Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Kige pletavam probleem

Energia on tnapeva kige pletavam probleem nii otseses kui ka kaudses mttes. Eesti Maalikoolis kaitstud Liia Kuke doktorit pakub vlja metoodika, kuidas hinnata maa sobivust energiakultuuride kasvatamiseks.

Eesti taasiseseisvumisest alates on arutletud, kuidas tagada Eesti riigi energiaga varustatus, kuidas teha seda keskkonnasbralikult ja thusalt. Euroopa Liidu direktiivi (2009/28/EC) jrgi peab liikmesriikides juba seitsme aasta prast, 2020. aastaks viiendik kogu energiast tulema taastuvatest allikatest.

Eestis toodetakse enamik taastuvenergiat biomassist, peamiselt puidust. Bioenergia tootmist kavandades ei tohi unustada, et riigile peab jma alles piisavalt pllumaad, et end toiduga varustada. Seega tuleks vimalusi energiakultuuride kasvatamiseks esmajrjekorras hinnata pllumajanduslikust kasutusest vljajnud aladel. Just stis pllumajandusmaid on aga Eestis viimastel aastakmnetel tekkinud sna palju.

Et energiatootmine end ra tasuks, ei sobi paraku suvaline maa. Thtis lesanne on vlja ttada metoodika, millega mta mingi maatki sobivust ja vimalusi energiakultuuride kasvatamiseks.

TARTUMAA BIOENERGIA POTENTSIAAL
Kui senistes energiakultuuride uuringutes on kasvukeskkonna mju ksitletud vhe, siis Liia Kuke doktoritst jreldub, et vimalik bioenergia toodang sltub oluliselt mulla omadustest. Tartu maakonnas oli 2007. aastal tielikult kasutamata pllumajandusmaid le 20 000 hektari, eelkige Tartu linna mbruses ning Emaje ja Peipsi jrve kaldal. Kasutamata pllumajandusmaad olid kasutuses oleva maaga vrreldes ldiselt viksema viljakusega ning piiratumate kasutusvimalustega. Niteks peaaegu tielikult olid pllumajanduslikust kasutusest vljas lammialad. Pllumajandusmaadega olid hlvatud pigem glei-, leostunud ja leetjad mullad.

Arvutused nitasid, et ksnes pideroogu kasvatades saaks Tartumaa stis pllumajandusmaadel toota 823 GWh energiat aastas, muude energiakultuuride puhul oleks see number jrgmine: hall lepp 687, ida-kitsehernes 610, hbriidhaab 538 ja paju 368 GWh. Seega on viiest uuritud energiakultuurist Tartumaa muldadel kokkuvttes suurim bioenergia potentsiaal piderool ja hallil lepal.

Erinevate omadustega muldadel on siiski optimaalne kasvatada eri energiakultuure. Uuringud nitasid, et mulla omaduste poolest sobib Tartumaa kasutamata pllumajandusmaast 14 708 ha eelkige paju kasvatamiseks, 20 790 ha halli lepa, 17 351 ha hbriidhaava, 22 315 ha pideroo ja 18 897 ha ida-kitseherne kasvatamiseks.

Tartumaa tarbeks koostati ka kombineeritud maakasutuse strateegia, arvestades, et energiakultuure saab kasvatada vaid 70% kasutamata pllumajandusmaadest, lejnud jb looduslikuks rohumaaks. Strateegia hlmas paju, halli lepa, hbriidhaava, pideroo ja ida-kitseherne kasvatamist energiakultuuridena ning energia tootmist ka looduslike rohumaade niitmisel saadavast biomassist. Seda strateegiat jrgides saaks Tartumaal aastas toota 667 GWh energiat, mis kataks veerandi maakonna aastasest energiatarbest.

PIDEROO KASVATAMISE TASUVUS
Pideroog, kui potentsiaalne energiakultuur Phja-Euroopa tingimustes, veti tiendava uurimise alla. Varasematele katseandmetele tuginedes hinnati, kuidas sltub pideroo saagikus mulla lmmastikusisaldusest. Koostati pideroo saagikuse mudel, mis rakendati Eesti suuremtkavalisel mullastikukaardil. Nii saadi levaade pideroo saagipotentsiaalist Tartu maakonna pllumajandusmaadel.

Selgus, et vetisi kasutamata ei oleks pideroo kasvatamise thusus kiita: 81% maakonna pllumajandusmaadest tagaks saagikuse vhem kui 4 t/ha, 41% aga isegi alla kolme tonni hektarilt. Mulla viksema lmmastikusisalduse tttu on pideroo saagipotentsiaal viksem Tartu maakonna lunaosas. Arvutused nitasid, et madala lmmastikusisaldusega muldadel ei tasuks pideroo kasvatamine end ra: tootmise omahind oleks 2-3 korda suurem kokkuostuhinnast. Doktorit nitab ilmekalt, et enne mingile alale klvama asumist tuleb hoolikalt hinnata ala mullastiku sobivust plaanitud kultuuri jaoks ning analsida tootmise majanduslikku tasuvust.

Doktorits vlja pakutud meetodid ei vimalda hinnata mitte ainult energia-, vaid ka teiste kultuurtaimede saagipotentsiaali ja jtkusuutlikkust.

T koos eestikeelse kokkuvttega leiab: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/207/Kukk2012_ThesisFinal.pdf?sequence=6
Td juhendasid Eesti Maalikooli pllumajandus-ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia osakonna juhataja dots. Alar Astover ja dr. Merrit Shanskiy. Trhmas osalesid veel emer. prof. Hugo Roostalu, Elsa Suuster ja Helis Rossner.
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012