Eesti Looduse fotov�istlus
2009/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/7 | SISUKORD
artiklid EL 2009/7

Veeitsengud Eesti jrvedes
Veeitsengud on ha olulisem keskkonnaprobleem. Paljuski inimtegevuse tagajrjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks vga soodsa pinnase.
  • Loe edasi...

  • koloogiline jalajlg: eluviisi jtkusuutlikkuse nidik
    Teame hsti, et nafta ja paljud muud eluta loodusvarad on peagi otsakorral. Ent kuidas on lood elusate loodusvaradega?
  • Loe edasi...

  • Lnemeri ja selle no lahendamata saladused
    Kord laienedes, seejrel taandudes, kord soolase ookeaniga hinedes, siis sellest jlle isoleerudes niiviisi heitlikult areneva Lnemere voogudest on viimase 15 000 aasta jooksul aegamisi kerkinud Eestimaa. Pragune Lnemeri, mis Taani vinade kaudu on henduses maailmamerega, on mahutanud oma vee ookeanitasemest madalamal paiknevasse reljeefisvendisse, Lnemere nkku.
  • Loe edasi...

  • Tume marmorleedik on judnud Eestisse
    Igal aastal leitakse Eestimaal uusi liblikaliike, kuid mitte iga uus liik ei rata sellist thelepanu nagu tume marmorleedik. Tema esmaleid meil on registreeritud mullu julude ajal hes Tartu Annelinna korteris.
  • Loe edasi...

  • Perspektiivsest ida-kitsehernest on saanud invasiivne vrliik
    Eesti looduslikke tingimusi peetakse vrliikide ulatusliku leviku jaoks ldiselt sobimatuteks. Samas on meile kigile tuntud niteks hiid- ja Sosnovski karuputke invasioon vi khrikkoera levik le kogu Eesti.
  • Loe edasi...

  • Kas ida-kitsehernes ikka on ohtlik invasiivne vrliik?
    Ida-kitsehernes on Eestis tuntud eelkige sdataimena, mis on leidnud endale teiste liblikieliste seas kindla koha ja oma viljelejad. Loodusliku hulgivaliku teel aretatud ida-kitseherne sort Gale (Eesti sordilehes 1988.
  • Loe edasi...

  • 30 aastat linnukaitset Euroopa Liidus
    Kui Euroopa Nukogu vttis 1979. aastal vastu looduslike lindude kaitse seaduse ehk nn.
  • Loe edasi...

  • Kuhu kll kik lilled jid? Plluservade thtsusest
    Pealtnha kasutud ja ebahuvitavad plluservad vivad tegelikult moodustada liolulise rohevrgustiku, kus leiavad kasvukoha paljud mujalt vlja trjutud niiduliigid. Selleks tuleb plluservi aga igesti hooldada: kuni korra aastas niita, hoida vhemalt paari meetri laiused ning vimalikult puhtad kemikaalidest.
  • Loe edasi...
  •  

    krbseseened EL 2009/7

    Meie krbseseeni 2
    UNANE KRBSESEEN mrgine
    Amanita muscaria

    Kbar oran- kuni sarlakpunane, vanemalt pleegib kollaselaiguliseks vi mrdunud kollakaks. Eristatakse ka kollast vormi, kes on juba noorelt oranikaskollane, tihedalt kaetud valgete vi kollakate paksude ebemetega, mis tihti pestakse vihmadega osaliselt vi tielikult maha, serv enamasti rihveljas, noorelt poolkerajas, hiljem kumer kuni lame, lbimt kuni 20 cm.
  • Loe edasi...
  •  

    poster EL 2009/7

    Tnavjrv
    Pikesetus uduloori mhkunud maastikus kostab kll loodusfotograafia klieena, aga ometi on selles nii palju vlu, et ikka ja jlle jtta magus uni ja fotovarustusega vlja minna.
  • Loe edasi...
  •  

    veebivalvur EL 2009/7

    Looduskaitsebioloogia koduleht
    Tartu likooli loomakoloogia ppetooli looduskaitsebioloogia vanemteadur Asko Lhmus teatas juunis, et T looduskaitsebioloogia (LKB) trhmal on nd aadressil http://www.ut.ee/lkb/ koduleht.
    Trhm kaasab praegu ligi kolmekmmet T koloogia ja maateaduste instituudi ttajat, kraadippurit ja lipilast zooloogia ja botaanika osakonnast. Trhma tuumiku hlmab asjakohane riiklik sihtfinantseerimisteema, mis kuulub ka bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR koosseisu.
    Lhmuse snul viks ldsusele huvi pakkuda eesktt see, et kodulehel ptakse jooksvalt lhiuudistena kajastada trhma teadustulemusi sel kujul, mis oleks mistetav nii otsustajatele, rakendajatele, petajatele kui ka loodusespradele.
  • Loe edasi...

  • Keskkonnaseire 2007
    Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) teatas 12. juunil, et ilmunud on iga-aastane seiretulemusi koondav e-vljaanne Eesti keskkonnaseire 2007.
  • Loe edasi...

  • Veebileht fsilisest aktiivsusest ja tervisest
    Maailma tervishoiuorganisatsiooni Euroopa piirkondliku keskuse veebilehele on lisandunud fsilist aktiivsust, sealhulgas transporditeavet koondav alajaotus http://www.euro.who.int/physicalactivity.
    ksiti sisaldab see infot igal aastal 10. mai paiku Euroopas peetava peva Liigu terviseks! kohta (Move for Health Day).
  • Loe edasi...

  • BENEFIT: auto asemel hissidukid
    EL rahastusprogrammi Intelligent Energy Europe teol on kima pandud BENEFIT-projekt, mille siht on nidata firmadele ja nende ttajatele, et eraautodega vrreldes on mistlikum kasutada hissidukeid.
    Projekti kivitajaid on eriti muretsema pannud eraautode arvu kiire kasv just EL uutes liikmesriikides. Kampaaniate kigus rhutatakse nii energiasstu thtsust kui ka vajadust vhendada ohtlikke heitmeid ja kulutusi.
  • Loe edasi...
  •  

    toimetaja veerg EL 2009/7

    Miks tekib pilastes bioloogiahuvi?
    See kevad tuli mul teisiti: kisin kakskmmend aastat prast keskkooli lpetamist bioloogia riigieksamit sooritamas, Tartu tiskasvanute gmnaasiumis. Kui sellest enne ja prast eksami tegemist tuttavatele rkisin, vaadati mind nutu pilguga.
  • Loe edasi...
  •  

    matkarada EL 2009/7

    Kuidas vesiloodiputkast sai muuseumimajake
    leni vaatamisvrsel Hiiumaal on kllap enim uudishimuradu tallatud Kassari kanti. Kes siis ei pea juba esimesel Pevasaare-kigul vajalikuks vantsida Sretirbi lppu, kiigata kui mitte le ukse, siis vhemalt lbi akna Aino Kallase majja, seada ennast mduks Leigri kuju krvale vi miks mitte jda lunale Vetsi talli.
  • Loe edasi...
  •  

    intervjuu EL 2009/7

    Kellest me tegelikult plvneme?
    Fred Puss on sndinud 19. veebruaril 1976 Tallinnas.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2009/7

    Mida kujutab endast LUSi loodusvaatluste andmebaas?
    Loodusvaatluste andmebaasi on Eesti looduseuurijate selts ja keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus arendanud koosts juba mned aastad. Andmebaasil on nd koduleht, mille leiab aadressilt loodusvaatlused.eelis.ee.
  • Loe edasi...

  • Kas puukidega leviv erlihhioos on inimesele ohtlik?
    Inimese anaplasmoos (granulotstaarne erlihhioos) on ge nakkushaigus, mida phjustab Anaplasma phagocytophila (ka inimese granulotstaarne erlihhia, Ehrlichia phagocytophila, Ehrlichia equi). Ehrlihhia infektsioon on veterinaaridele ammu tuntud.
  • Loe edasi...
  •  

    SNUMID EL 2009/7

    Ahhaa maja ehitus algas ilutulestikuga
    2. juunil pragises, vilistas, suitses ja paukus Tartus Tigutorni ja Aura veekeskuse vahelisel thermaal ilutulestik.
  • Loe edasi...

  • Muutub tagatisrahaga pakendi mrgistus
    Juunis allkirjastatud keskkonnaministri mruse alusel asendatakse pakendi tagatisraha vrtust thistavad numbrid themrkidega A, B, C ja D.
  • Loe edasi...

  • Pgitingimused Peipsil on kokku lepitud
    Eesti vabariigi ja Vene fderatsiooni valitsustevaheline kalapgikomisjon leppis kokku pgikorralduse Peipsi, Pihkva ja Lmmijrvel 2009. aasta teiseks poolaastaks.
    Istungil oli kne all ka kalavarude olukord.
  • Loe edasi...

  • Kihnu laidude haudelinnustik kannatab pesarvluse kes
    Keskkonnaamet (KA) teatas 18. juunil, et meresaarte hiljuti lppenud haudelinnustiku seire andmeil on Kihnu arhipelaagis asuvatel saartel pesarste tunduvalt ulatuslikum looduslikust foonist.
  • Loe edasi...

  • Jaak Jaaniste ja Valdur Tiit said Tartu medali
    Tartus thistati 29. juunil kontserdi-, nituse-, ekskursiooni- ja etenduserohke programmiga seitsmendat korda Tartu linna peva.
  • Loe edasi...

  • Ristna Merekaubamaja: muiates lbi pisarate
    RMK Ristna loodusekeskuse juhataja Liis Soonik on koos kolleegidega keskuse krvalhoonesse sisustanud Merekaubamaja, mis ootab suvel huvilisi kigil ndalapevadel.
    Pisikesele pinnale on koondatud uskumatu hulk ja sama uskumatu valik kikvimalikke Hiiumaa randadest leitud esemeid ja olluseid, mis on jagatud tpilise kaubamaja stiilis osakondadesse. Juba ukse taga ootab teid Pestud energia ehk lainetest kooritud palgid ja maraks lihvitud kivisetkid.
  • Loe edasi...

  • Dresdeni Elbe je org krvaldati UNESCO maailmaprandi loendist
    25. juunil arvati UNESCO maailmaprandi komitee 33.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012