Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
27. september 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Eesti Loodus
09/2005

Eesti Loodus jlinnul klas

Kes on Eesti kirevamad linnud? Septembri Eesti Loodus kinnitab, et siniraag, mesilasenpp ja jlind. Erinevalt esimesest kahest on jlind justkui raeksinud lunamaalane Eestis siiski haudelinnuna psima jnud. Kuid ks haruldane siniraag ji sja auto alla. Kaduma kipub ka rohekrnkonn.
Ohus on Kinastu laid.
Krvukrtsul lheb linnas halvasti. Seevastu Orjaku pperajale on aga paras mina nd, kinnitab Tiit Leito linde on kllaga. Ilus on ka misaparkide sgis. Intervjuus folklorist Mall Hiiemega kinnitab too, et vanarahva loodusteadmine elab Eestis edasi, kll veidi teisel kujul.
Uudistaja





SNDMUS

Ndala lpul tuleb lemaailmne linnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiahing kutsub osalema 1. ja 2. oktoobril toimuval linnuvaatlusel ehk Birdwatchil.
Birdwatch'ide esmane eesmrk on tuua heaegselt loodusesse vimalikult palju inimesi, et neile siis meie tiivuliste lhinaabrite olemasolu ja kaitsmise vajadust meelde tuletada. Suuri teaduslikke sihte ei seata, kll aga tehakse rahvuslikke ja rahvusvahelisi kokkuvtteid kohatud linnuliikide ja lindude arvukuse kohta, kirjutab hingu koduleheklg.
Birdwatchil kaasalmine eeldab ige vhe ja vimalus osaleda on igahel: tuleb lihtsalt nende kahe peva jooksul leida aega linde vaadelda, olgu siis tunnisel jalutuskigul vi kogu ndalavahetuse vltaval linnuretkel. Kirja tuleb panna kik kuuldud-nhtud linnuliigid (loomulikult vaid need, mida tuntakse) ja pda hinnata ka nende arvukust.
Kokkuvtted oma vaatlustest palutakse saata hiljemalt 15. oktoobriks kas e-mailiga aadressile: eoy, postiga aadressil: Pk 227, 50002 Tartu vi faksida numbrile: 7 422 180. Tpsemalt vt www.eoy.ee. Allikas: Eesti Ornitoloogiahing


UUDISED

Sipelgad teevad ise mrki

Amasoonia sipelgad kontrollivad oma keskkonda, valmistades ise taimekaitsevahendeid. Metsatukkasid, kus kasvavad vaid ht liiki puud liigist Duroia hirsuta on kutsutud kuradi aedadeks, arvates, et neid valmistab kuri metsavaim. Nd on selgunud, et selleks metsavaimuks on sipelghapet valmistavad sipelgad, kes oma relva nende jaoks ebameeldivatele puuliikidele pritsivad. Kui puid aiaga kaitsti, jid nad ellu, muidu aga kuivasid. Tappes konkureerivaid puid, saavad sipelgad endale pesitsemiseks ka suuremad puud. See on esimene kord, mil teatatakse sipelghappe kasutamisest herbitsiidina.
Allikas: Nature


Ettevaatust, lobisevad vlja!

rge klbistage nii kvasti arvuti klaviatuuril. See vib luurajale reeta, mida te kirjutate. California likooli teadlased on hakkama saanud arvutiprogrammiga, mis tavamikrofoni vahendusel eri klahvide helide vahel vahet teeb. Pole kll teada, kas selline programm eksisteerib ka eesti keele jaoks.
Allikas: Scientific American


Lisage oma rmpstoitu vetikaid

Rmpstoidu saab muuta tervislikumaks, kui lisada sellele eksootilist merevetikat. Suure kiudainesisaldusega merevetika ekstrakt alginaat teeks koogid, burgerid ja muu sherduse kraami organismile vastuvetavamaks, kinnitavad Newcastlei likooli teadlased Britanniast. Jutt on hest pruunist merevetikast nimega Lessonia, mis kasvab Luna-Ameerikas, Kaug-Idas ja ka Norra ranniku lhedal. Alginaat tugevdaks seedetrakti seinu ning on teadlaste kinnitusel ohutu. Teadlaste arvates ei hakka inimesed sma piisavalt puu- ja juurvilju, kuna need lihtsalt ei maitse. Kui lisada merevetikat saia, muutub see neli korda kiudaineterikkamaks.
Allikas: AlphaGalileo


Kaks kolmandikku viib pakendi tagasi

Eesti Pandipakendi tellitud tarbijauuring nitab, et Eesti inimeste teadlikkus pandipakendite tagastamise ssteemist on vga krge, ulatudes 94 protsendini. 65 protsenti kogu elanikkonnast on tagastanud erinevat liiki pandiga koormatud joogipakendeid. Plastpudeleid tagastab 52 protsenti inimestest, vrreldes mdunudaastase 7 protsendiga, plekkpurkide tagastajate hulk on tusnud 4-lt 41-le protsendile.
Vaid ks protsent vastanutest soovis, et pakendeid viks tagastada ka muljutult. Suurenenud on ka pakendite tagastamine kodulhedastesse vikepoodidesse, mis nitab, et ssteemi rakendamine ei ki kauplustele leju, jreldab Pandipakendi pressiteade.
Tarbijauuringu teostas Turu-uuringute AS.
Nelja kuuga on Eesti Pandipakendi ssteemi tagastatud 18 miljonit pandimrgiga joogipakendit, millest enamus koguti kokku juulist septembri keskpaigani. Eesti Pandipakend maksis kaupmeestele ja kokkuostjatele tagatisraha ning hvitisi 9,1 miljoni krooni eest.
Allikas: Eesti Pandipakend


Naftakongressil jutuks sstmine

Maailma naftakongressil Johannesburgis kneles eile keskkonnainstituudi WorldWatch Institute president Christopher Flavin. Ta tles, et energiaturud on murdepunktis, kus uued energiaallikad on massiliselt valmis vlja vahetama naftat ja teisi fossiilseid ktuseid. Bioktuste, tuule- ja pikeseenergia tootmine suureneb 30 protsenti aastas. Pole enam thtis, et ollakse naftatstur, vaid et ollakse energiasektoris, tles Flavin. Kongress, milles osaleb 5000 naftat tootvat ja uurivat inimest, on sel aastal phendatud energia tulevikule ja sstlike lahenduste otsimisele.
Allikas: WorldWatch Institute


KIIRKOMMENTAAR

Kiirtoiduks klbab rukkileib

lal time uudise, kus Briti teadlased soovitavad rmpstoidu sisse toppida mingit pruuni lunamaa merevetikat. Seelbi pidavat kiirtoit muutuma kiudainerikkamaks. Isegi valge sai, kujutage ette, muutub tervislikuks.
Eesti toiduteadlane Mihkel Zilmer niteks soovitab palju lihtsamat ja loomulikumat asja. Sa musta rukkileiba. Nii pseb Luna-Ameerika pruunist vetikalagast ja organism varustub piisava koguse kiudainetega. Ning pole vaja nmeda ja mttetu teaduse peale raha raisata. Piisab paarist-kolmest krust pevas. Mida, muide, saab sna kiirelt alla, kui tuli takus.
Vanad eestlased sid ikka rukkileiba, enne kui teadusega tegelema hakkasid.
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012