Eesti Looduse fotovõistlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/10 | SISUKORD
raamatud EL 2009/10

VESI: ELU ALUS
Mark Niemeyer. Esmatrükk Ühendkuningriigis ja Iirimaal 2008.
  • Loe lähemalt...

  • Toitvad ja tervislikud kõrvitsaroad
    Pille Enden. Toimetanud Velve Saar.
  • Loe lähemalt...

  • Pojeng
    Pojengikollektsionäär Sulev Savisaar tutvustab raamatus oma aastatepikkusi kogemusi ja soovitab koduaedades kasvatamiseks parimaid sorte. Raamat õpetab pojenge meie oludes õigesti kasvatama ja paljundama ning annab nõu probleemide korral.
  • Loe lähemalt...
  •  

    panin tähele EL 2009/10

    Ambroosia linnutoidus
    Selle aasta juulikuu keskpaigas hakkas Jõgevamaal Saare vallas keset talupõldu kasvama meie tavalistest umbrohtudest mõnevõrra erinev taim, kes sai kasvama jäetud, ajendatuna uudishimust. Foto on tehtud 27.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Tööjuhend EL 2009/10

    Meie kärbseseeni 5
    LEPA-KÄRBSESEEN mürgine Eesti punases raamatus
    Amanita friabilis
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas salvestada looduse hääli 2
    Eelmises numbris avaldasime tööjuhendi esimese osa, kus oli juttu lindistamise varustusest. Seekord tutvustame praktilist poolt: kuidas püüda loodusest soovitud hääled ning kuidas neid aastateks talletada.
  • Loe lähemalt...

  • Kuidas pildistada rannalinde
    Eestis on rannalinde ja eriti kahlajaid parim pildistada kevad- või sügisrände ajal. Mõistagi on neid siin ka rännetevahelisel ajal, kuid suvi on ühtlasi pesitsusaeg, mil ei tohi värskeid pereloojaid häirida.
  • Loe lähemalt...
  •  

    toimetaja veerg EL 2009/10

    Maalammas ja kodumaine nüüdisteadus
    Septembri alul Tallinnas peetud teadusmeedia konverentsil „Bermuda kolmnurk” vaeti järjekordselt teaduse populariseerimise edu ja edutust. Muu hulgas rõhutati, nagu korduvalt varemgi, et eriti raske on teha teadusuudist kodumaise teaduse kohta: uurijad pole altid ajakirjanikega suhtlema ning ajakirjanikud kipuvad esmapilgul üle jõu käivatest raskematest teadusteemadest hoiduma.
  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 2009/10

    Iga signaal looduses kannab koormist
    ZOOLOOG AMOTZ ZAHAVIT KÜSITLENUD JUHAN JAVOIŠ

    Millega te praegu tegelete?
  • Loe lähemalt...
  •  

    viktoriin EL 2009/10

    Viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100”
    Tuleval aastal täitub sada aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910.
  • Loe lähemalt...
  •  

    in memoriam EL 2009/10

    TOIVO MAKK 3. veebruar 1939 – 17. juuli 2009
    Mehe teele pannakse alus isakodus – see tõdemus leiab täit kinnitust Toivo Maki säravas isikus. Ta on meenutanud oma esimesi õngemehekogemusi Emajõe kaldal isa pilgu all.
  • Loe lähemalt...

  • EINO KRALL 9. oktoober 1931–27. august 2009
    Meie hulgast on lahkunud rahvusvaheliselt tunnustatud nematoodide uurija, zooloogia ja botaanika instituudi kauaaegne töötaja, bioloogiadoktor, Tartu ülikooli emeriitprofessor.
    Lõpetanud Tartu ülikooli bioloogiaosakonna zooloogina 1955.
  • Loe lähemalt...
  •  

    poster EL 2009/10

    Loodus kutsub
    Olen sündinud 1939. aastal Kohtla-Nõmmel metsamehe peres ja ka ise metsandust õppinud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2009/10

    Kui palju nüüdisaegsest pinnamoest on kujundanud jääaeg ja kui palju inimene?
    Eesti nüüdisaegne pinnamood on kujunenud pikaajalise geoloogilise arengu tulemusel, mis on kestnud sadu miljoneid aastaid. Hiliseim suurem reljeefimuutus looduslike tegurite toimel leidis aset pleistotseenis viimasel mandrijäätumisel ja eriti selle taandumisel umbes 13 000 – 10 000 aastat tagasi.
  • Loe lähemalt...

  • Miks on sügisel samal puul nii kollaseid kui ka punaseid lehti?
    Mis põhjustavad kauneid sügisvärve? Kollase värvuse annavad leherakkude kloroplastides ja kromoplastides leiduvad rasvlahustuvad pigmendid karotinoidid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    sõnumid EL 2009/10

    Matsalu festivali peaauhinna sai Joosep Matjus
    14.–20. septembril peeti Lihulas 7.
  • Loe lähemalt...

  • Ahhaa keskus sai nurgakivi
    25. septembril toimus Tartus Tigutorni ja Aura veekeskuse vahel ehitusplatsil TÜ teaduskeskuse Ahhaa hoone nurgakivitseremoonia.
    Mullu 26.
  • Loe lähemalt...

  • Uuring: eestlane peab metsa oluliseks tuluallikaks
    15. septembril metsasektori infopäeval avalikustatud arvamusuuring näitab, et inimestele teevad muret aspektid, mille üle tegelikult pole vaja muretseda: metsauuendus ja liigne raie.
    Uuringu tegi augustis Eesti metsaseltsi tellimusel uuringufirma Faktum & Ariko.
  • Loe lähemalt...

  • Rahvusvaheline osoonipäev keskendub riikide koostööle
    16. septembril tähistas paarsada riiki üle maailma juba 15.
  • Loe lähemalt...

  • Fauna- ja tuletornisari said jätku
    10. septembril andis Eesti Post välja järjekordse margi suures ruutformaadis postimaksevahendite seeriast „Eesti fauna”.
  • Loe lähemalt...

  • Riikidel pole plaani, mis päästaks Läänemere
    Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas septembri algul maailma looduse fondi WWF raportit, mida tutvustati maailma veenädalal Stockholmis ja mille kohaselt ei suuda riigid siiani tegelda Läänemere probleemidega terviklikult, ehkki see oleks hädavajalik.
    Raportis uuriti, kuidas Läänemereriigid planeerivad ja majandavad oma ühist merd ning selle loodusvarusid, samuti hinnati riikide võimekust Läänemere kaitsel. Eesti oli raporti järgi mere majandamises ja planeerimises viimaste seas.
    Seni on püütud lahendada merega seotud probleeme ükshaaval, sektorite kaupa, kuid praeguseks on selge, et vaja on koostööd riikide, sektorite ning valdkondade üleselt.
    Ehkki Eesti oli raportis mere majandamises ja planeerimises viimaste seas, on ELF-i hinnangul ka meil hakatud aru saama vajadusest terviklikuma merekasutusmudeli järele.
  • Loe lähemalt...

  • Linnukaitsjad hurjutavad eurovolinikku
    Maailma linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife tegi 15. septembril etteheiteid Euroopa Komisjoni kalandusvolinikule Joe Borgile, kes pole linnukaitsjate arvates hoolinud merelindude hulgihukkumisest kalapüünistes.
    BirdLife’i hinnangul tapab kalandus Euroopas aastas 200 000 merelindu.
  • Loe lähemalt...

  • Himaalajas on ilmselt veel palju avastada
    Maailma looduskaitsefond WWF avaldas raporti, mis kinnitab, et viimase kümne aasta jooksul on Ida-Himaalajas – Bhutanis, Kirde-Indias, Põhja-Myanmaris, Nepalis ja Lõuna-Tiibetis – avastatud üle 350 uue liigi, nende seas 244 taime, 16 kahepaikset, 16 roomajat, 14 kala, 2 lindu, 2 imetajat ja vähemalt 60 selgrootut.
    Raporti autorid toonitavad ühelt poolt seda, kui palju ilmselt on selles raskesti ligipääsetavas mägirajoonis veel uurida, teiselt poolt aga muretsevad selle üle, et just see erakordne ja kaunis kant on väga ohustatud kliimamuutuse tõttu. Selle üks ilmselgeid kinnitusi on sealsete liustike kiire taandumine.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2009/10

    The native sheep of Kihnu are alive and doing well

    Anneli Ärmpalu-Idvand introduces the native sheep of Kihnu, a unique sheep breed in Europe, its particularities and useful features. In 2001-2009 three researches were carried out in order to make sure if there still are truly native sheep in Estonia.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kroonika EL 2009/10

    ELF-i vabatahtlikud koristasid 17 kilomeetrit randa
    20. septembril koristasid Eestimaa looduse fondi (ELF) vabatahtlikud merekoristuspäeval rannaala Tabasalu looduspargis, mis on üks omapärasemaid ja mitmekülgsemaid rannikualasid Tallinna lähiümbruses.
    Plaanis oli koristada 14 kilomeetrit randa, kuid päeva lõpuks olid 45 vabatahtlikku läbinud kokku 17 kilomeetri pikkuse rannaala, prügi korjati umbes tonni jagu.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnaamet katsetas uusi loodusõppeprogramme
    21.–23. septembril katsetati Meenikunno ja Luhasoo maastikukaitsealal Eesti-Läti programmi projekti „Back to Nature“ raames loodusõppeprogramme.
    Keskkonnaameti (KA) ja mittetulundusühingu Hared koostöös on valminud kolm märgalateemalist õppeprogrammi eri vanuseastmetele, et kinnistada koolis õpitut praktilise kogemuse kaudu.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti osaleb rannikulõugaste suurprojektis
    29. septembrist kuni 1.
  • Loe lähemalt...

  • Kakujoonistuste võistlus
    Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab kodukaku aasta raames välja aasta linnu joonistusvõistluse.
    Võistlustööl tuleb kujutada kodukakku või teisi Eesti kakke või nende eluga seotut. Koostöös Eesti rahvaluule arhiiviga algab ka kakufolkloori kogumine.
  • Loe lähemalt...

  • Emajõe-teemaline fotovõistlus ootab loodushuviliste jõeelamusi
    RMK Emajõe-Suursoo looduskeskus kuulutas septembri alguses välja fotovõistluse „Elamusi Emajõel”. Igas vanuses loodushuvilistelt oodatakse fototabamusi nii Emajõelt kui ka selle kallastelt.
  • Loe lähemalt...

  • Linnujahil toime pandud rikkumised tõid jahimeestele karistuse
    Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 16. septembril, et Põhja regiooni inspektorid määrasid kahele itaallasest jahituristile ja ühele siinsele jahimehele linnujahil toime pandud seadusrikkumiste eest rahatrahvi.
    Selle aasta augustikuus Harjumaal Padise vallas linnujahti pidanud itaallased kasutasid lindude kohalemeelitamiseks elektroonilist peibutusvahendit, mis ei ole jahieeskirja järgi lubatud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artikkel EL 2009/10

    Meemaitseline keelekaste Aafrikast
    Seda pakub Lõuna-Aafrikas kasvav taim tee-mesilasepõõsas, kelle lehtedest, õitest ja oksaraagudest saab valmistada üha enam kuulsust koguvat honeybush’i ehk meeteed.
  • Loe lähemalt...

  • Walter Kremser 100
    Järvseljal sündinud baltisakslane Walter Kremser saavutas tuntuse metsandusloolase ja Saksamaa liitvabariigi kõrge metsaametnikuna. Saksamaal, vähemalt selle lääneosas leidub vaevalt metsandusspetsialisti, kellele oleks võõras Walter Kremseri nimi.
  • Loe lähemalt...

  • Tartu ülikooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann
    22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool.
  • Loe lähemalt...

  • Jääaja reliktid Peipsi-Pihkva järves
    Kvaternaariajastu ehk viimase umbes pooleteise aastamiljoni jooksul on jääaegu olnud mitu. Viimane oli Würmi ehk Visla ehk Valdai jääaeg, mil Skandinaavia mägedest aegapidi allapoole valguv paari kilomeetri paksune mandrijää kilp kattis umbes 70–100 000 aasta jooksul suuremat osa Põhja-Euroopast.
  • Loe lähemalt...

  • Kihnu maalammas on elus ja hea tervise juures
    2001.–2009. aastal tehti kolm uuringut, et selgitada välja, kas Eestis on säilinud kultuurtõugudest oluliselt mõjutamata kohalikke põliseid ehk maalambaid (ingl.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti ja Euroopa põlislammaste lugu kahe teadusuuringu valguses
    Nii Eesti kui ka Euroopa põlis- ehk maalammaste lugu on pikk ja nüansirohke, siinne kirjatükk toob lugejani vaid mõne olulise tahu. Kõne all on eelmises artiklis juba põgusalt käsitletud Eesti maalammaste geneetiline uuring, kuid ka rahvusvaheline projekt, mis selgitas lammaste ajalugu viirusjärjestuste abil.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet