Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. september 2005


UUDISED



Lehmad svad inimesi

Hullulehmatbi (BSE) vib olla phjustatud sellest, et lehmad ei s mitte niteks tbiste lammaste jnuseid, nagu on arvatud, vaid suisa inimesi. hendkuningriikide teadlased tulid lagedale hpoteesiga, et 25 aasta eest vis Briti kari saada BSE prast seda, kui olid snud inimeste jnuseid, kes olid surnud Kreutzfeldt-Jakobi tve nimelisse ajuhaigusesse. Britanniasse imporditi tol ajal sadu tuhandeid tonne loomajnuseid, et kasutada neid karja stmiseks ja vetiseks. Pool tuli Indiast, ning selle koguse seast on avastatud ka kremeeritud inimjtmeid. Idee vastustajad aga vidavad, et jutt on absurdne, kuna knealuse haiguse pdejaid on nii vhe, et need poleks saanud loomi kuidagi mjutada.
Allikas: New Scientist


Suured inimahvid kaovad

Viimaks on Aafrika ja Aasia riigid hakanud vastu vtma suurte inimahvide kaitse otsuseid. Kuid vib olla juba liiga hilja. Hiljuti kogunes Kongo pealinna Kinshasasse 23 riigi esindajaid, et otsustada, kuidas inimahve kaitsta. Kuid keskkondlased ennustavad, et nood kaovad maamunalt he plvkonna jooksul. Haigused, sjad, elupaikade hving ja lihtsalt rasmine on nende arvu drastiliselt vhendanud. Kik kuus liiki mgi- ja tasandikugorillad, impansid, bonobod ning Sumatra ja Borneo orangutanid vivad hvida aastaks 2055. Maailmas on praegu inimahvide kaitseks 24 ala, kuid seda vib olla vhe. Niteks mgigorillade arvuks hinnatakse vaid 700 isendit.
Allikas: RO suurte inimahvide projekt





Arutatakse Atlandi kalapki

19. 23. septembrini toimub Tallinnas Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni (NAFO) aastakoosolek. ritusest vtab osa ligi 200 inimest 19 riigist.
Seekordsel aastakoosolekul tulevad arutlusele jrgmise aasta pgikvoodid Loode-Atlandil, rgitakse pgieeskirjade muudatustest ning jrelvalve thustamisest. T toimub ka viies alamkomitees, mille hulgast vib esile tsta teadusnukogu td, mis annab kvoodisoovitusi jrgmiseks aastaks.
Liitumine NAFO-ga prast Eesti taasiseseisvumist kindlustas Eestile arvestatavad pgikvoodid Loode-Atlandil. NAFOs on 13 liikmesriiki, nende hulgas ka Euroopa Liit. Eesti oli NAFO lepinguosaline 1992 aastast kuni 2004 aasta lpuni. Vastavalt Euroopa Liidu hise kalanduspoliitika phimtetele esindab kesoleva aasta algusest nii nagu kikide EL liikmesriikide huve nii ka Eesti huve Euroopa hendus lbi Euroopa Komisjoni, kuid Eesti silitas Loode-Atlandil oma pgivimalused. Samas on asjatundjate arvates rannakalureid Eesti vetes liiga palju ja saak kahaneb aasta-aastalt.
Eesti kaugpgis on NAFO thtsaim pgipiirkond, kus 2004 aastal oli pgil 11 laeva ja pti 16 200 tonni krevetti ning selliseid vrtuslikke phjaliike nagu svalest, rai, meriahven jt.
Allikas: keskkonnaministeerium


Sstev Eesti 21 kiideti heaks

14. septembri istungil kiitis riigikogu 51 poolthlega heaks Eesti sstva arengu riikliku strateegia "Sstev Eesti 21". See loob ldise raamistiku riigi pikaajaliseks, sstvaks ja tasakaalustatud arenguks, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostamiseks.
Strateegias mratletud eesmrkideks on Eesti kultuuriruumi elujulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus hiskond ja koloogiline tasakaal. Laiemas kontekstis thendab see vajadust pda hendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenuded sstva arengu phimtete ja Eesti traditsiooniliste vrtuste silitamisega.
Rahvusvahelises kontekstis on Sstev Eesti 21 heakskiitmine ja elluviimine vajalik Eesti aktiivseks osalemiseks rahvusvaheliste arenguprotsesside kujundamises ning strateegia rakendamise ja aruandlusega tidab Eesti sarnaselt teiste riikidega Euroopa Liidu ja RO tasandil seatud kohustusi. Allikas: keskkonnaministeerium


Esimene motell sai Rohelise
Vtme


Ettevtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) annab Rohelise Vtme keskkonnamrgise esimesele motellile Eestis. Selleks on Waide motell Tartumaal.
Taotlemist alustati juba 2 aastat tagasi, ttajate koolitamine ja ssteemi sisseseadmine lpetati edukalt septembri alguseks. Roheline Vti nitab klastajatele ja avalikkusele, et motell arvestab oma igapevases majandustegevuses mbritseva looduskeskkonnaga. Tnaseks on Rohelise Vtme mrgist omavaid majutusettevtteid Eestis 17. Rohelise Vtme kasutamine sai alguse Taanis 1994. aastal. Praeguseks on see keskkonnamrgis kasutusel Taanis, Rootsis, Prantsusmaal, Grnimaal ja Leedus. Eestis sai EASi koordineeritav Rohelise Vtme projekt alguse 2001. aastal.
Allikas: EAS


SNDMUS

Rohundid koloogia seminaril

Neljapeval, 22. septembril 2005 kell 16.15 esineb T auditooriumis Tartus, Lai 40-218 Miks rohundite lehed on hlmised? Marina Semitshenko.
Eesti kirjakeele snaraamatu kohaselt on rohund pllumaal kasvav rohttaim, mis ei anna saaki. Hlmine on aga kuni veerandini lehelaba laiusest ulatuvate vljaligetega leht.
Allikas: teorbiolist


Visteldakse matemaatikalesannete lahendamises

Laupeval, 1. oktoobril 2005 toimub lahtine matemaatikalesannete lahendamise vistlus.
Vistlusest on vimalik osa vtta:
Tartus (T ppehoone, The 4 aud 160, algus kell 11.00),
Tallinnas (TT majandusteaduskonna hoone, Kopli 101 (aud. X-322), kell 11.00),
Narvas (Narva Humanitaargmnaasium, Kangelaste 32, kell 10.00),
Ahtmes (Ahtme Gmnaasium, Altserva 6, kell 10.00),
Kuressaares (Saaremaa G, Hariduse 13, algus kell 10.00),
Viljandis (C.R.Jakobsoni nim. Gmnaasium, Riia 91, kell 10.00),
Prnus (T Prnu Kolled, Ringi 35, kell 10.00).
Osa vtma on oodatud matemaatikahuvilised noored, kes ei pi krgkoolis ning on sndinud prast 6. juulit 1986. Vistlus toimub kahes vanuserhmas. Vanemas rhmas vivad osaleda kik nimetatud tingimustele vastavad noored, nooremas rhmas 10. klassi pilased ja nooremad.
Viie tunni jooksul tuleb lahendada viis lesannet, mis eeldavad arutlusoskust ja koolis pitu loomingulist rakendamist. Vistluse tulemusi arvestatakse Eesti vistkonna moodustamisel 3.7. novembril Stockholmis toimuvaks rahvusvaheliseks matemaatikavistluseks "Balti tee" ja vistkonna kandidaatide valikul 6.18. juulini 2006 Ljubljanas Sloveenias toimuvaks 47. rahvusvaheliseks matemaatikaolmpiaadiks. Vitjate autasustamine toimub le-eestilise matemaatikaolmpiaadi lpuaktusel. Vanema rhma kolmele paremale arvestab TT majandusteaduskond sisseastumisel 1 tiendava konkursipunkti. Osavtusoovist tuleb teatada hiljemalt 28. septembriks tel 7 375 581 vi e-mailiga ttkool@ut.ee.
Teates palutakse nimetada:
nimi/osavtjate arv ja kool,
vanuserhm (noorem vi vanem),
keel, milles soovitakse lesannete tekste (eesti vi vene),
linn, kus soovitakse vistelda.
Varasemate vistluste lesannete ja lahendustega on vimalik tutvuda teaduskooli kodulehekljel wwwttkool.ut.ee vi matemaatikaolmpiaadide lehel olympiaadid.
Allikas: T Teaduskool


Algab Matsalu loodusfilmide festival

Neljapeval, 22. septembril 2005 algab Lihulas 3. rahvusvaheline Matsalu loodusfilmide festival. Festivali avaritus on kell 18 Lihula kultuurimajas. Seekordsed filmide vistluskategooriad on Meri ja rannik ning Inimene ja loodus. Festivalile on saadetud 55 filmi 15 maalt, mis on festivali rekordnumbrid. Vistlema pseb 38 filmi.
Vistluskategoorias Meri ja rannik on geograafiliselt vga mitmekesiseid filme: Aadria mere saladused, teekond koos Golfi hoovusega, Sardiinia ja Korsika vaheline Bonifacio vin, Kariibi meri, aga ka Atlandi ja Vaikne ookean, Phja- ja Lnemeri. Tunnustatud Soome loodusfilmireissr Petteri Saario on esitanud 6-osalise sarja Esmakordselt on Matsalu festival on koguni kahe uue loodusfilmi maailma-esilinastuse paigaks. Reedel on merefilmide pev.
Kategooriast Inimene ja loodus mned mrksnad: ahvisda Taivanil, uute loomaliikide otsija ja leidja Amasoonase dunglis, huntide ja inimeste suhted Saksamaal ja Rootsis, veitsi lambakarjuste ja Alaska grislikarude elu.
Eesti loodusfilmi esindavad peale Mare Albri, Rein Maran, Madli Lne ja Ago Ruus. Juba traditsiooniliselt on festivalil oma osa ka loodusfotograafial. les pannakse 10 loodusfotonitust kodu- ja vlismaistelt autoritelt, ttoad teevad Josef Timar (Ungari) ja Peter Gerdehag (Rootsi). Viimane osaleb festivali filmiprogrammis filmiga Talumehe aeg maa peal, tema slaidikava kannab pealkirja Eelmng filmile, niisiis moodustavad need kokku omalaadse uue terviku.
Festivalirituste ja filmilinastuste kavad vt:matsalufilm.
Allikas: Tiit Mesila, festivali direktor


Pripev Matsalus

Kumari Reisid kutsub kiki loodusespru 22.septembri prastlunal sookurernnakule ja sel Karuse kirikusse pripevatervitusele. Sookurernnak. Paadimatk Matsalu roostikus. Buss vljub Lihula Kultuurimaja juurest kell 15.00.
Karuse kirikus toimub sdaine Kait Tamra pripevakontsert. Kell 1.23 algab sgis, palvuse viib lbi petaja Kaido Saak, orelil Kadri Pulk. Buss vljub Lihula Kultuurimaja juurest kell 21.30 ja viib sel osalejad majutuskohtadesse.
Info ja registreerimine: tel 477 8214, 5349 6695, info@kumari.ee.
Allikas: Kumari Reisid




Neljapeval, reedel ja laupeval toimuvad Matsalus ka fotoritused. 22. kell 17:00 avatakse fotonitus Lihula misas. Sandor Zsila (Ungari) "Lhilood loodusest", Tan Silliksaar ja Tnu Ling "Maameeste maastikud", Sven Zacek "Tunneta loodust", Mati Kose "LIFE Hdemeeste erakordne looduskaitsekogemus", Ingmar Muusikus "Lihtsalt maastikud", Peeter Vissak "Avara ilma varjatud pool", Heiko Kruusi "Phjala linnud ja maastikud", Aive Sarjas "Minu Juminda".
"Laps ja loodus 2005", "Looduse Aasta Foto 2005".
Reedel, 23. septembril 14:0022:00 hine pildistamisretk "Sgisvrvid Laelatu puisniidul ja Puhtulaiu metsas". Juhendajad Heiko Kruusi ja Peeter Vissak. Kogunemine Laelatu bioloogiajaama juures. Osalejatele konkreetsed pildistamislesanded. Soovijatele lisatasu eest bimine (oma magamiskotiga) Laelatu bioloogiajaamas.
Laupeval, 24. septembril kell 11:00 ttuba ja esitlus. Andres Toodo & Egon Erkmann: Kuidas printida hea kvaliteediga suuri pilte? Assar Jepera (AS Fotoluks). uute fototoodete esitlus. Sven Zacek: Loomade ja lindude pildistamine jpm. Info Heiko Kruusi, Matsalu Loodusfilmide Festivali fotoprogrammi juht, 56 483480 vi heiko@morgan.ee.
Allikas: Morgan Foto


KIIRKOMMENTAAR

Sstev Eesti muinasjutt pisel peval

Tore kuulda, et riigikogu jrjekordse sstva Eesti eelnu vastu vttis. Kuid usutav see pole, ja kahjuks pole lootust, et seda ellu viiakse. Vtame vi he lause: Strateegias mratletud eesmrkideks on Eesti kultuuriruumi elujulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus hiskond ja koloogiline tasakaal. Eesmrgid on muidugi toredad, ja nagu selgituses eldud, peavadki need sherdused olema, et Euroopaga suhelda. Kuid Eestis ringi liikudes neb hoopis miskit muud. Ahnusest tulenevat maastike ja linnaruumide lagastamist ning apokalpsisele lhenevat raiskamist olgu siis transpordi vallas vi tarbimises laiemalt. Nii et saime siis varasema Sstva Eesti krvale Sstva Eesti 21. Ja kik.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012