Viktoriinisari "Teadusaasta Eesti Looduses"

Jaanuar 2012 (voor 1/4)

Vastuseid saab saata kuni 31. jaanuar 2012

1. Millistel lindudel on iseäralik komme oma saagiga niiviisi käituda (vt. fotot)? Mis põhjustel nad sedasi teevad? Tegu on laululindudega, selle perekonna kaks liiki on Eestis tavalised, kuid eksikülalistena on siit läbi käinud teisigi sellest perekonnast. Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

(c) GERTU SAARISTE

Vastus: Kinni püütud suurema saagi, näiteks hiire või sisaliku torkavad terava oksa või traadi otsa õgijad. Eestis on õgijatest tavalised hallõgija ja punaselg-õgija. Arvatakse, et nõnda kogub lind toidutagavara või et niiviisi on tal lihtsam toitu suupäraseks teha.
Vastuse võis leida 2010. aasta jaanuarinumbrist.

2. 2005. aasta kevadel alustas Eestis taas tegevust äikesevaatlejate võrk. Selle loomisel võeti eeskujuks kunagi looduseuurijate seltsi juures kümme aastat tegutsenud samanimeline võrgustik. Nimeta see asjahuviline geograaf, kelle eestvõttel äikesevaatlejate võrgustik 2005. aastal uuesti loodi? Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

Vastus: Eesti äikesevaatlejate võrgustiku taaslooja oli äikesehuviline geograafiatudeng Sven-Erik Enno. Võrgustik alustas proovivaatlusi 2005. aastal ja laialdasem tegevus läks lahti 2006. aastal. Selle taasloomisel oli eeskujuks 1963. aastal asutatud vabatahtlike äikesevaatlejate võrk, mis tegutses looduseuurijate seltsi all.
Vastuse küsimusele sai 2006. aasta jaanuarinumbrist, väike vihje oli 2005. aasta juulinumbris. Äikesest on Sven-Erik Enno juttu teinud ka 2007. aasta detsembris ja 2009. aasta augustis.

3. Uute liivakivikoobaste avastustest Eestis ei saa kuigi sageli rääkida. Näiteks 1961. aastal tuli Pärnumaal Kilingi-Nõmme lähedal pinnasetööde käigus ilmsiks Allikukivi koobas. Järgmine teade pärineb 2006. aastast. Nimeta maakond ja küla, kust see koobas leiti? Milline on selle koopa tekkepäritolu? Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

Vastus: Aastal 2006 tuli ilmsiks uus koobas Võrumaal Vaabina külas Hansimikko talu maadel. See on päritolult tüüpiline allikatekkeline ehk sufosiooniline Devoni liivakivisse tekkinud koobas. Tegu on Võrumaa suurima loodusliku koopaga. Arvestades aga kõikide käikude välispiiri sisse jäävat ala, võib seda pidada Eesti suurimaks looduslikuks liivakivikoobastikuks.
Vastuse leidis 2006. aasta juuninumbrist.

4. Trühvlid (perekond Tuber) on ümara viljakehaga seened. Nende viljakehad ehk paljunemisorganid arenevad maa sees ja on enamasti üsna iseäraliku lõhnaga. Teatavasti peetakse mitut liiki trühvleid aroomi ja maitseomaduste poolest väärtuslikeks delikatessideks. Eestis teadaolevate trühviliikide hulgas siiski neid kõige hinnatumaid ei ole. Mispärast on trühvlitel omapärane lõhn? Märgi vastuse juurde ka ajakirjanumber (aasta ja kuu), kust vastuse leidsid.

Vastus: Trühvlite lõhn aitab ligi meelitada närilisi ja teisi loomi, kes viljakehi süües levitavad seente eoseid. Omapärane lõhn tekib trühvli viljakeha vananedes, kui selle sees olevad eosed on küpseks saanud.
Vastuse küsimusele võis leida 2011. aasta jaanuarinumbrist.