Eesti Looduse fotov�istlus
2005/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2005/4 | SISUKORD
artiklid EL 2005/4

Vee sstlik tarbimine kindlustab tuleviku
Olmevee, eriti aga joogivee teema on sageli andnud kneainet, sest piisaval hulgal hea kvaliteediga veest on kohati saamas vrtus omaette.
  • Loe edasi...

  • Kas meie joogivesi vib tervist ohustada
    Joogivesi on ks thtsaim elukeskkonna tegur, mis mjutab oluliselt inimeste tervist ja elukvaliteeti. Ajaloos on teada palju juhtumeid, kus vesi on olnud ulatuslike nakkushaiguste levitaja, niteks kolm kooleraepideemiat Tartus 1890.
  • Loe edasi...

  • Pinna- ja phjavee olukord nitraaditundlikul alal
    Pandivere ja Adavere-Pltsamaa on vrdlemisi intensiivse pllumajandusega piirkonnad. Samas on sealsed alad looduslikult kllaltki tundlikud nii pllumajandusest kui ka mujalt prineva reostuse suhtes.
  • Loe edasi...

  • Kas Tartus tuleb tnavu kevadel taas uputus
    Kas uputab vi ei see oleneb vga paljudest teguritest ning nende koosmjust. Aga analoogaastale (1999) toetudes vib arvata, et vesi ei tuse toonasest krgemale.
  • Loe edasi...

  • Viktor Masing 80
    Viktor Masing sndis 11. aprillil 1925 Tartus, lpetas 1951.
  • Loe edasi...

  • Viktor Masinguga teoreetilist koloogiat avastamas
    Ehkki Viktor Masing oli tuntud ja tunnustatud kui Eesti soode uurija, suureprane ppejud ja looduskaitseidee propageerija, oli tema suur kutsumus just teoreetiline teadus. Ta nautis idee arendamist thjal kohal, suuri ldistusi ja vaimukaid teoreetilisi ekskursse.
  • Loe edasi...

  • pilaste ja kolleegide mlestuskilde Viktor Masingust
    Kui Viktor Masing vttis Venemaal peetavale konverentsile kaasa pilase, siis ei olnud pikal rongisidul niisama aknast vlja vahtimist. Et konverentsiettekanded olid varem valmis ja vene keel professoril ennegi suus, siis tegi ta ettepaneku suhelda omavahel terve pev inglise keeles.
  • Loe edasi...

  • Tere, kevad! Juba kmme aastat
    >"Tere, kevad!" on le-eestiline kevadiste fenoloogiliste vaatluste projekt, mis seob looduse tundmappimise Interneti kasutamisega phikoolis. Ka sellel aastal saadavad lapsed Interneti kaudu andmeid kevade mrkide kohta.
  • Loe edasi...

  • Jalakapssik
    Meil ja naabermaades on levimas uus pargipuude kahjustaja jalakapssik. Taanlane Peer Corfixen tutvustas seda Taanist ja Rootsist leitud uut seeneliiki alles 15 aastat tagasi.
  • Loe edasi...
  •  

    aasta puu EL 2005/4

    Puupllud hbriidhaavaga: lootused ja kartused
    Hbriidhaab kasvab Eestis esialgu 700 hektaril. Ta totab palju ja kiiresti vga head tooret paberitstusele ning katet ohakais pllumaadele.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 2005/4

    Eestit tuntakse Siluri kalade ja nende uurija jrgi
    Tiiu Mrss (1943) on sndinud Elvas. Lpetas 1970.
  • Loe edasi...
  •  

    poster EL 2005/4

    Pildistada tasub ka pris tavalist
    Seda suurt kollakasrohelist prnikat lilleiel on mrganud vast igaks. Hoolikalt isi maitstes ronib ta sarikisikul, hoides seda kindlalt oma karuste jalgade embuses.
  • Loe edasi...
  •  

    essee EL 2005/4

    Kas hea loodusfoto on parem kui loodus?
    Viimastel aastatel on Eestis tuule tiibadesse saanud loodusfotograafia kui hobi. Tahaks loota, et siin peitub ka sgavam suundumus, huvi keskkonna vastu, mis moodsas linlikus mttemaailmas on nihkunud tagaplaanile.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2005/4

    Summary
    Sustainable use of water secures the future

    Arvo Jrvet and Rein Perens give an overview of the use of household consumption water in Estonia and elsewhere. In many areas, water of good quality and enough amounts has become a sole value.

  • Loe edasi...
  •  

    toimetaja veerg EL 2005/4

    Vesi palju judu annab, vesi suuri laevu kannab
    Maailmas on puhta vee prast hirekella ldud mnikmmend aastat. Olukord ha teravneb: rahvaarv kasvab ja vajadus joogiklbliku vee jrele samuti.
  • Loe edasi...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2005/4

    Palu-karukell
    Palu-karukell on kahest Eestis looduslikult kasvavast karukellaliigist pilkupdvam. Ta avab oma phjamaisele loodusele tavatult suured sinakasvioletsed ied juba aprilli lpus vi mai alguses, veel enne roheliste liblede trkamist.
  • Loe edasi...
  •  

    el ksib EL 2005/4

    Kuhu suunatakse tnavu veemajanduse investeeringurahad?
    Tnavuse aasta investeeringute maht Eesti veemajanduse arendamiseks on hinnanguliselt seitsesada miljonit krooni. Sellest suurem osa, ligi viissada miljonit, on Euroopa Liidu abi.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012