Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Ajalugu talletub ietolmus

Eesti Maalikoolis kaitstud Vivika Meltsovi doktorits uuriti, kuidas mbruskonna taimestik peegeldub jrvesettesse ladestunud ietolmus. Nimelt psib ietolm setetes aastatuhandeid ning vib seega toimida vrtusliku ajalooallikana.

Viimasel ajal on inimtegevus phjustanud ha rohkem loodusliku mitmekesisuse kadu, sellest on saanud thtis probleem le maailma. Seetttu on teadlaste huvi elurikkust mjutavate mehhanismide vastu suur. Tuleviku liigirikkuse kujunemist saame paremini ennustada, kui teame, kuidas see on muutunud minevikus. Paraku on hid kirjalikke allikaid mineviku liigirikkusest vhe ning needki vaid viimase mnesaja aasta kohta.

Parimat ja ajas kige kaugemale ulatuvat teavet mineviku taimestiku kohta saab setetes talletunud ietolmust. Oma vliskesta omaduste tttu silivad ietolmuterad hapnikuvabades setetes tuhandeid aastaid. Teadust, mis fossiilse ietolmu phjal mineviku taimkatet uurib nimetatakse palnoloogiaks.

Seni on selles teadusharus suudetud teha vaid sna ldisi kvalitatiivseid jreldusi: hinnata indikaatorliikide leidumise vi puudumise phjal maastikku avatust ja inimmju tugevust eri aegadel. Kvantitatiivset uuringut eri taimede hulga hinnanguid ietolmu koguste phjal on takistanud peamiselt kolm asjaolu. Esiteks ei kattu ietolmu ja taimede taksonoomia kuigi hsti: ht tpi ietolm vib prineda eri liikidelt, mis ei pruugi olla omavahel lhedalt sugulased. Teiseks toodavad eri taimeliigid ietolmu vgagi erineval hulgal: niteks ks mnni isaskbi toodab 600 000 tolmutera, ks aaslina taim aga vaid sada. Kolmandaks levib erinevate liikide ietolm eri moel: tuule, putukate vm. abil, mistttu sadeneb ka setetesse erineval hulgal. Nii ei saa ietolmuterade osakaaludest setteproovis kuigi hsti jreldada eri taimeliikide osakaale mineviku taimestikus.

Alates 1960. aastatest on vlja ttatud taimkatte rekonstrueerimise kvantitatiivseid meetodeid. Sel sajandil on nende areng teinud tohutu hppe. Krvutades tnapevase taimestiku koosseisu kige lemise settekihi ietolmu koosseisuga saab vlja arvutada, mil mral ks vi teine taim igupoolest oma tolmu setetesse panustab. Seda hinnangut saab omakorda krvutada mineviku ietolmu andmetega ning selgitada taimetaksonite osakaalud mineviku taimkattes.

Uuringud, mis nitaksid kuidas erineb ietolmu settimine eri maailma eri piirkondades ja taimkatte vndites ning kui usaldusvrsed on taimkatte rekonstruktsioonid kaugema mineviku kohta, on aga alles sna algusjrgus. Just neid teadmistelnki kaitstud doktorit titiski. Luna-Eesti vikejrvedel selgitati, mismoodi tpselt peegeldub mbruskonna taimestik jrvesetete kige lemises kihis leiduvas ietolmus.

T eesmrk oli ka vlja arvutada uuritud piirkonna ietolmu baasala maa-ala, mille taimestiku kohta on settes leiduva ietolmu phjal ldse vimalik jreldusi teha. Leiti, et Luna-Eesti vikejrvedel ulatub baasala 14001600 meetri kauguseni jrvest.

Kuigi jrvesetetest leiti vaid 20% uurimisala taimeliikide tolmuteri, vib ldiselt siiski jreldada, et tolmutpide arv settes peegeldab taimestiku mitmekesisust hsti. Nii taimestiku kui ka sette-ietolmu mitmekesisust mjutavad tugevasti ka maastiku avatus ja mosaiiksus: kige liigirikkamaks osutus mdukalt avatud maastik.

Doktoritd juhendasid dr. Anneli Poska ja prof. Tiiu Kull. T koos eestikeelse kokkuvttega leiab: http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/152
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012