Eesti Looduse fotov�istlus
2008/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2008/4 | SISUKORD
Aasta lind EL 2008/4

Teder, Eesti plisasukas
Eesti ornitoloogiahing on valinud tnavuse aasta linnuks tedre. See on talle toonud omajagu thelepanu, niteks kutsutakse huvilisi les loendama tedre seltsingulisi mnge (vt.
  • Loe edasi...

  • Mistatuslik ehitis Koorkla Valgjrves
    Valgamaal Koorklast kolm kilomeetrit luna pool asub knklikus moreenmaastikus kaunis ja salaprane Koorkla Valgjrv. Selle phjas on peidus ehitis, mis on andnud ainet mitmele legendile ja htlasi tekitanud suurt huvi sukeldujate ning allveearheoloogide seas.
  • Loe edasi...

  • UDUD EESTIS
    Udused varahommikud rabas, auravad jed ja jrvesilmad vi hus rippuvad peened uduviirud tekitavad sageli ilusaid tundeelamusi. Siiski ei pruugi udu igas olukorras meeltmda olla: nnda vib see ilmanhtus palju tli teha vi lausa ohtlikke olukordi tekitada autojuhtidele ja meremeestele.
  • Loe edasi...

  • Linnud ja kliima
    Meie lapselapsed ei pruugi bikut kuulda. Kll aga lunabikut.
  • Loe edasi...

  • Puude elutalitlust saab uurida nii metsas kui ka laboris
    Jrvselja kandis seenel vi marjul kies vib sattuda tavatusse paika, kus krgete puude vahel seisab htkki tellingutest torn. Sealsamas on jooksmas juhtmed nii metsakdusse kui ka latvade suunas ning puude kljes ilutseb hbepaberisse mhitud kummalisi asjandusi.
  • Loe edasi...

  • Kuidas satub puuk koduue?
    Tundub, et ha sagedamini kohtame puuke peale vaba looduse ka taluhoovis, linnapargis ja aedadeski.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2008/4

    Pakri pank ji tuhandete tonnide jagu viksemaks
    l vastu 2. mrtsi varises Pakri poolsaarel 22 meetri krgusest pangaservast merre hinnanguliselt 10 000 tonni kivimeid.
    hvardavad praod vana Peetri-aegse majaka juures sundisid Harju maavalitsuse ametnikke aru pidama: kuidas tagada rohkete pris panga servale tkkivate uudishimutsejate ohutus (vt.
  • Loe edasi...

  • Polaarpev vaatas miljon aastat tagasi
    Mullu mrtsis alanud rahvusvahelise polaaraasta 20072008 raames peeti 12. mrtsil rahvusvahelist polaarpeva, mis keskendus viimase miljoni aasta jooksul toimunud kliimamuutustele: peva teema oli Muutuv maailm: minevik, olevik ja tulevik.
    Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi peadirektori Jaan Saare snul prasid teadlased polaarpeva aruteludel esmathelepanu muutustele geoloogilises ajas, tpsemalt viimase miljoni aasta jooksul toimunud jaegadele ning jaegadevahelistele perioodidele.
  • Loe edasi...

  • Orase veesstuauhinna vitis limnoloogiakeskus
    27. mrtsil lemaailmse veepeva raames peetud konverentsil anti le heksas Orase veesstuauhind, mille plvis Eesti maalikooli limnoloogiakeskus.
    Eesti maalikooli limnoloogiakeskus on alates 1960.
  • Loe edasi...

  • Loodi Phja-Liivi piirilene Ramsari-ala
    Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas mrtsi alguses, et Eesti on kuulutanud Sookuninga looduskaitseala ametlikult riigi kaheteistkmnendaks Ramsari-alaks ning et Eesti ja Lti keskkonnaministeeriumi otsusega on loodud piirilene Ramsari-ala, kuhu Sookuninga looduskaitseala krval kuuluvad ka Nigula ja Phja-Lti soode Ramsari-ala.
    Sookuninga looduskaitseala vtab enda alla 5869 hektarit; varem oli ta juba arvatud Natura 2000 hoiualade ja BirdLifei linnualade hulka. Uue piirilese Ramsari-ala (ingl.
  • Loe edasi...

  • Tiirutaja toob linnu-uudiseid
    Paljud linnusbrad leidsid mrtsi viimasel ndalal postkastist rmsalt mitmevrvilise llatuse: linnuhuvilise teabelehe Tiirutaja esimese numbri.
    Eesti ornitoloogiahing (EO) tahab teabelehte vlja anda neli korda aastas. Esimesse, A4-formaadis neljalehekljelisse vljaandesse on toimetaja Riho Kinks mahutanud EO direktori Andres Kalamehe saatesnad, lood aasta linnust tedrest, linnuatlasest ja rahvusvahelisest linnuvaatlusritusest Kevad rkab (Spring Alive).
  • Loe edasi...

  • Prestiiseima veeauhinna saab virtuaalvee kontseptsiooni autor
    Stockholmi rahvusvahelise veeinstituudi (SIWI) teatel saab tnavu Stockholmi veeauhinna Londoni Kings Collegei professor, 71-aastane John Anthony Allan.
    Professor Allani suurimaks teeneks peetakse 1993. aastal esitatud nn.
  • Loe edasi...

  • Puurilinnukaubandust tuleb piirata
    Ameerika hendriikides Connecticutis tegutsev loomakaitseorganisatsioon Friends of Animals (FoA) esitas koos Denveri likooli keskkonnalaboriga pdevatele riigiasutustele petitsiooni kaitsta sise- ja vlismaal troopilisi linde, kes on eriti nutud lemmikloomahuviliste seas.
    Loendis on philiselt hulk suuri Kesk- ja Luna-Ameerikas elavaid papagoiliike, niteks soldat- ja smaragdaara, hatsint-siniaara, boliivia ararauna, koldnokk-amatsoonpapagoi ja teised, samuti Kagu-Aasias leiduvad filipiini, maluku ja vvelkakaduu. Loomakaitsjad mrgivad, et mitut liiki ohustab looduses niigi elupaikade kadumine uute pllumajandusmaade kasutuselevtu ja energeetikaarenduste tttu.
  • Loe edasi...

  • Islandi dilemma
    Huvitava analsiva artikli Islandi looduskaitseprobleemidest Power Struggle leiab huviline mrtsikuu National Geographicust (vt. http://ngm.nationalgeographic.com/print/2008/03/iceland/del-giudice-text).
  • Loe edasi...
  •  

    Eesti misad EL 2008/4

    isu mis ja park
    Viljandimaa ks suurejoonelisem ning kunagiste omanike kaudu tuntum on isu (sks. Eusekll) misakompleks.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2008/4

    Intensiivpllumajandus vajab, kuid hvitab tolmeldajaid
    Marika Mnd on sndinud 1954. aastal Prnus.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2008/4

    Emotsioon punasest ja mustast
    Loodus on alati thendanud minu jaoks palju. Kies mda tuttavaid radu, olen avastanud, et kski retk ei sarnane teisega.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2008/4

    Miks on vaja Eesti he pevaga puhtaks teha?
    Eestis on olnud palju toredaid algatusi, mille eesmrk on teha korda maanteered; enamik omavalitsusi korraldab vhemalt kord aastas oma valla piires suurkoristuse. Miks ei viks samamoodi jtkata?
  • Loe edasi...

  • Miks Pakri pank variseb?
    Pakri panganeemik on Eesti mandriosa pankranniku ainus lik, kus kaldajrsak laskub otse vette. Veepiiril uuristab tormilainetus kaldajrsakusse murrutuskulpaid ja -koopaid, mis kiirendavad kulutusprotsesside kulgu.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2008/4

    Black Grouse, an Estonian aboriginal bird
    Ene Vihts feature story about the Black Grouse the Bird of the Year, its life and habits and future in Estonia. The author introduces some of the closer relatives of the Black Grouse and gives an overview of the biology, reproduction behaviour and distribution of the species.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2008/4

    Mrgates mrtsi
    Kuukirja snumitoimetajal pole psu: kalendrist kuu viimase lehe vlja tmmanud, peab ta asuma kokkuvttekriipsu vedama. Et mis sndmus kargas sel kuul le uudiseknnise, mis peab leppima reakese vi paariga lhikroonikas vi mis oli selline, mida asjaosalised kll thtsaks vivad pidada, aga mis jb raamatusse raiumata.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2008/4

    Tundmatud rilised pesakastis
    Puhastasin 7. veebruaril suvekodu hoovis linnupesakaste.
  • Loe edasi...

  • Nugis tihasepeki kallal
    Loodus on sber, kelle seltsis ei hakka kunagi igav ja kellel on varuks palju llatusi. Elame asula keskel kauni jrve kaldal kahekorruselises majas.
  • Loe edasi...

  • Varesed lustivad
    See juhtus Vrus 7. veebruari hommikul kella kaheksa paiku.
  • Loe edasi...
  •  

    Eesti haruldused EL 2008/4

    Pehme koeratubakas
    Seekordne haruldus on kollaste isikutega korvieline, keda vib kergesti segi ajada paljude sarnaste taimedega. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvast tagasihoidliku vlimusega rohttaimest on Tartus ja Tartu mbruses saanud mitme kinnisvaraprojekti takistus, mistttu viks teda nimetada ka kvaks koeratubakaks.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2008/4

    Meie puravikke 4
    HAAVAPURAVIK (punapuravik, punapea) sdav

    Leccinum aurantiacum


    Viljakeha vrvub katsumisel ja likel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. Kbar oranikas- kuni tellispunane, viltjas, le serva ulatuva kbaranahaga, kuni 30 cm.

  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012