SÜNDMUS

Otepää loodusselts õpetab Pühajärvel

Ka üks on number. Eelmises Uudistajas oli loodusseltsi õppepäeva toimumise kuupäev kümne võrra vale. Õige on järgmine.
15. septembril kell 15.00 algab õppepäev, mille käigus tutvutakse Pühajärve elustikuga. Juhid on Võrtsjärve limnoloogiajaama teadurid Peeter Kangur, Külli Kangur ja Helle Mäemets. Paadisõidul ning loengutel: kalad, veetaimed, põhjaloomad. Orienteeruv lõpp kell 20.00.
Toimumiskoht: Otepää looduspargi keskus, Kolga tee 28, Otepää, Valgamaa (asukoht vt otepää).
Õppepäevast osavõtt ning toitlustamine on tasuta, eelregistreerimine kuni 12. septembrini e-postil otepää või telefonil 5186747.
Allikas: Otepää loodusselts


Vilbastele pühendatud konverents

Selle nädala lõpus, reedel ja laupäeval (16.-17.) korraldatakse Tartus ja Kuusalus Gustav Vilbaste 120. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi "Loodusteaduste ja looduspärimuse vahel". Avatakse ka Gustav Vilbaste näitus ning toimub õhtu, kus esitatakse Gustav Vilbaste kogutud rahvalaule.
Konverents osutab Gustav Vilbaste tähendusele tänases kultuurikontekstis. Selle esimene päev Eesti Kirjandusmuuseumi saalis keskendub Vilbaste botaanilisele, looduskirjanduslikule ning folkloristika-alasele tegevusele; teisel päeval lahatakse Kuusalu rahvamajas Vilbaste kodukandiuurimusi, vaadeldakse tema panust Eesti looduskaitse kujunemisse ning tutvustatakse teda kui rahvahariduse edendajat. Viimaks ellu Vilbaste propageeritud teadmiste omandamist matkamise ja huvirändamise kaudu, toimub laupäevase konverentsipäeva järel retk Juminda poolsaarele, kus Vilbaste oma kogumis- ja uurimismatkadel korduvalt käis. Päeva lõpetab Gustav Vilbaste kogutud rahvalaulude kontsert-ühislaulmine Tapurla küla kiigeplatsil Mikk Sarve juhatusel.
Reedel algab konverents Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Tartus kell 10.30. Laupäeval sõidab Tartust buss Kuusalu rahvamajja. Start kl 8.15 buss Vanemuise alumisest parklast. Bussisõiduks tuleb end ette kirja panna hiljemalt 15. septembriks ühel allpool toodud kontaktidest.
Info ürituse kodulehel vilbaste. Suuline info Melika Kindel, tel 51 47 581 melikakindel@hotmail.com.
Vilbaste päevi korraldavad Eesti Looduseuurijate Seltsi Jakob von Uexkülli keskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiiv.
Allikas: ELUS


UUDISTAJA SOOVITAB

Mida teha Munamäega?

Nõukogude ajal räägiti sellist juttu, et kogu NSVL pinnas on selle kestmise 70 aasta jooksul käsitsi kümne meetri sügavuselt üles kaevatud ja siis saja meetri kaugusele viidud. Jutt viitas juurdekirjutustele ehituses. Kuulsusrikas Eesti kiirlaskuja Aare Tamme on otsustanud selle jutu EV tingimustes teoks teha.
Väike-Munamägi, kus kunagine sööstlaskuja nüüd slaalominõlva peab, on mõne viimase aja jooksul sattunud selle oma sportlike saavutustega just mitte eriti hiilanud mehikese labida ette. Nüüd teeb Tamme mehetegusid ja on märkimisväärse osa looduskaitse alusest Väike-Munamäest üles tuhninud nagu näljane kirikurott käärkambri püha leiva sahvri.
Sööstlaskujat võib ju mõista, sest vahel võis ka mõni puu ette jääda. Kuid mõista ei saa Otepää looduspargi juhtkonda ja vallavalitsust, kes rõõmsal meelel ja jumala rahus seda vandaalitsemist pealt vaatavad. Küllap on nende nägemus Otepääst teostunud, kui sealsed aaretammed kõik mäed üles kaevavad ja nendega orud täidavad. Siis saab platsi ära asfalteerida ja parkimisprobleemidele tuleb lõpp. Ainult et kes sinna siis parkima kipub, jääb kohaliku omavalitsuse saladuseks.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet