Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Rapsi pestitsiidid hvitavad tolmeldajaid

Eesti Maalikoolis kaitstud Eneli Viiki doktorits uuriti kas laialt kasutatav ning tolmeldavatele putukatele ohutuks peetud pllumajanduslik putukamrk on seda ka tegelikult. Tulemused valmistasid pettumuse: mrk rikub putukate hingamist, vhendab nende eluiga ning mrgile lisatud tolmeldajaid peletav aine pllul ei toimi.

TOLMELDAMISKRIIS. Ligi 90% istaimedest on putuktolmlevad. Umbes kolmandiku oma toitu saab inimene otse vi kaude tnu tolmeldajatele. Kige thusamad tolmeldajad on mesilaselaadsed, sh. meemesilased ja kimalased.

Viimastel aastakmnetel on aga maailmas jrjest teravamalt kerkinud esile tolmeldamiskriis tolmeldavate putukate arvukus ja liigirikkus on vhenenud, mistttu paljudele looduslikele ja kultuurtaimedele ei jtku neid enam piisavalt. Eriti drastiline nide on 2006. aastast ilmnema hakanud tarude hukkumise sndroom: mesitarud jvad lihtsalt thjaks, olles kahjuritest puutumata ning ka surnud mesilasi ei leidu. Tolmeldajate kao peaphjuseks peetakse intensiivistunud pllumajandust: sellega seotud elupaikade ja toidu kadu ning suurenenud pestitsiidide kasutust.

Mesilastele pakuvad pllumajandusmaastikul toitu rikkalikult itsvad rapsipllud, mis on oma ohtra ja suhkrurikka nektari vrtusliku ietolmu tttu vga atraktiivne toidutaim. Rapsi kasvupind on viimastel kmnenditel pidevalt kasvanud, mis on loonud soodsad tingimused kahjurputukatele, kellest Eestis on suurimaks probleemiks hiilamardikad. Seetttu on insektitsiidid muutunud rapsikasvatuse peaaegu vltimatuks osaks. Kahjuks mjuvad putukatrjevahendid halvasti ka kasulikele putukatele, sh. tolmeldajatele. Selleks, et kaitsta tolmeldajaid pestitsiidide kahjulike mjude eest, tuleb eelkige vltida itsvate taimede pritsimist. Teatud juhtudel on see siiski lubatud: niteks pretroidide puhul, kuna neile on lisatud repellenti ehk putukaid eemale peletavat ainet.

PESTITSIID OSUTUS HUKATUSLIKUKS. Keemiafirmad peavad enne uue pestitsiidi turule lubamist tegema katsed selle toksilisuse kohta. Nende katsete usaldusvrsus on aga ksjagu ksitav. Esiteks, katsed tehakse enamasti laboris vi vikesemahuliste pldkatsetena mistttu tulemused ei pruugi peegeldada tegelikku olukorda pllutingimustes. Teiseks, enamus uurimusi viiakse lbi mudelorganismi meemesilasega, jreldused tehakse aga teistegi thtsate tolmeldajate, niteks kimalaste kohta. Kimalaste eluviis ja korjekitumine on aga meemesilaste omast mrksa erinev. Kolmandaks, katsetes uuritakse vaid seda, kas mesilased hukkuvad mrgi mjul, ent mrk vib mjuda ka aeglasemalt, rikkudes mesilaste tervist ja vhendades niiviisi pere eluvimet.

Doktorit nitas, et srased mured on vgagi igustatud. Uuriti rapsipllul hiilamardikate trjeks kasutatavat pretroidi Fastac 50 EC (toimeaine alfa-tspermetriin 50 g/l). Kuigi sellele pestitsiidile on lisatud repellenti, nitasid katsed, et see ei toimi: meemesilased ei eristanud pritsitud ja pritsimata rapsitaimi ei avamaastikul ega ka vikesemahulises pldkatses. Fastac 50 EC repellentset toimet ei tuvastatud isegi ks pev prast pritsimist, kuigi ametlikel andmetel peaks see neid peletama kahe peva jooksul.

Kige rohkem lhtusid meemesilased korjemaa valikul hoopis ite tihedusest. Nii koguneb neid mrgitatud pldudele isegi rohkem kui mujale kuna insektitsiid hvitab kahjurid, on pritsitud rapsipldudel isi rohkem.

Uuriti ka seda, kas Fastac 50 EC vib olla putukate tervisele ohtlik isegi vikestes, mittesurmavates kogustes. Katsed tehti he maailmas enim kasutatava loodusliku tolmeldajaliigi, karukimalasega. Leiti, et isegi kmme korda lahjem Fastac 50 EC lahus kui Eestis rapsipldudele soovitatav pritsimisnorm, vhendas oluliselt karukimalaste eluiga. Fastac 50 EC subletaalsed doosid muutsid oluliselt karukimalaste ainevahetuse taset ja hingamisrtme: rahulolekule omane katkendlik hingamine muutus tskliliseks vi pidevaks. Arvatakse, et katkendliku hingamise ks eesmrk on vltida hingamisel tekkivat veekadu, mis vib phjustada putuka liigset kuivamist. Doktorit katsed seda siiski ei kinnitanud: insektitsiidi olulist mju veekaole ei tuvastatud. Tervisekahju tpne mehhanism vajab niisiis veel selgitamist. Kll aga on selge see, et tolmeldajate kao ja mesitarude hukkumise sndroomi ht phjust vib otsida just pestitsiididest.

Tolmeldajad on evolutsioonis kohastunud ra tundma erinevaid signaale ning vastavalt nendele kituma. Paraku on pestitsiidid evolutsioonilises ajaskaalas veel tiesti uus nhtus ning tolmeldajad ei suuda nendega seotud riske veel ra tunda. Pestitsiide ei tohiks kasutada proflaktikaks vaid ksnes vastavalt kahjurite hulgale pllul. Tolmeldajate kaitset pestitsiidikahjude eest tuleks toetada ka riiklikult, sh. EL hise pllumajanduspoliitika kaudu. Vaja on nii pestitsiidide mjude tpsemaid uuringuid kui ka keskkonnasbralikumaid kasvatustehnoloogiaid.

Vitekiri valmis Eesti Maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonnas, juhendajateks professorid Marika Mnd ja Anne Luik. T koos eestikeelse kokkuvttega leiab: http://dspace.emu.ee/handle/10492/158
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012