Eesti Looduse fotovõistlus
2005/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2005/4 | SISUKORD
essee EL 2005/4

Kas hea loodusfoto on parem kui loodus?
Viimastel aastatel on Eestis tuule tiibadesse saanud loodusfotograafia kui hobi. Tahaks loota, et siin peitub ka sügavam suundumus, huvi keskkonna vastu, mis moodsas linlikus mõttemaailmas on nihkunud tagaplaanile.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2005/4

    Summary
    Sustainable use of water secures the future

    Arvo Järvet and Rein Perens give an overview of the use of household consumption water in Estonia and elsewhere. In many areas, water of good quality and enough amounts has become a sole value.

  • Loe lähemalt...
  •  

    toimetaja veerg EL 2005/4

    Vesi palju jõudu annab, vesi suuri laevu kannab
    Maailmas on puhta vee pärast häirekella löödud mõnikümmend aastat. Olukord üha teravneb: rahvaarv kasvab ja vajadus joogikõlbliku vee järele samuti.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2005/4

    Palu-karukell
    Palu-karukell on kahest Eestis looduslikult kasvavast karukellaliigist pilkupüüdvam. Ta avab oma põhjamaisele loodusele tavatult suured sinakasvioletsed õied juba aprilli lõpus või mai alguses, veel enne roheliste liblede tärkamist.
  • Loe lähemalt...
  •  

    el küsib EL 2005/4

    Kuhu suunatakse tänavu veemajanduse investeeringurahad?
    Tänavuse aasta investeeringute maht Eesti veemajanduse arendamiseks on hinnanguliselt seitsesada miljonit krooni. Sellest suurem osa, ligi viissada miljonit, on Euroopa Liidu abi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid EL 2005/4

    Vee säästlik tarbimine kindlustab tuleviku
    Olmevee, eriti aga joogivee teema on sageli andnud kõneainet, sest piisaval hulgal hea kvaliteediga veest on kohati saamas väärtus omaette.
  • Loe lähemalt...

  • Kas meie joogivesi võib tervist ohustada
    Joogivesi on üks tähtsaim elukeskkonna tegur, mis mõjutab oluliselt inimeste tervist ja elukvaliteeti. Ajaloos on teada palju juhtumeid, kus vesi on olnud ulatuslike nakkushaiguste levitaja, näiteks kolm kooleraepideemiat Tartus 1890.
  • Loe lähemalt...

  • Pinna- ja põhjavee olukord nitraaditundlikul alal
    Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on võrdlemisi intensiivse põllumajandusega piirkonnad. Samas on sealsed alad looduslikult küllaltki tundlikud nii põllumajandusest kui ka mujalt pärineva reostuse suhtes.
  • Loe lähemalt...

  • Kas Tartus tuleb tänavu kevadel taas uputus
    Kas uputab või ei – see oleneb väga paljudest teguritest ning nende koosmõjust. Aga analoogaastale (1999) toetudes võib arvata, et vesi ei tõuse toonasest kõrgemale.
  • Loe lähemalt...

  • Viktor Masing 80
    Viktor Masing sündis 11. aprillil 1925 Tartus, lõpetas 1951.
  • Loe lähemalt...

  • Viktor Masinguga teoreetilist ökoloogiat avastamas
    Ehkki Viktor Masing oli tuntud ja tunnustatud kui Eesti soode uurija, suurepärane õppejõud ja looduskaitseidee propageerija, oli tema suur kutsumus just teoreetiline teadus. Ta nautis idee arendamist tühjal kohal, suuri üldistusi ja vaimukaid teoreetilisi ekskursse.
  • Loe lähemalt...

  • Õpilaste ja kolleegide mälestuskilde Viktor Masingust
    Kui Viktor Masing võttis Venemaal peetavale konverentsile kaasa õpilase, siis ei olnud pikal rongisõidul niisama aknast välja vahtimist. Et konverentsiettekanded olid varem valmis ja vene keel professoril ennegi suus, siis tegi ta ettepaneku suhelda omavahel terve päev inglise keeles.
  • Loe lähemalt...

  • Tere, kevad! Juba kümme aastat
    >"Tere, kevad!" on üle-eestiline kevadiste fenoloogiliste vaatluste projekt, mis seob looduse tundmaõppimise Interneti kasutamisega põhikoolis. Ka sellel aastal saadavad lapsed Interneti kaudu andmeid kevade märkide kohta.
  • Loe lähemalt...

  • Jalakapässik
    Meil ja naabermaades on levimas uus pargipuude kahjustaja – jalakapässik. Taanlane Peer Corfixen tutvustas seda Taanist ja Rootsist leitud uut seeneliiki alles 15 aastat tagasi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    aasta puu EL 2005/4

    Puupõllud hübriidhaavaga: lootused ja kartused
    Hübriidhaab kasvab Eestis esialgu 700 hektaril. Ta tõotab palju ja kiiresti väga head tooret paberitööstusele ning katet ohakais põllumaadele.
  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 2005/4

    Eestit tuntakse Siluri kalade ja nende uurija järgi
    Tiiu Märss (1943) on sündinud Elvas. Lõpetas 1970.
  • Loe lähemalt...
  •  

    poster EL 2005/4

    Pildistada tasub ka päris tavalist
    Seda suurt kollakasrohelist põrnikat lilleõiel on märganud vast igaüks. Hoolikalt õisi maitstes ronib ta sarikõisikul, hoides seda kindlalt oma karuste jalgade embuses.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet