Eesti Looduse fotovõistlus
2008/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2008/4 | SISUKORD
Aasta lind EL 2008/4

Teder, Eesti põlisasukas
Eesti ornitoloogiaühing on valinud tänavuse aasta linnuks tedre. See on talle toonud omajagu tähelepanu, näiteks kutsutakse huvilisi üles loendama tedre seltsingulisi mänge (vt.
  • Loe lähemalt...

  • Mõistatuslik ehitis Koorküla Valgjärves
    Valgamaal Koorkülast kolm kilomeetrit lõuna pool asub künklikus moreenmaastikus kaunis ja salapärane Koorküla Valgjärv. Selle põhjas on peidus ehitis, mis on andnud ainet mitmele legendile ja ühtlasi tekitanud suurt huvi sukeldujate ning allveearheoloogide seas.
  • Loe lähemalt...

  • UDUD EESTIS
    Udused varahommikud rabas, auravad jõed ja järvesilmad või õhus rippuvad peened uduviirud tekitavad sageli ilusaid tundeelamusi. Siiski ei pruugi udu igas olukorras meeltmööda olla: nõnda võib see ilmanähtus palju tüli teha või lausa ohtlikke olukordi tekitada autojuhtidele ja meremeestele.
  • Loe lähemalt...

  • Linnud ja kliima
    Meie lapselapsed ei pruugi ööbikut kuulda. Küll aga lõunaööbikut.
  • Loe lähemalt...

  • Puude elutalitlust saab uurida nii metsas kui ka laboris
    Järvselja kandis seenel või marjul käies võib sattuda tavatusse paika, kus kõrgete puude vahel seisab ühtäkki tellingutest torn. Sealsamas on jooksmas juhtmed nii metsakõdusse kui ka latvade suunas ning puude küljes ilutseb hõbepaberisse mähitud kummalisi asjandusi.
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas satub puuk koduõue?
    Tundub, et üha sagedamini kohtame puuke peale vaba looduse ka taluhoovis, linnapargis ja aedadeski.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõnumid EL 2008/4

    Pakri pank jäi tuhandete tonnide jagu väiksemaks
    Ööl vastu 2. märtsi varises Pakri poolsaarel 22 meetri kõrgusest pangaservast merre hinnanguliselt 10 000 tonni kivimeid.
    Ähvardavad praod vana Peetri-aegse majaka juures sundisid Harju maavalitsuse ametnikke aru pidama: kuidas tagada rohkete päris panga servale tükkivate uudishimutsejate ohutus (vt.
  • Loe lähemalt...

  • Polaarpäev vaatas miljon aastat tagasi
    Mullu märtsis alanud rahvusvahelise polaaraasta 2007–2008 raames peeti 12. märtsil rahvusvahelist polaarpäeva, mis keskendus viimase miljoni aasta jooksul toimunud kliimamuutustele: päeva teema oli „Muutuv maailm: minevik, olevik ja tulevik”.
    Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peadirektori Jaan Saare sõnul pöörasid teadlased polaarpäeva aruteludel esmatähelepanu muutustele geoloogilises ajas, “täpsemalt viimase miljoni aasta jooksul toimunud jääaegadele ning jääaegadevahelistele perioodidele”.
  • Loe lähemalt...

  • Orase veesäästuauhinna võitis limnoloogiakeskus
    27. märtsil ülemaailmse veepäeva raames peetud konverentsil anti üle üheksas Orase veesäästuauhind, mille pälvis Eesti maaülikooli limnoloogiakeskus.
    “Eesti maaülikooli limnoloogiakeskus on alates 1960.
  • Loe lähemalt...

  • Loodi Põhja-Liivi piiriülene Ramsari-ala
    Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas märtsi alguses, et Eesti on kuulutanud Sookuninga looduskaitseala ametlikult riigi kaheteistkümnendaks Ramsari-alaks ning et Eesti ja Läti keskkonnaministeeriumi otsusega on loodud piiriülene Ramsari-ala, kuhu Sookuninga looduskaitseala kõrval kuuluvad ka Nigula ja Põhja-Läti soode Ramsari-ala.
    Sookuninga looduskaitseala võtab enda alla 5869 hektarit; varem oli ta juba arvatud Natura 2000 hoiualade ja BirdLife’i linnualade hulka. Uue piiriülese Ramsari-ala (ingl.
  • Loe lähemalt...

  • Tiirutaja toob linnu-uudiseid
    Paljud linnusõbrad leidsid märtsi viimasel nädalal postkastist rõõmsalt mitmevärvilise üllatuse: linnuhuvilise teabelehe Tiirutaja esimese numbri.
    Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tahab teabelehte välja anda neli korda aastas. Esimesse, A4-formaadis neljaleheküljelisse väljaandesse on toimetaja Riho Kinks mahutanud EOÜ direktori Andres Kalamehe saatesõnad, lood aasta linnust tedrest, linnuatlasest ja rahvusvahelisest linnuvaatlusüritusest “Kevad ärkab” (“Spring Alive”).
  • Loe lähemalt...

  • Prestiižseima veeauhinna saab “virtuaalvee” kontseptsiooni autor
    Stockholmi rahvusvahelise veeinstituudi (SIWI) teatel saab tänavu Stockholmi veeauhinna Londoni King’s College’i professor, 71-aastane John Anthony Allan.
    Professor Allani suurimaks teeneks peetakse 1993. aastal esitatud nn.
  • Loe lähemalt...

  • Puurilinnukaubandust tuleb piirata
    Ameerika Ühendriikides Connecticutis tegutsev loomakaitseorganisatsioon Friends of Animals (FoA) esitas koos Denveri ülikooli keskkonnalaboriga pädevatele riigiasutustele petitsiooni kaitsta sise- ja välismaal troopilisi linde, kes on eriti nõutud lemmikloomahuviliste seas.
    Loendis on põhiliselt hulk suuri Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elavaid papagoiliike, näiteks soldat- ja smaragdaara, hüatsint-siniaara, boliivia ararauna, koldnokk-amatsoonpapagoi ja teised, samuti Kagu-Aasias leiduvad filipiini, maluku ja väävelkakaduu. Loomakaitsjad märgivad, et mitut liiki ohustab looduses niigi elupaikade kadumine uute põllumajandusmaade kasutuselevõtu ja energeetikaarenduste tõttu.
  • Loe lähemalt...

  • Islandi dilemma
    Huvitava analüüsiva artikli Islandi looduskaitseprobleemidest Power Struggle leiab huviline märtsikuu National Geographic’ust (vt. http://ngm.nationalgeographic.com/print/2008/03/iceland/del-giudice-text).
  • Loe lähemalt...
  •  

    Eesti mõisad EL 2008/4

    Õisu mõis ja park
    Viljandimaa üks suurejoonelisem ning kunagiste omanike kaudu tuntum on Õisu (sks. Euseküll) mõisakompleks.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2008/4

    Intensiivpõllumajandus vajab, kuid hävitab tolmeldajaid
    Marika Mänd on sündinud 1954. aastal Pärnus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2008/4

    Emotsioon punasest ja mustast
    Loodus on alati tähendanud minu jaoks palju. Käies mööda tuttavaid radu, olen avastanud, et ükski retk ei sarnane teisega.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2008/4

    Miks on vaja Eesti ühe päevaga puhtaks teha?
    Eestis on olnud palju toredaid algatusi, mille eesmärk on teha korda maanteeääred; enamik omavalitsusi korraldab vähemalt kord aastas oma valla piires suurkoristuse. Miks ei võiks samamoodi jätkata?
  • Loe lähemalt...

  • Miks Pakri pank variseb?
    Pakri panganeemik on Eesti mandriosa pankranniku ainus lõik, kus kaldajärsak laskub otse vette. Veepiiril uuristab tormilainetus kaldajärsakusse murrutuskulpaid ja -koopaid, mis kiirendavad kulutusprotsesside kulgu.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2008/4

    Black Grouse, an Estonian aboriginal bird
    Ene Viht’s feature story about the Black Grouse – the Bird of the Year, its life and habits and future in Estonia. The author introduces some of the closer relatives of the Black Grouse and gives an overview of the biology, reproduction behaviour and distribution of the species.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2008/4

    Märgates märtsi
    Kuukirja sõnumitoimetajal pole pääsu: kalendrist kuu viimase lehe välja tõmmanud, peab ta asuma kokkuvõttekriipsu vedama. Et mis sündmus kargas sel kuul üle uudisekünnise, mis peab leppima reakese või paariga lühikroonikas või mis oli selline, mida asjaosalised küll tähtsaks võivad pidada, aga mis jääb “raamatusse raiumata”.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin tähele EL 2008/4

    Tundmatud üürilised pesakastis
    Puhastasin 7. veebruaril suvekodu hoovis linnupesakaste.
  • Loe lähemalt...

  • Nugis tihasepeki kallal
    Loodus on sõber, kelle seltsis ei hakka kunagi igav ja kellel on varuks palju üllatusi. Elame asula keskel kauni järve kaldal kahekorruselises majas.
  • Loe lähemalt...

  • Varesed lustivad
    See juhtus Võrus 7. veebruari hommikul kella kaheksa paiku.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Eesti haruldused EL 2008/4

    Pehme koeratubakas
    Seekordne haruldus on kollaste õisikutega korvõieline, keda võib kergesti segi ajada paljude sarnaste taimedega. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvast tagasihoidliku välimusega rohttaimest on Tartus ja Tartu ümbruses saanud mitme kinnisvaraprojekti takistus, mistõttu võiks teda nimetada ka “kõvaks koeratubakaks”.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Tööjuhend EL 2008/4

    Meie puravikke 4
    HAAVAPURAVIK (punapuravik, punapea) söödav

    Leccinum aurantiacum


    Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. Kübar oranžikas- kuni tellispunane, viltjas, üle serva ulatuva kübaranahaga, kuni 30 cm.

  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet