Eesti Looduse fotov�istlus
2010/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2010/3 | SISUKORD
Artiklid EL 2010/3

Eesti ilm on kuri ja kaval
On ldteada tde, et Eesti asub loodusnhtuste erakordsuse poolest rahulikus paigas. Ei ole meil vimsaid maavrinaid ega hiidlaineid, vulkaanipurskeid ega prgukuumust.
  • Loe edasi...

  • Selgrootu oht
    Iga pev elame klg-klje krval teiste elusolenditega ja enamasti ei pane seda thelegi. Oleme jaotanud rollid ja seadnud piirid, mida jrgime ise ja sunnime jrgima teisi.
  • Loe edasi...

  • Kui ohtlikud on meie metsade suurimetajad?
    Kige rohkem pelgavad inimesed metsloomadest kindlasti meie suurkiskjaid: karu, hunti ja ilvest. On ju tegemist kiskjatega, kes toituvad teistest suurtest loomadest ning on ju poolest tiesti vimelised kllaltki abitust inimesest jagu saama.
  • Loe edasi...

  • Mrkseened ja seenemrgistused Eestis
    Eestist on leitud ligi 200 liiki seeni, mis vivad olla inimesele suuremal vi vhemal mral mrgised [3]. Neist umbes 15 seeneliigi smine vib haiglaravita vi selle hilinemisel lppeda surmaga.
  • Loe edasi...

  • Ettevaatust: paljud kevadlilled on mrgised
    Taimeriigi alamatega viks olla kerge ohutult lbi saada, sest ise nad meid ei varitse ega rnda. Ebameeldivad kohtumised tulenevad siis, kui inimene ise taime puutub, murrab vi lausa sb.
  • Loe edasi...

  • Eksitaja meelevallas
    Maastikus orienteerumine on iga liikuva organismi, ka inimese, ks philisi eluks vajalikke oskusi. Alati peab siiski arvestama vimalusega, et liikudes punktist A punkti B vidakse valitud sihtkoha asemel kogemata sattuda hoopis teisale.
  • Loe edasi...

  • Hirmul on suured silmad
    Dualistlike tekkemuistendite jrgi on inetud ja pahad, ttud ja tlikad olevused loonud kurat, aga vanajumal olevat meisterdanud kauneid ja klbelisi olendeid: Jummal ja kurat lnn, vai johtunu krra, telisi kndma. Varsti kurat kitman, et tema parembid asju ja ilusambid luume luvva mist.
  • Loe edasi...

  • Vankritee
    Kui palju teame sellest, milline ngi vlja autode- ja maaparanduse-eelne maastikupilt, eelkige teedevrk Eestimaa maapiirkondades, kui siduvahendiks oli peamiselt hobuvanker? Vankriteede jlgi vib siin-seal Eestimaal siiski veel leida.
  • Loe edasi...
  •  

    summary EL 2010/3

    Estonian weather is cruel and cunning
    Ain Kallis introduces weather phenomena, which may prove dangerous: tornados, thunderstorms, floods and some less dangerous occurrences. Heavy and destroying storms are not common in Estonia: a real storm happens about once in a century (most recently in January 2005).
  • Loe edasi...
  •  

    Viktoriin EL 2010/3

    Viktoriinisari Eesti looduskaitse 100
    Keskkonnaameti ja Eesti Looduse korraldatav viktoriinisari Eesti looduskaitse 100 on judmas lpule. Sellest ajakirjanumbrist leiate viimased, VI vooru ksimused.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2010/3

    Eile ngin ma Eestimaad
    Jaanuarilpu klmarekordid veetis Tartu lipilaste looduskaitsering suuskadel, matkates Eesti lunatipust phjatippu.

    Esmapilgul hullumeelset plaani toetasid varasemad kogemused. 2007.
  • Loe edasi...
  •  

    Sood EL 2010/3

    Miks raba tundub udsa ja ohtlikuna?
    Maisamaa laps, kes sa pllul rukkipilliroo sisse ra upud ja jaanipewal lhnawa heina sees tiritammi istutad, kas oled ka soopinnal heljunud, tema hku sisse hinganud, tema isewrki ilu silmitsenud, kas oled ka itswat murakat ninud?
    [---]
    Weel mni samm, ja sa jd nuta seisma, edasi ei pease. Nagu w, lheb le soo jrwekeste, tiigikeste ja loigukeste rida mustawa weega.
  • Loe edasi...
  •  

    Panin thele EL 2010/3

    Koduloom vib kituda kiskjana
    8. mrtsi hommikul murdis Tartumaal No vallas ue ksinud saksa lambakoer (sic!
  • Loe edasi...

  • Kus on Gustav Vilbaste bibliograafia?
    Gustav Vilbaste elu ja t plvib sel aastal erilist thelepanu. Esiteks meie looduskaitse saja aasta juubeli tttu ja teiseks seeprast, et Gustav Vilbaste snnist mdub 3.
  • Loe edasi...

  • Jrvselja kavalad kblikud ja sulgjas hik
    Kmmekond aastat tagasi suvise botaanikapraktikumi ajal Jrvseljal ppisime metsandustudengitega samblaid tundma. Olime oma ppimise jrjega judnud sulgja hiku (Neckera pennata) juurde.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2010/3

    Kige udsem liik
    Teinekord on tore vrrelda vrreldamatut. Niteks ksimus: milline liik eluslooduses on kige edukam?
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2010/3

    Valgethe orden meie oma mehele
    Tnavu tunnustati riiklike aumrkidega 97 inimest.
    Loodusajakirjal on phjust uhkust tunda: Valgethe V klassi teenetemrgi plvis presidendilt ka meie oma mees, ajakirja Horisont kauaaegne toimetaja ja hulga teadusraamatute koostaja Rein Veskime.
    Samasuguse tunnustuse on teiste seas ra teeninud zooloog Aleksei Turovski, hinnatud ja oodatud loodusevahendaja. Valgethe IV klassi ordeni saavad loodusteadlastest hdroloog Ago Jaani, Eesti maalikooli ihtoloogist professor Tiit Paaver ja Tallinna tehnikalikooli professor molekulaarbioloog Tnis Timmusk.

  • Loe edasi...

  • Selgunud on riigi teaduspreemiate laureaadid
    Vabariigi aastapeval, 24. veebruaril, anti ktte riigi teaduspreemiad.
    Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendust eest said 600 000 krooni suuruse teaduspreemia Marika Mikelsaar ja Arvo Ots.
    Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustde eest antavate 300 000 krooni suuruste riigi teaduspreemiate laureaadid on Hannes Tammet (tppisteadused), Maris Laan (keemia ja molekulaarbioloogia), Rein Kuusik (kollektiivi juht), Andres Trikkel ja Tiit Kaljuvee (tehnikateadus), Irja Lutsar (arstiteadus), Hannes Kollist (kollektiivi juht), Heino Moldau ja Triin Vahisalu (geo- ja bioteadused), Tnu Pssa (pllumajandusteadus), Anu Realo (sotsiaalteadused) ning Irina Belobrovtseva ja Svetlana Kuljus (humanitaarteadused).
    Kollektiivse t puhul makstakse kollektiivi juhile pool preemiast, teine pool jagatakse lejnud kollektiivi liikmete vahel vrdselt.
  • Loe edasi...

  • Thtpevade thistus tuisuses Traveres
    1. veebruaril mrgiti Tartu observatooriumis Traveres mitut olulist thtpeva: tnavu saab 145 aastat ajast, mil Tartu likoolis (T) avati meteoroloogia observatoorium, ning 60 aastat Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi (EMHI) Tartu-Travere ilmajaama rajamisest; 11 aastat tagasi arvati ilmajaam pikesekiirgust uurivasse lemaailmsesse baasjaamade vrku.
    Tartu ilmajaam kolis ilmaolude mttes parematele jahimaadele, Travere kla pldudele, 1965.
  • Loe edasi...

  • Tartust saab metsapealinn
    Eesti metsaseltsi teatel annab praegune metsapealinn Viljandi tiitli Tartule le 24.30. aprillini peetava metsandala ajal.
  • Loe edasi...

  • Kaks Eesti projekti valiti parimate LIFE Nature projektide hulka
    Euroopa Komisjon valis 2009. aastal lppenud 23 parima LIFE Nature projekti hulka projektid Harivesiliku kaitse korraldamine Lnemere-rsetes riikides ning Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis.
    Harivesiliku kaitse projektiga on parandatud kahe ohustatud kahepaikseliigi, harivesiliku ja mudakonna elutingimusi.
  • Loe edasi...

  • Tourest ti taas osalusrekordi
    Arvult 19. rahvusvahelisel Tallinna turismimessil Tourest 2010 kis kolme peva jooksul (12.14.
  • Loe edasi...

  • viiul trkiti postmargile
    19. veebruaril andis Eesti Post vlja 5.50-kroonise postmargi kahelehise kokeelega.
    See ks Eesti tavalisemaid ja armastatumaid kpalisi kannab teadusnimetust Platanthera bifolia, rahvakeeles on aga tuntud viiuli nime all.
    Margi on kujundanud lle Marks ja Jri Kass ning seda on trkitud 50 000 eksemplari.
  • Loe edasi...

  • Tiigril lheb halvasti
    Maailma looduse fond WWF avaldas just enne idamaise tiigri aasta algust raporti, mille kohaselt on suure triibulise kassi arvukus Suur-Mekongi piirkonnas viimase tosina aastaga vhenenud le 70 protsendi.
    Kui 1998. aastal hinnati, et Kambodat, Laost, Myanmari, Taid ja Vietnami hlmavas Suur-Mekongis elab umbkaudu 1200 tiigrit, siis nd on neid pelgalt 350.
  • Loe edasi...

  • Aafrika liitub kampaaniaga Kevad rkab
    Neljandat aastat on alustanud lastele meldud linnuvaatluskampaania Kevad rkab (Spring alive).
    Selle kigus registreeritakse veebikeskkonnas nelja ldtuntud linnuliigi valge-toonekure, suitsupsukese, ko ja piiritaja esmasaabumisi. Mullu koguti rekordiline arv vaatlusi ligi 94 000; tnavu tuleb neid ilmselt veel rohkem, sest osalema on kutsutud ka aafriklased.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2010/3

    Tuisukuu veebruar
    Veebruari juhatas sisse jrjekordne tuisupev, mis teed-tnavad taas hullusti umbe ajas. Vhemalt kolm suuremat tuisku tuli veel; kige rohkem tegi ilmselt paha 20.
  • Loe edasi...

  • Talv ti Eestisse tiigreid
    Pehmemate aastahakkudega harjunud eestlasele tavatult klmana tunduv ja lumerohke talv li erakordselt laia tpllu lume- ja jskulptuurientusiastidele koolilastest kuni professionaalsete kujuriteni vlja.
    Kllap ks esinduslikemaid sulavaid skulptuuriaedu valmis 30. jaanuari Tule ja j peoks Tallinna Kadriorgu: tiigirsel alleel kaheksa kutselise kujuri loodud jskulptuuririda ning veidi tagapool harrastajate tehtud isevrki lumememmemeeskond.
    Uut hoogu lisas valge tiigri aasta algus 14.
  • Loe edasi...

  • WWF: seitse lihtsat asja Lnemere kaitseks
    Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas 9. veebruaril maailma looduse fondi WWF kirja Lnemere maade peaministritele.
    Selles on seitse soovitust, mida rakendades saaksid riikide valitsused maailma he saastatuima mere Lnemere seisundit parandada.
  • Loe edasi...

  • Kbid, kbikandjad ja puidud
    Sellise nimega nitust sai vaadata Tallinna botaanikaaia palmimajas 30. jaanuarist 7.
  • Loe edasi...

  • Metsis vajab kaitset
    Keskkonnaameti tellitud ja Eesti ornitoloogiahingu mullu tehtud metsise mngude uuring nitas, et metsiste arvukus Eestis on viimase kmnendi jooksul vhenenud.
    415 teadaolevast metsisemngust kidi 111 mnguplatsil ja leiti, et viimase kmne-viieteistkmne aastaga on metsisekukki jnud kuni poole vhemaks. Kige kehvemas seisus olid looduskaitse alla vtmata mngupaigad, kus mngis kuni 2/3 vhem metsiseid kui 15 aastat tagasi.
  • Loe edasi...

  • Pigem virtuaalne kui reaalne looduskaitse
    Sstva Eesti instituut (SEI Tallinn) korraldas jaanuaris 2010 ksitluse keskkonnaameti looduskaitsega vahetult seotud ametnike hulgas ja on kokkuvtteid tehes leidnud, et loodust kaitstakse ha enam veebis kui vahetult looduses ja koos inimesega.
    heksa ksimusega ankeet, mis uuris hinnanguid 2009. aastal alanud mberkorralduste mju kohta looduskaitsekorraldusele, saadeti 221 ametnikule; vastuseid tuli 84 (38%).
  • Loe edasi...

  • Ahhaa kodul on sarikad peal
    22. veebruaril osales hulk tartlasi linna he oodatuima ehitise, teaduskeskuse Ahhaa hoone sarikapeol.
    Seegi kord tegi ikka llatusi valmistava keskuse pere kik isemoodi: sarikaprga ei toodud mitte alla, vaid keskuse eesvedaja Tiiu Silla snul lasti hku, seda siiski mitte paugu, vaid lennu mttes.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2010/3

    Raamatud
    KEVADLILLED
    Aarne Khr. Toimetanud Anu Jesaar, kujundanud Anneli Akinde.
  • Loe edasi...

  • he seenevana elupevad
    HE SEENEVANA ELUPEVAD
    Erast Parmasto. Toimetanud Liis Vaher.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2010/3

    Taimede stressi aitavad maandada hulhed
    Hannes Kollist on sndinud 30. novembril 1970 Tartus.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2010/3

    Millised Eesti looduses ette tulevad ohud toovad kiirabile kige enam td?
    Inimese kokkupuuted loodusega ei peegeldu kiirabi tegevuses kuigi teravalt. Loodusest tingitud raskeid vigastusi, haigestumisi ja surmajuhtumeid tuleb ette sna harva.
  • Loe edasi...

  • Kas masu annab tunda ka linnuturismis?
    Annab kll. Linnuturismi puhul saame rkida eelkige turismist, mille sihtrhm on vliskliendid.
  • Loe edasi...
  •  

    Puugid EL 2010/3

    Puugid, meie igapevased vaenlased
    Veel kuuskmmend aastat tagasi liikusid Eesti inimesed julgelt metsades ja karjamaadel, puukidele erilist thelepanu pramata. Praeguseks on aga olukord tielikult muutunud: iga inimene teab, et puugi hammustus vib lppeda surmaga.
  • Loe edasi...

  • Puuknakkused Eestis
    Puukide seos eri infektsioonide vahendajana on teada juba 1909. aastast, kui ameerika patoloog Howard Taylor Ricketts (18711910) avastas puukidel bakteri, mida seostati Kaljumgede palavikuga.
  • Loe edasi...

  • Puuk kui entsefaliidiviiruse kandja
    Haigusi, mis kanduvad loomadelt inimesele, nimetatakse zoonoosideks. Zoonoosidega nakatub inimene kas otseselt haigete loomade ekskreetide ja hammustuste kaudu, neid toiduks tarvitades vms.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2010/3

    Tuult tuulikutele
    Vrgupaigast http://tuulttuulikutele.wordpress.com/materjalid saab vabalt alla laadida projekti Tuult tuulikutele 2 materjale, millest suure osa on koostanud projektis osalenud koolid.
    Tuult tuulikutele 2 on keskkonnaharidusprojekt, mis keskendus nii loodus- ja sstva arengu teadmistele kui ka eri kooliastmete koostle. Projekti tulemusena valminud metoodilised ppematerjalid on abiks neile, kes tahavad teha koolisiseseid keskkonnaharidusprojekte.
  • Loe edasi...

  • Uurige rahvastikupramiidi!
    Statistikaameti veebilehel vrgupaigas http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ leiab huviline animeeritud rahvastikupramiidi, millelt saab uurida Eesti rahvastiku soolise ja vanuselise koosseisu muutusi aastail 19892009 ning prognoose aastaiks 20102050.
    Prognoosi tehes on eeldatud, et summaarne sndimuskordaja suureneb pidevalt ja juab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta; suremus vheneb; oodatav eluiga snnimomendil pikeneb 2050.
  • Loe edasi...

  • Imetajate kataloog
    Vrgupaigas http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=696126/Imetajate_kataloog_2009.pdf on mullu valminud Tartu likooli zooloogiamuuseumi ndisaegsete imetajate kataloog.
  • Loe edasi...

  • Muusikud toetavad rndlinde
    Ilmunud on teine heliplaat Music & Migration (Muusika ja rnne), mis toetab Birdlifei rndlinnukampaaniat Born to Travel. Plaadil on 21 eri esitaja laulu mitmetes muusikastiilides.
    See stuudio Second Language plaat on ilmunud kllalt vikeses tiraais, sest erilist thelepanu on pratud plaadi korduvtoorainest ksitsi valmistatud mbriseile.
  • Loe edasi...

  • Tosin Samblaspra
    Vrgupaigast http://www.botany.ut.ee/bruoloogia/ leiab broloogide ehk samblateadlaste ajakirja Samblasber 12. numbri.
    Ajakiri on ilmunud ks kord aastas alates 1998.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012