Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
13. september 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Horisont
05/2005

Septembrikuu Horisont tegeleb elu ja toidu suhetega

Uues Horisondis vidab fsik Arvi Freiberg, et maailma asju liigutavad philiselt kaks judu sugutung ja surmahirm, ning lisab, et see on siiski vaid pool tde. Need kaks muutuvad oluliseks alles siis, kui kht on vhemalt mdukalt tis. Edasi lahkabki ta artiklis Kige thtsam energeetika, millised on elu ja toidu (ehk siis energia) vahelised keerulised seosed. Kige selle uurimisega tegeleb tnapeval teadus, mida nimetatakse bioenergeetikaks. Ja ei saa jtta mrkimata, et ka Eesti teadlastel on sellest vallast viimasel ajal pris thelepanuvrseid saavutusi ette nidata.
Veel pakub septembrikuu Horisont lugemiseks Rein Veskime intervjuusid Eesti Teaduste Akadeemia kauaaegse presidendi ja praeguse asepresidendi, akadeemiku ning professorist petlase Jri Engelbrechtiga ning Rootsis ja USA-s ioone uurinud noore Eesti fsiku Ilmar Kinguga. Ajaloolase Kalle Krooni lugu Hoiatus minevikust rgib eestlaste ja ltlaste masskditamistest Phjasja ajal. Tundub igati asjakohane meenutus praegu, mil Venemaa trgub alla kirjutamast piirilepingut Eesti riigiga. Peeter Espak ja Vladimir Sazonov tutvustavad idamaise despotismi ltteid, kirjutades Sumeri ja Akkadi kuningatest, kes elasid kunagi oma elu ning valitsesid oma alamaid maadel, mis tna kuuluvad Iraagile. Noored Eesti teadlased Dmitri Teperik ja Erkki Soika kirjeldavad artiklis Vanaisad ja pojapojad Baierimaal toimunud 55. Nobeli preemia laureaatide ja noorteadlaste kohtumist, kus nende snul said kokku teadus(elu)kogemused ja uljad ideed. Atmosfrifsik Olavi Krner tutvustab uusi ideid globaalse soojenemise teooria vallast, keemik Hergi Karik meenutab Prantsusmaa nime kandva elemendi avastamise lugu.
Seekordne ks ksimus Mida uut said astronoomid teada, kui Deep Impact 4. juulil komeediga Tempel 1 kokku prkas ja sinna suure augu tekitas? on esitatud astronoomile ja kosmonautikauurijale Tnu Tuvikesele. Olmpiaadi rubriigis on kneks matemaatika- ja informaatikaolmpiaad, Sjatehnika rubriigis jalavesoomukid, Uued tuuled rgib varjusurmast ning Enigma pakub lesandeid ruutudega.
Loodusajakiri





Eesti Looduse loomafotokonkursi thtaeg on jrgmise ndala lpul

Veel ndalake aega. Ja siis tuleb loomafotod teele saata. Eest Looduse loomafotokonkursi fotod tuleb postitada hiljemalt 25. septembril 2005. Vistlusfotod tuleb saata aadressil pk 110, 50002 Tartu, Eesti Loodus, Loomafoto. Kes on osalejad? Kik, kes soovivad oma loomafotodega vistelda.
Kes on loomad? Kik Eestis elavad olendid, keda pildistatakse, elagu nad siis metsas vi kodus, puu otsas vi maa all, lillevarrel vi misatiigis. Loomaaia elanikud ei tule arvesse. Tpne juhend mlu vrskendamiseks on leida aadressil eestiloodus.
Eelmise aasta loomafoto konkursi paremaid tid saab nha aadressil loodusfoto. Konkurssi toetavad ja panevad vlja hinnalised auhinnad firmad Overall, PhotoPoint, Maksifoto, Nikon, ajakirjad Eesti Jahimees ja Kalastaja. Vitjad kuulutatakse vlja oktoobris.
Loodusajakiri


UUDISED

Plastikkottide vastane kampaania puhastas Dublinit

Mne aasta eest roheliste survel Dublinis ette vetud plastikkottide vastane sda on mjunud hsti Iiri pealinna loodusele. Kuna kik suuremad ja suur osa pisematest poodidest pistavad praegu kauba paberkottidesse, siis pole parkides ja metsatukkades vedelevat plastikkilet nha. Liffey lisaje, vikese krestikulise ja kiirevoolulise Dodderi tervisele on see hsti mjunud. Siiski ohustab jekeskkonda siiani enim rmps, tleb keskkonnaaktivist Tim Clabon. Kuid jkke tuleb juba meriforelli, mida Liffey jkke taasasustatakse. Dublini kesklinnast viie kilomeetri kaugusele jvad Dodderi kaldad on suudetud hoida vabad ka ehtistest, kuigi surve siinsele kenale maastikule on tugev.
Uudistaja


Iirimaal tahetakse peatada hallorava pealetung

Asi sai alguse pulmakingitusest. 1911. aastal toodi Britanniast kuus paari halloravaid ja lasti need lahti Longfordi piirkonnas. Pulmapaari metsadega hariliku punaorava kauge sugulane ei piirdunud. Nd on ta vallutanud suure osa Iiri saarest, jttes punaoravale vaid mned metsatukad saare lneosas. Hallorava jrglased peavad lahkuma oma vanemate juurest ja otsima endale uued elupaigad. Nii edenevad nad kiirusega kolm kilomeetrit aastas.
Vihased farmerid nimetavad loomakesi puurottideks, pidades silmas nende ahnust laialeheliste puude vastu. Nad tirivad puudelt koore, et magusat nestet ktte saada. Nnda surevad puud, mida Iiri farmerid on pllumaadele istutanud. Halloraval on tugevam seedessteem kui punaoraval ja nad suudavad sa ka kpsemata metsaphkleid. Punaoravad saavad jagu vaid kpsetest phklitest. Hallorav saab paremini hakkama ka maapinnal. Iirimaa, Britannia ja Itaalia on praegu hallorava phielupaigad. Kuid ennustatakse, et nad levivad sealtkaudu mujalegi Euroopasse. Punaorava kaitseks asutatud organisatsiooni Iiri haru tahab nd hallorava levikule lpu teha. Lisaks laialeheliste puude rstamisele sdistavad nad halloravaid laste rndamises ja hammustamises, elektrikaablite lbinrimises ja iidsete metsamaastike kahjustamises. Populatsiooni arvukuse reguleerimiseks kavatsetakse halloravaid humaanselt tappa, kirjutab The Sunday Times.
Vt euroopa punaorava kaitsjatest ka squirrel.
Uudistaja


SNDMUS

Otep loodusselts petab Phajrvel

Ka ks on number. Eelmises Uudistajas oli loodusseltsi ppepeva toimumise kuupev kmne vrra vale. ige on jrgmine.
15. septembril kell 15.00 algab ppepev, mille kigus tutvutakse Phajrve elustikuga. Juhid on Vrtsjrve limnoloogiajaama teadurid Peeter Kangur, Klli Kangur ja Helle Memets. Paadisidul ning loengutel: kalad, veetaimed, phjaloomad. Orienteeruv lpp kell 20.00.
Toimumiskoht: Otep looduspargi keskus, Kolga tee 28, Otep, Valgamaa (asukoht vt otep).
ppepevast osavtt ning toitlustamine on tasuta, eelregistreerimine kuni 12. septembrini e-postil otep vi telefonil 5186747.
Allikas: Otep loodusselts


Vilbastele phendatud konverents

Selle ndala lpus, reedel ja laupeval (16.-17.) korraldatakse Tartus ja Kuusalus Gustav Vilbaste 120. snniaastapevale phendatud konverentsi "Loodusteaduste ja loodusprimuse vahel". Avatakse ka Gustav Vilbaste nitus ning toimub htu, kus esitatakse Gustav Vilbaste kogutud rahvalaule.
Konverents osutab Gustav Vilbaste thendusele tnases kultuurikontekstis. Selle esimene pev Eesti Kirjandusmuuseumi saalis keskendub Vilbaste botaanilisele, looduskirjanduslikule ning folkloristika-alasele tegevusele; teisel peval lahatakse Kuusalu rahvamajas Vilbaste kodukandiuurimusi, vaadeldakse tema panust Eesti looduskaitse kujunemisse ning tutvustatakse teda kui rahvahariduse edendajat. Viimaks ellu Vilbaste propageeritud teadmiste omandamist matkamise ja huvirndamise kaudu, toimub laupevase konverentsipeva jrel retk Juminda poolsaarele, kus Vilbaste oma kogumis- ja uurimismatkadel korduvalt kis. Peva lpetab Gustav Vilbaste kogutud rahvalaulude kontsert-hislaulmine Tapurla kla kiigeplatsil Mikk Sarve juhatusel.
Reedel algab konverents Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Tartus kell 10.30. Laupeval sidab Tartust buss Kuusalu rahvamajja. Start kl 8.15 buss Vanemuise alumisest parklast. Bussisiduks tuleb end ette kirja panna hiljemalt 15. septembriks hel allpool toodud kontaktidest.
Info rituse kodulehel vilbaste. Suuline info Melika Kindel, tel 51 47 581 melikakindel@hotmail.com.
Vilbaste pevi korraldavad Eesti Looduseuurijate Seltsi Jakob von Uexklli keskus ja Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiiv.
Allikas: ELUS


UUDISTAJA SOOVITAB

Mida teha Munamega?

Nukogude ajal rgiti sellist juttu, et kogu NSVL pinnas on selle kestmise 70 aasta jooksul ksitsi kmne meetri sgavuselt les kaevatud ja siis saja meetri kaugusele viidud. Jutt viitas juurdekirjutustele ehituses. Kuulsusrikas Eesti kiirlaskuja Aare Tamme on otsustanud selle jutu EV tingimustes teoks teha.
Vike-Munamgi, kus kunagine sstlaskuja nd slaalominlva peab, on mne viimase aja jooksul sattunud selle oma sportlike saavutustega just mitte eriti hiilanud mehikese labida ette. Nd teeb Tamme mehetegusid ja on mrkimisvrse osa looduskaitse alusest Vike-Munamest les tuhninud nagu nljane kirikurott krkambri pha leiva sahvri.
Sstlaskujat vib ju mista, sest vahel vis ka mni puu ette jda. Kuid mista ei saa Otep looduspargi juhtkonda ja vallavalitsust, kes rmsal meelel ja jumala rahus seda vandaalitsemist pealt vaatavad. Kllap on nende ngemus Otepst teostunud, kui sealsed aaretammed kik med les kaevavad ja nendega orud tidavad. Siis saab platsi ra asfalteerida ja parkimisprobleemidele tuleb lpp. Ainult et kes sinna siis parkima kipub, jb kohaliku omavalitsuse saladuseks.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012