UUDISTAJA
27. september 2005
UUDISTAJA SOOVITAB
Eesti Loodus jäälinnul külas
Kes on Eesti kirevamad linnud? Septembri Eesti Loodus kinnitab, et siniraag, mesilasenäpp ja jäälind. Erinevalt esimesest kahest on jäälind justkui äraeksinud lõunamaalane Eestis siiski haudelinnuna püsima jäänud. Kuid üks haruldane siniraag jäi äsja auto alla. Kaduma kipub ka rohekärnkonn.
Ohus on Kõinastu laid.
Kõrvukrätsul läheb linnas halvasti. Seevastu Orjaku õpperajale on aga paras mina nüüd, kinnitab Tiit Leito – linde on küllaga. Ilus on ka mõisaparkide sügis. Intervjuus folklorist Mall Hiiemäega kinnitab too, et vanarahva loodusteadmine elab Eestis edasi, küll veidi teisel kujul.
Uudistaja
SÜNDMUS
Nädala lõpul tuleb ülemaailmne linnuvaatlus
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 1. ja 2. oktoobril toimuval linnuvaatlusel ehk Birdwatch´il.
“Birdwatch'ide esmane eesmärk on tuua üheaegselt loodusesse võimalikult palju inimesi, et neile siis meie tiivuliste lähinaabrite olemasolu ja kaitsmise vajadust meelde tuletada. Suuri teaduslikke sihte ei seata, küll aga tehakse rahvuslikke ja rahvusvahelisi kokkuvõtteid kohatud linnuliikide ja lindude arvukuse kohta,” kirjutab ühingu kodulehekülg.
Birdwatch’il kaasalöömine eeldab õige vähe ja võimalus osaleda on igaühel: tuleb lihtsalt nende kahe päeva jooksul leida aega linde vaadelda, olgu siis tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel. Kirja tuleb panna kõik kuuldud-nähtud linnuliigid (loomulikult vaid need, mida tuntakse) ja püüda hinnata ka nende arvukust.
Kokkuvõtted oma vaatlustest palutakse saata hiljemalt 15. oktoobriks kas e-mailiga aadressile: eoy, postiga aadressil: Pk 227, 50002 Tartu või faksida numbrile: 7 422 180.
Täpsemalt vt www.eoy.ee.
Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing
UUDISED
Sipelgad teevad ise mürki
Amasoonia sipelgad kontrollivad oma keskkonda, valmistades ise taimekaitsevahendeid. Metsatukkasid, kus kasvavad vaid üht liiki puud liigist Duroia hirsuta on kutsutud kuradi aedadeks, arvates, et neid valmistab kuri metsavaim. Nüüd on selgunud, et selleks metsavaimuks on sipelghapet valmistavad sipelgad, kes oma relva nende jaoks ebameeldivatele puuliikidele pritsivad. Kui puid aiaga kaitsti, jäid nad ellu, muidu aga kuivasid. Tappes konkureerivaid puid, saavad sipelgad endale pesitsemiseks ka suuremad puud. See on esimene kord, mil teatatakse sipelghappe kasutamisest herbitsiidina.
Allikas: Nature
Ettevaatust, lobisevad välja!
Ärge klõbistage nii kõvasti arvuti klaviatuuril. See võib luurajale reeta, mida te kirjutate. California ülikooli teadlased on hakkama saanud arvutiprogrammiga, mis tavamikrofoni vahendusel eri klahvide helide vahel vahet teeb. Pole küll teada, kas selline programm eksisteerib ka eesti keele jaoks.
Allikas: Scientific American
Lisage oma rämpstoitu vetikaid
Rämpstoidu saab muuta tervislikumaks, kui lisada sellele eksootilist merevetikat. Suure kiudainesisaldusega merevetika ekstrakt alginaat teeks koogid, burgerid ja muu säherduse kraami organismile vastuvõetavamaks, kinnitavad Newcastle´i ülikooli teadlased Britanniast. Jutt on ühest pruunist merevetikast nimega Lessonia, mis kasvab Lõuna-Ameerikas, Kaug-Idas ja ka Norra ranniku lähedal. Alginaat tugevdaks seedetrakti seinu ning on teadlaste kinnitusel ohutu. Teadlaste arvates ei hakka inimesed sööma piisavalt puu- ja juurvilju, kuna need lihtsalt ei maitse. Kui lisada merevetikat saia, muutub see neli korda kiudaineterikkamaks.
Allikas: AlphaGalileo
Kaks kolmandikku viib pakendi tagasi
Eesti Pandipakendi tellitud tarbijauuring näitab, et Eesti inimeste teadlikkus pandipakendite tagastamise süsteemist on väga kõrge, ulatudes 94 protsendini. 65 protsenti kogu elanikkonnast on tagastanud erinevat liiki pandiga koormatud joogipakendeid.
Plastpudeleid tagastab 52 protsenti inimestest, võrreldes möödunudaastase 7 protsendiga, plekkpurkide tagastajate hulk on tõusnud 4-lt 41-le protsendile.
Vaid üks protsent vastanutest soovis, et pakendeid võiks tagastada ka muljutult. Suurenenud on ka pakendite tagastamine kodulähedastesse väikepoodidesse, “mis näitab, et süsteemi rakendamine ei käi kauplustele ülejõu,” järeldab Pandipakendi pressiteade.
Tarbijauuringu teostas Turu-uuringute AS.
Nelja kuuga on Eesti Pandipakendi süsteemi tagastatud 18 miljonit pandimärgiga joogipakendit, millest enamus koguti kokku juulist septembri keskpaigani. Eesti Pandipakend maksis kaupmeestele ja kokkuostjatele tagatisraha ning hüvitisi 9,1 miljoni krooni eest.
Allikas: Eesti Pandipakend
Naftakongressil jutuks säästmine
Maailma naftakongressil Johannesburgis kõneles eile keskkonnainstituudi WorldWatch Institute president Christopher Flavin. Ta ütles, et energiaturud on murdepunktis, kus uued energiaallikad on massiliselt valmis välja vahetama naftat ja teisi fossiilseid kütuseid. Biokütuste, tuule- ja päikeseenergia tootmine suureneb 30 protsenti aastas. “Pole enam tähtis, et ollakse naftatööstur, vaid et ollakse energiasektoris,” ütles Flavin. Kongress, milles osaleb 5000 naftat tootvat ja uurivat inimest, on sel aastal pühendatud energia tulevikule ja säästlike lahenduste otsimisele.
Allikas: WorldWatch Institute
KIIRKOMMENTAAR
Kiirtoiduks kõlbab rukkileib
Ülal tõime uudise, kus Briti teadlased soovitavad rämpstoidu sisse toppida mingit pruuni lõunamaa merevetikat. Seeläbi pidavat kiirtoit muutuma kiudainerikkamaks. Isegi valge sai, kujutage ette, muutub tervislikuks.
Eesti toiduteadlane Mihkel Zilmer näiteks soovitab palju lihtsamat ja loomulikumat asja. Süüa musta rukkileiba. Nii pääseb Lõuna-Ameerika pruunist vetikalagast ja organism varustub piisava koguse kiudainetega. Ning pole vaja nõmeda ja mõttetu teaduse peale raha raisata. Piisab paarist-kolmest käärust päevas. Mida, muide, saab üsna kiirelt alla, kui tuli takus.
Vanad eestlased sõid ikka rukkileiba, enne kui teadusega tegelema hakkasid.
Tiit Kändler
|