Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Ida-Viru kimalased teaduse vankri ees

Kimalased on vga olulised tolmeldajad. Nende tegevus suurendab pllukultuuride saagikust ja looduslike taimekoosluste mitmekesisust. Mdunud aastal Eesti Maalikoolis kaitstud Isabel Diaz Forero doktorits uuriti kimalaste arvukust ja liigirikkust mjutavaid tegureid metsase Ida-Virumaa poollooduslikel niitudel.

Viimastel aastakmnetel on mitmel pool maailmas mrgatud, et kimalasi jb vhemaks, eelkige just intensiivse pllumajanduse aladel. Vimalikke phjusi on terve hulk, enim tuuakse esile pllumajanduskemikaalide liigset kasutust ning kimalaste toidu ja elupaikade kadu.

Et kimalasi hsti kaitsta on vaja teada nende seoseid elupaiga ja mbruskonnaga. Kige rohkem on kimalasi uuritud Lne-Euroopa, Aasia ja Phja-Ameerika pllumajandusmaastikes, mida iseloomustavad monokultuurid ning avatud homogeensed maastikud. Vga vhe on kimalaste kohta teada aga mitmekesistest maastikest, mis vivad elurikkuse hoiu seisukohalt olla intensiivpllumajanduse aladest thtsamadki, samuti metsastelt aladelt.

Eesti maastikud on mosaiiksed, koosnedes pllumajandusaladest, poollooduslikest ja looduslikest aladest ning metsatukkadest ja -laamadest. Nii vib siinseid kimalasi uurides saada palju uudset ja vrtuslikku teavet.

Ida-Virumaa loodust mjutavad oluliselt tstusettevtted, kaevandused ning elektrijaamad, ometi ei theldatud, et see hiriks kimalasi. Kokku leiti doktorit uuringute kigus 22 liiki kimalasi 80% Eestis teadaolevatest kimalaseliikidest.

Selgus, et kimalaste arvukust ja liigirikkust suurendab eelkige itsvate taimede arvukus ja liigirikkus nende koduniidul. Laiemas plaanis aga selgus, et kimalasi vib soodustada inimasustuse lhedus: rohkem kimalasi ja nende liike leiti seal, kus lhikonnas leidus ierohkeid aedu. Samuti soodustas kimalasi looduslike ja poollooduslike niitude ning nn. servabiotoopide ohtrus eriti just kitsamalt spetsialiseerunud kimalaserhmi, niteks pikasuiselisi kimalasi. Seevastu mbruskonnas paiknevad avatud pllumaad, metsamassiivid ja vsa vhendavad kimalaste arvukust.

Mistagi on liikide vahel erinevusi. Mned liigid (nt. Schrencki kimalased Bombus schrenki) eelistavad metsalaikudega maastikke ja servaalasid, teised (hallkimalased B. veteranus ja karukimalased B. terrestris) aga hoopis avatud maastikke. ks phjus on selles, et pikki lende harrastavate liikide levikut vib tihe metsavrgustik tkestada.

ldiselt kinnitas uurimus veendumust, et kimalaste kekiku ei mjuta ksnes tingimused elupaigas kohapeal niteks toidurohkus vaid vga thtis on ka mbruskonna maastiku mitmekesisus ja kvaliteet. Seda tuleb kimalaste kaitset ja pllumajandust korraldades kindlasti arvesse vtta. Kimalased sobivad hsti ka elupaiga ldist mitmekesisust iseloomustavateks indikaatoriteks.

Doktoritd juhendasid professorid Valdo Kuusemets ja Marika Mnd. T koos eestikeelse kokkuvttega leiab: http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/149
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012