Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. september 2005


UUDISED



Lehmad söövad inimesi

Hullulehmatõbi (BSE) võib olla põhjustatud sellest, et lehmad ei söö mitte näiteks tõbiste lammaste jäänuseid, nagu on arvatud, vaid suisa inimesi. Ühendkuningriikide teadlased tulid lagedale hüpoteesiga, et 25 aasta eest võis Briti kari saada BSE pärast seda, kui olid söönud inimeste jäänuseid, kes olid surnud Kreutzfeldt-Jakobi tõve nimelisse ajuhaigusesse. Britanniasse imporditi tol ajal sadu tuhandeid tonne loomajäänuseid, et kasutada neid karja söötmiseks ja väetiseks. Pool tuli Indiast, ning selle koguse seast on avastatud ka kremeeritud inimjäätmeid. Idee vastustajad aga väidavad, et jutt on absurdne, kuna kõnealuse haiguse põdejaid on nii vähe, et need poleks saanud loomi kuidagi mõjutada.
Allikas: New Scientist


Suured inimahvid kaovad

Viimaks on Aafrika ja Aasia riigid hakanud vastu võtma suurte inimahvide kaitse otsuseid. Kuid võib olla juba liiga hilja. Hiljuti kogunes Kongo pealinna Kinshasasse 23 riigi esindajaid, et otsustada, kuidas inimahve kaitsta. Kuid keskkondlased ennustavad, et nood kaovad maamunalt ühe põlvkonna jooksul. Haigused, sõjad, elupaikade häving ja lihtsalt ärasöömine on nende arvu drastiliselt vähendanud. Kõik kuus liiki – mägi- ja tasandikugorillad, ðimpansid, bonobod ning Sumatra ja Borneo orangutanid võivad hävida aastaks 2055. Maailmas on praegu inimahvide kaitseks 24 ala, kuid seda võib olla vähe. Näiteks mägigorillade arvuks hinnatakse vaid 700 isendit.
Allikas: ÜRO suurte inimahvide projekt





Arutatakse Atlandi kalapüüki

19. – 23. septembrini toimub Tallinnas Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni (NAFO) aastakoosolek. Üritusest võtab osa ligi 200 inimest 19 riigist.
Seekordsel aastakoosolekul tulevad arutlusele järgmise aasta püügikvoodid Loode-Atlandil, räägitakse püügieeskirjade muudatustest ning järelvalve tõhustamisest. Töö toimub ka viies alamkomitees, mille hulgast võib esile tõsta teadusnõukogu tööd, mis annab kvoodisoovitusi järgmiseks aastaks.
Liitumine NAFO-ga pärast Eesti taasiseseisvumist kindlustas Eestile arvestatavad püügikvoodid Loode-Atlandil. NAFOs on 13 liikmesriiki, nende hulgas ka Euroopa Liit. Eesti oli NAFO lepinguosaline 1992 aastast kuni 2004 aasta lõpuni. Vastavalt Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika põhimõtetele esindab käesoleva aasta algusest nii nagu kõikide EL liikmesriikide huve nii ka Eesti huve Euroopa Ühendus läbi Euroopa Komisjoni, kuid Eesti säilitas Loode-Atlandil oma püügivõimalused. Samas on asjatundjate arvates rannakalureid Eesti vetes liiga palju ja saak kahaneb aasta-aastalt.
Eesti kaugpüügis on NAFO tähtsaim püügipiirkond, kus 2004 aastal oli püügil 11 laeva ja püüti 16 200 tonni krevetti ning selliseid väärtuslikke põhjaliike nagu süvalest, rai, meriahven jt.
Allikas: keskkonnaministeerium


Säästev Eesti 21 kiideti heaks

14. septembri istungil kiitis riigikogu 51 poolthäälega heaks Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21". See loob üldise raamistiku riigi pikaajaliseks, säästvaks ja tasakaalustatud arenguks, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostamiseks.
Strateegias määratletud eesmärkideks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Laiemas kontekstis tähendab see vajadust püüda ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Rahvusvahelises kontekstis on Säästev Eesti 21 heakskiitmine ja elluviimine vajalik Eesti aktiivseks osalemiseks rahvusvaheliste arenguprotsesside kujundamises ning strateegia rakendamise ja aruandlusega täidab Eesti sarnaselt teiste riikidega Euroopa Liidu ja ÜRO tasandil seatud kohustusi. Allikas: keskkonnaministeerium


Esimene motell sai Rohelise
Võtme


Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) annab Rohelise Võtme keskkonnamärgise esimesele motellile Eestis. Selleks on Waide motell Tartumaal.
Taotlemist alustati juba 2 aastat tagasi, töötajate koolitamine ja süsteemi sisseseadmine lõpetati edukalt septembri alguseks. Roheline Võti näitab külastajatele ja avalikkusele, et motell arvestab oma igapäevases majandustegevuses ümbritseva looduskeskkonnaga. Tänaseks on Rohelise Võtme märgist omavaid majutusettevõtteid Eestis 17. Rohelise Võtme kasutamine sai alguse Taanis 1994. aastal. Praeguseks on see keskkonnamärgis kasutusel Taanis, Rootsis, Prantsusmaal, Gröönimaal ja Leedus. Eestis sai EASi koordineeritav Rohelise Võtme projekt alguse 2001. aastal.
Allikas: EAS


SÜNDMUS

Rohundid ökoloogia seminaril

Neljapäeval, 22. septembril 2005 kell 16.15 esineb TÜ auditooriumis Tartus, Lai 40-218 “Miks rohundite lehed on hõlmised?” Marina Semitshenko.
Eesti kirjakeele sõnaraamatu kohaselt on rohund põllumaal kasvav rohttaim, mis ei anna saaki. Hõlmine on aga kuni veerandini lehelaba laiusest ulatuvate väljalõigetega leht.
Allikas: teorbiolist


Võisteldakse matemaatikaülesannete lahendamises

Laupäeval, 1. oktoobril 2005 toimub lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus.
Võistlusest on võimalik osa võtta:
Tartus (TÜ õppehoone, Tähe 4 aud 160, algus kell 11.00),
Tallinnas (TTÜ majandusteaduskonna hoone, Kopli 101 (aud. X-322), kell 11.00),
Narvas (Narva Humanitaargümnaasium, Kangelaste 32, kell 10.00),
Ahtmes (Ahtme Gümnaasium, Altserva 6, kell 10.00),
Kuressaares (Saaremaa ÜG, Hariduse 13, algus kell 10.00),
Viljandis (C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium, Riia 91, kell 10.00),
Pärnus (TÜ Pärnu Kolledþ, Ringi 35, kell 10.00).
Osa võtma on oodatud matemaatikahuvilised noored, kes ei õpi kõrgkoolis ning on sündinud pärast 6. juulit 1986. Võistlus toimub kahes vanuserühmas. Vanemas rühmas võivad osaleda kõik nimetatud tingimustele vastavad noored, nooremas rühmas 10. klassi õpilased ja nooremad.
Viie tunni jooksul tuleb lahendada viis ülesannet, mis eeldavad arutlusoskust ja koolis õpitu loomingulist rakendamist. Võistluse tulemusi arvestatakse Eesti võistkonna moodustamisel 3.–7. novembril Stockholmis toimuvaks rahvusvaheliseks matemaatikavõistluseks "Balti tee" ja võistkonna kandidaatide valikul 6.–18. juulini 2006 Ljubljanas Sloveenias toimuvaks 47. rahvusvaheliseks matemaatikaolümpiaadiks. Võitjate autasustamine toimub üle-eestilise matemaatikaolümpiaadi lõpuaktusel. Vanema rühma kolmele paremale arvestab TTÜ majandusteaduskond sisseastumisel 1 täiendava konkursipunkti. Osavõtusoovist tuleb teatada hiljemalt 28. septembriks tel 7 375 581 või e-mailiga ttkool@ut.ee.
Teates palutakse nimetada:
nimi/osavõtjate arv ja kool,
vanuserühm (noorem või vanem),
keel, milles soovitakse ülesannete tekste (eesti või vene),
linn, kus soovitakse võistelda.
Varasemate võistluste ülesannete ja lahendustega on võimalik tutvuda teaduskooli koduleheküljel wwwttkool.ut.ee või matemaatikaolümpiaadide lehel olympiaadid.
Allikas: TÜ Teaduskool


Algab Matsalu loodusfilmide festival

Neljapäeval, 22. septembril 2005 algab Lihulas 3. rahvusvaheline Matsalu loodusfilmide festival. Festivali avaüritus on kell 18 Lihula kultuurimajas. Seekordsed filmide võistluskategooriad on “Meri ja rannik” ning “Inimene ja loodus”. Festivalile on saadetud 55 filmi 15 maalt, mis on festivali rekordnumbrid. Võistlema pääseb 38 filmi.
Võistluskategoorias “Meri ja rannik” on geograafiliselt väga mitmekesiseid filme: Aadria mere saladused, teekond koos Golfi hoovusega, Sardiinia ja Korsika vaheline Bonifacio väin, Kariibi meri, aga ka Atlandi ja Vaikne ookean, Põhja- ja Läänemeri. Tunnustatud Soome loodusfilmireþissöör Petteri Saario on esitanud 6-osalise sarja Esmakordselt on Matsalu festival on koguni kahe uue loodusfilmi maailma-esilinastuse paigaks. Reedel on merefilmide päev.
Kategooriast “Inimene ja loodus” mõned märksõnad: ahvisõda Taivanil, uute loomaliikide otsija ja leidja Amasoonase dþunglis, huntide ja inimeste suhted Saksamaal ja Rootsis, Ðveitsi lambakarjuste ja Alaska grislikarude elu.
Eesti loodusfilmi esindavad peale Mare Albri, Rein Maran, Madli Lääne ja Ago Ruus. Juba traditsiooniliselt on festivalil oma osa ka loodusfotograafial. Üles pannakse 10 loodusfotonäitust kodu- ja välismaistelt autoritelt, töötoad teevad Josef Timar (Ungari) ja Peter Gerdehag (Rootsi). Viimane osaleb festivali filmiprogrammis filmiga “Talumehe aeg maa peal”, tema slaidikava kannab pealkirja “Eelmäng filmile”, niisiis moodustavad need kokku omalaadse uue terviku.
Festivaliürituste ja filmilinastuste kavad vt:matsalufilm.
Allikas: Tiit Mesila, festivali direktor


Pööripäev Matsalus

Kumari Reisid kutsub kõiki loodusesõpru 22.septembri pärastlõunal sookurerännakule ja öösel Karuse kirikusse pööripäevatervitusele. Sookurerännak. Paadimatk Matsalu roostikus. Buss väljub Lihula Kultuurimaja juurest kell 15.00.
Karuse kirikus toimub südaöine Kait Tamra pööripäevakontsert. Kell 1.23 algab sügis, palvuse viib läbi õpetaja Kaido Saak, orelil Kadri Pulk. Buss väljub Lihula Kultuurimaja juurest kell 21.30 ja viib öösel osalejad majutuskohtadesse.
Info ja registreerimine: tel 477 8214, 5349 6695, info@kumari.ee.
Allikas: Kumari Reisid




Neljapäeval, reedel ja laupäeval toimuvad Matsalus ka fotoüritused. 22. kell 17:00 avatakse fotonäitus Lihula mõisas. Sandor Zsila (Ungari) "Lühilood loodusest", Tan Silliksaar ja Tõnu Ling "Maameeste maastikud", Sven Zacek "Tunneta loodust", Mati Kose "LIFE Häädemeeste – erakordne looduskaitsekogemus", Ingmar Muusikus "Lihtsalt maastikud", Peeter Vissak "Avara ilma varjatud pool", Heiko Kruusi "Põhjala linnud ja maastikud", Aive Sarjas "Minu Juminda".
"Laps ja loodus 2005", "Looduse Aasta Foto 2005".
Reedel, 23. septembril 14:00–22:00 ühine pildistamisretk "Sügisvärvid Laelatu puisniidul ja Puhtulaiu metsas". Juhendajad Heiko Kruusi ja Peeter Vissak. Kogunemine Laelatu bioloogiajaama juures. Osalejatele konkreetsed pildistamisülesanded. Soovijatele lisatasu eest ööbimine (oma magamiskotiga) Laelatu bioloogiajaamas.
Laupäeval, 24. septembril kell 11:00 töötuba ja esitlus. Andres Toodo & Egon Erkmann: Kuidas printida hea kvaliteediga suuri pilte? Assar Jõepera (AS Fotoluks). uute fototoodete esitlus. Sven Zacek: Loomade ja lindude pildistamine jpm. Info Heiko Kruusi, Matsalu Loodusfilmide Festivali fotoprogrammi juht, 56 483480 või heiko@morgan.ee.
Allikas: Morgan Foto


KIIRKOMMENTAAR

Säästev Eesti – muinasjutt päisel päeval

Tore kuulda, et riigikogu järjekordse säästva Eesti eelnõu vastu võttis. Kuid usutav see pole, ja kahjuks pole lootust, et seda ellu viiakse. Võtame või ühe lause: “Strateegias määratletud eesmärkideks on Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.” Eesmärgid on muidugi toredad, ja nagu selgituses öeldud, peavadki need säherdused olema, et Euroopaga suhelda. Kuid Eestis ringi liikudes näeb hoopis miskit muud. Ahnusest tulenevat maastike ja linnaruumide lagastamist ning apokalüpsisele lähenevat raiskamist olgu siis transpordi vallas või tarbimises laiemalt. Nii et saime siis varasema Säästva Eesti kõrvale Säästva Eesti 21. Ja kõik.
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012