Eesti Looduse fotovõistlus
2010/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2010/3 | SISUKORD
Sõnumid EL 2010/3

Valgetähe orden meie oma mehele
Tänavu tunnustati riiklike aumärkidega 97 inimest.
Loodusajakirjal on põhjust uhkust tunda: Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvis presidendilt ka meie oma mees, ajakirja Horisont kauaaegne toimetaja ja hulga teadusraamatute koostaja Rein Veskimäe.
Samasuguse tunnustuse on teiste seas ära teeninud zooloog Aleksei Turovski, hinnatud ja oodatud loodusevahendaja. Valgetähe IV klassi ordeni saavad loodusteadlastest hüdroloog Ago Jaani, Eesti maaülikooli ihtüoloogist professor Tiit Paaver ja Tallinna tehnikaülikooli professor molekulaarbioloog Tõnis Timmusk.

  • Loe lähemalt...

  • Selgunud on riigi teaduspreemiate laureaadid
    Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril, anti kätte riigi teaduspreemiad.
    Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said 600 000 krooni suuruse teaduspreemia Marika Mikelsaar ja Arvo Ots.
    Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavate 300 000 krooni suuruste riigi teaduspreemiate laureaadid on Hannes Tammet (täppisteadused), Maris Laan (keemia ja molekulaarbioloogia), Rein Kuusik (kollektiivi juht), Andres Trikkel ja Tiit Kaljuvee (tehnikateadus), Irja Lutsar (arstiteadus), Hannes Kollist (kollektiivi juht), Heino Moldau ja Triin Vahisalu (geo- ja bioteadused), Tõnu Püssa (põllumajandusteadus), Anu Realo (sotsiaalteadused) ning Irina Belobrovtseva ja Svetlana Kuljus (humanitaarteadused).
    Kollektiivse töö puhul makstakse kollektiivi juhile pool preemiast, teine pool jagatakse ülejäänud kollektiivi liikmete vahel võrdselt.
  • Loe lähemalt...

  • Tähtpäevade tähistus tuisuses Tõraveres
    1. veebruaril märgiti Tartu observatooriumis Tõraveres mitut olulist tähtpäeva: tänavu saab 145 aastat ajast, mil Tartu ülikoolis (TÜ) avati meteoroloogia observatoorium, ning 60 aastat Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) Tartu-Tõravere ilmajaama rajamisest; 11 aastat tagasi arvati ilmajaam päikesekiirgust uurivasse ülemaailmsesse baasjaamade võrku.
    Tartu ilmajaam kolis ilmaolude mõttes parematele jahimaadele, Tõravere küla põldudele, 1965.
  • Loe lähemalt...

  • Tartust saab metsapealinn
    Eesti metsaseltsi teatel annab praegune metsapealinn Viljandi tiitli Tartule üle 24.–30. aprillini peetava metsanädala ajal.
  • Loe lähemalt...

  • Kaks Eesti projekti valiti parimate LIFE Nature projektide hulka
    Euroopa Komisjon valis 2009. aastal lõppenud 23 parima LIFE Nature projekti hulka projektid „Harivesiliku kaitse korraldamine Läänemere-äärsetes riikides” ning „Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis”.
    Harivesiliku kaitse projektiga on parandatud kahe ohustatud kahepaikseliigi, harivesiliku ja mudakonna elutingimusi.
  • Loe lähemalt...

  • Tourest tõi taas osalusrekordi
    Arvult 19. rahvusvahelisel Tallinna turismimessil „Tourest 2010” käis kolme päeva jooksul (12.–14.
  • Loe lähemalt...

  • Ööviiul trükiti postmargile
    19. veebruaril andis Eesti Post välja 5.50-kroonise postmargi kahelehise käokeelega.
    See üks Eesti tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi kannab teadusnimetust Platanthera bifolia, rahvakeeles on aga tuntud ööviiuli nime all.
    Margi on kujundanud Ülle Marks ja Jüri Kass ning seda on trükitud 50 000 eksemplari.
  • Loe lähemalt...

  • Tiigril läheb halvasti
    Maailma looduse fond WWF avaldas just enne idamaise tiigri aasta algust raporti, mille kohaselt on suure triibulise kassi arvukus Suur-Mekongi piirkonnas viimase tosina aastaga vähenenud üle 70 protsendi.
    Kui 1998. aastal hinnati, et Kambodžat, Laost, Myanmari, Taid ja Vietnami hõlmavas Suur-Mekongis elab umbkaudu 1200 tiigrit, siis nüüd on neid pelgalt 350.
  • Loe lähemalt...

  • Aafrika liitub kampaaniaga „Kevad ärkab”
    Neljandat aastat on alustanud lastele mõeldud linnuvaatluskampaania „Kevad ärkab” (Spring alive).
    Selle käigus registreeritakse veebikeskkonnas nelja üldtuntud linnuliigi – valge-toonekure, suitsupääsukese, käo ja piiritaja esmasaabumisi. Mullu koguti rekordiline arv vaatlusi – ligi 94 000; tänavu tuleb neid ilmselt veel rohkem, sest osalema on kutsutud ka aafriklased.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kroonika EL 2010/3

    Tuisukuu veebruar
    Veebruari juhatas sisse järjekordne tuisupäev, mis teed-tänavad taas hullusti umbe ajas. Vähemalt kolm suuremat tuisku tuli veel; kõige rohkem tegi ilmselt paha 20.
  • Loe lähemalt...

  • Talv tõi Eestisse tiigreid
    Pehmemate aastahakkudega harjunud eestlasele tavatult külmana tunduv ja lumerohke talv lõi erakordselt laia tööpõllu lume- ja jääskulptuurientusiastidele koolilastest kuni professionaalsete kujuriteni välja.
    Küllap üks esinduslikemaid sulavaid skulptuuriaedu valmis 30. jaanuari „Tule ja jää peoks” Tallinna Kadriorgu: tiigiäärsel alleel kaheksa kutselise kujuri loodud jääskulptuuririda ning veidi tagapool harrastajate tehtud isevärki lumememmemeeskond.
    Uut hoogu lisas valge tiigri aasta algus 14.
  • Loe lähemalt...

  • WWF: seitse lihtsat asja Läänemere kaitseks
    Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas 9. veebruaril maailma looduse fondi WWF kirja Läänemere maade peaministritele.
    Selles on seitse soovitust, mida rakendades saaksid riikide valitsused maailma ühe saastatuima mere Läänemere seisundit parandada.
  • Loe lähemalt...

  • Käbid, käbikandjad ja puidud
    Sellise nimega näitust sai vaadata Tallinna botaanikaaia palmimajas 30. jaanuarist 7.
  • Loe lähemalt...

  • Metsis vajab kaitset
    Keskkonnaameti tellitud ja Eesti ornitoloogiaühingu mullu tehtud metsise mängude uuring näitas, et metsiste arvukus Eestis on viimase kümnendi jooksul vähenenud.
    415 teadaolevast metsisemängust käidi 111 mänguplatsil ja leiti, et viimase kümne-viieteistkümne aastaga on metsisekukki jäänud kuni poole vähemaks. Kõige kehvemas seisus olid looduskaitse alla võtmata mängupaigad, kus mängis kuni 2/3 vähem metsiseid kui 15 aastat tagasi.
  • Loe lähemalt...

  • Pigem virtuaalne kui reaalne looduskaitse
    Säästva Eesti instituut (SEI Tallinn) korraldas jaanuaris 2010 küsitluse keskkonnaameti looduskaitsega vahetult seotud ametnike hulgas ja on kokkuvõtteid tehes leidnud, et „loodust kaitstakse üha enam veebis kui vahetult looduses ja koos inimesega”.
    Üheksa küsimusega ankeet, mis uuris hinnanguid 2009. aastal alanud ümberkorralduste mõju kohta looduskaitsekorraldusele, saadeti 221 ametnikule; vastuseid tuli 84 (38%).
  • Loe lähemalt...

  • Ahhaa kodul on sarikad peal
    22. veebruaril osales hulk tartlasi linna ühe oodatuima ehitise, teaduskeskuse Ahhaa hoone sarikapeol.
    Seegi kord tegi ikka üllatusi valmistava keskuse pere kõik isemoodi: sarikapärga ei toodud mitte alla, vaid keskuse eesvedaja Tiiu Silla sõnul „lasti õhku”, seda siiski mitte paugu, vaid lennu mõttes.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud EL 2010/3

    Raamatud
    KEVADLILLED
    Aarne Kähr. Toimetanud Anu Jõesaar, kujundanud Anneli Akinde.
  • Loe lähemalt...

  • Ühe seenevana elupäevad
    ÜHE SEENEVANA ELUPÄEVAD
    Erast Parmasto. Toimetanud Liis Vaher.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2010/3

    Taimede stressi aitavad maandada õhulõhed
    Hannes Kollist on sündinud 30. novembril 1970 Tartus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2010/3

    Millised Eesti looduses ette tulevad ohud toovad kiirabile kõige enam tööd?
    Inimese kokkupuuted loodusega ei peegeldu kiirabi tegevuses kuigi teravalt. Loodusest tingitud raskeid vigastusi, haigestumisi ja surmajuhtumeid tuleb ette üsna harva.
  • Loe lähemalt...

  • Kas masu annab tunda ka linnuturismis?
    Annab küll. Linnuturismi puhul saame rääkida eelkõige turismist, mille sihtrühm on väliskliendid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Puugid EL 2010/3

    Puugid, meie igapäevased vaenlased
    Veel kuuskümmend aastat tagasi liikusid Eesti inimesed julgelt metsades ja karjamaadel, puukidele erilist tähelepanu pööramata. Praeguseks on aga olukord täielikult muutunud: iga inimene teab, et puugi hammustus võib lõppeda surmaga.
  • Loe lähemalt...

  • Puuknakkused Eestis
    Puukide seos eri infektsioonide vahendajana on teada juba 1909. aastast, kui ameerika patoloog Howard Taylor Ricketts (1871–1910) avastas puukidel bakteri, mida seostati Kaljumägede palavikuga.
  • Loe lähemalt...

  • Puuk kui entsefaliidiviiruse kandja
    Haigusi, mis kanduvad loomadelt inimesele, nimetatakse zoonoosideks. Zoonoosidega nakatub inimene kas otseselt – haigete loomade ekskreetide ja hammustuste kaudu, neid toiduks tarvitades vms.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Veebivalvur EL 2010/3

    Tuult tuulikutele
    Võrgupaigast http://tuulttuulikutele.wordpress.com/materjalid saab vabalt alla laadida projekti „Tuult tuulikutele 2” materjale, millest suure osa on koostanud projektis osalenud koolid.
    „Tuult tuulikutele 2” on keskkonnaharidusprojekt, mis keskendus nii loodus- ja säästva arengu teadmistele kui ka eri kooliastmete koostööle. Projekti tulemusena valminud metoodilised õppematerjalid on abiks neile, kes tahavad teha koolisiseseid keskkonnaharidusprojekte.
  • Loe lähemalt...

  • Uurige rahvastikupüramiidi!
    Statistikaameti veebilehel võrgupaigas http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ leiab huviline animeeritud rahvastikupüramiidi, millelt saab uurida Eesti rahvastiku soolise ja vanuselise koosseisu muutusi aastail 1989–2009 ning prognoose aastaiks 2010–2050.
    Prognoosi tehes on eeldatud, et summaarne sündimuskordaja suureneb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta; suremus väheneb; oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050.
  • Loe lähemalt...

  • Imetajate kataloog
    Võrgupaigas http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=696126/Imetajate_kataloog_2009.pdf on mullu valminud „Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi nüüdisaegsete imetajate kataloog”.
  • Loe lähemalt...

  • Muusikud toetavad rändlinde
    Ilmunud on teine heliplaat „Music & Migration” („Muusika ja ränne”), mis toetab Birdlife’i rändlinnukampaaniat Born to Travel. Plaadil on 21 eri esitaja laulu mitmetes muusikastiilides.
    See stuudio Second Language plaat on ilmunud küllalt väikeses tiraažis, sest erilist tähelepanu on pööratud plaadi korduvtoorainest käsitsi valmistatud ümbriseile.
  • Loe lähemalt...

  • Tosin Samblasõpra
    Võrgupaigast http://www.botany.ut.ee/bruoloogia/ leiab brüoloogide ehk samblateadlaste ajakirja Samblasõber 12. numbri.
    Ajakiri on ilmunud üks kord aastas alates 1998.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid EL 2010/3

    Eesti ilm on kuri ja kaval
    On üldteada tõde, et Eesti asub loodusnähtuste erakordsuse poolest rahulikus paigas. Ei ole meil võimsaid maavärinaid ega hiidlaineid, vulkaanipurskeid ega põrgukuumust.
  • Loe lähemalt...

  • Selgrootu oht
    Iga päev elame külg-külje kõrval teiste elusolenditega ja enamasti ei pane seda tähelegi. Oleme jaotanud rollid ja seadnud piirid, mida järgime ise ja sunnime järgima teisi.
  • Loe lähemalt...

  • Kui ohtlikud on meie metsade suurimetajad?
    Kõige rohkem pelgavad inimesed metsloomadest kindlasti meie suurkiskjaid: karu, hunti ja ilvest. On ju tegemist kiskjatega, kes toituvad teistest suurtest loomadest ning on jõu poolest täiesti võimelised küllaltki abitust inimesest jagu saama.
  • Loe lähemalt...

  • Mürkseened ja seenemürgistused Eestis
    Eestist on leitud ligi 200 liiki seeni, mis võivad olla inimesele suuremal või vähemal määral mürgised [3]. Neist umbes 15 seeneliigi söömine võib haiglaravita või selle hilinemisel lõppeda surmaga.
  • Loe lähemalt...

  • Ettevaatust: paljud kevadlilled on mürgised
    Taimeriigi alamatega võiks olla kerge ohutult läbi saada, sest ise nad meid ei varitse ega ründa. Ebameeldivad kohtumised tulenevad siis, kui inimene ise taime puutub, murrab või lausa sööb.
  • Loe lähemalt...

  • Eksitaja meelevallas
    Maastikus orienteerumine on iga liikuva organismi, ka inimese, üks põhilisi eluks vajalikke oskusi. Alati peab siiski arvestama võimalusega, et liikudes punktist A punkti B võidakse valitud sihtkoha asemel kogemata sattuda hoopis teisale.
  • Loe lähemalt...

  • Hirmul on suured silmad
    Dualistlike tekkemuistendite järgi on inetud ja pahad, tüütud ja tülikad olevused loonud kurat, aga vanajumal olevat meisterdanud kauneid ja kõlbelisi olendeid: Jummal ja kurat lännü, vai johtunu kõrra, ütelisi kõndma. Varsti kurat kitman, et tema parembid asju ja ilusambid luume luvva mõist.
  • Loe lähemalt...

  • Vankritee
    Kui palju teame sellest, milline nägi välja autode- ja maaparanduse-eelne maastikupilt, eelkõige teedevõrk Eestimaa maapiirkondades, kui sõiduvahendiks oli peamiselt hobuvanker? Vankriteede jälgi võib siin-seal Eestimaal siiski veel leida.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2010/3

    Estonian weather is cruel and cunning
    Ain Kallis introduces weather phenomena, which may prove dangerous: tornados, thunderstorms, floods and some less dangerous occurrences. Heavy and destroying storms are not common in Estonia: a real storm happens about once in a century (most recently in January 2005).
  • Loe lähemalt...
  •  

    Viktoriin EL 2010/3

    Viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100”
    Keskkonnaameti ja Eesti Looduse korraldatav viktoriinisari „Eesti looduskaitse 100” on jõudmas lõpule. Sellest ajakirjanumbrist leiate viimased, VI vooru küsimused.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2010/3

    Eile nägin ma Eestimaad
    Jaanuarilõpu külmarekordid veetis Tartu üliõpilaste looduskaitsering suuskadel, matkates Eesti lõunatipust põhjatippu.

    Esmapilgul hullumeelset plaani toetasid varasemad kogemused. 2007.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sood EL 2010/3

    Miks raba tundub õudsa ja ohtlikuna?
    Maisamaa laps, kes sa põllul rukkipilliroo sisse ära upud ja jaanipäewal lõhnawa heina sees tiritammi istutad, kas oled ka soopinnal heljunud, tema õhku sisse hinganud, tema isewärki ilu silmitsenud, kas oled ka õitswat murakat näinud?
    [---]
    Weel mõni samm, ja sa jääd nõuta seisma, edasi ei pease. Nagu wöö, läheb üle soo järwekeste, tiigikeste ja loigukeste rida mustawa weega.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Panin tähele EL 2010/3

    Koduloom võib käituda kiskjana
    8. märtsi hommikul murdis Tartumaal Nõo vallas õue küsinud saksa lambakoer (sic!
  • Loe lähemalt...

  • Kus on Gustav Vilbaste bibliograafia?
    Gustav Vilbaste elu ja töö pälvib sel aastal erilist tähelepanu. Esiteks meie looduskaitse saja aasta juubeli tõttu ja teiseks seepärast, et Gustav Vilbaste sünnist möödub 3.
  • Loe lähemalt...

  • Järvselja kavalad käblikud ja sulgjas õhik
    Kümmekond aastat tagasi suvise botaanikapraktikumi ajal Järvseljal õppisime metsandustudengitega samblaid tundma. Olime oma õppimise järjega jõudnud sulgja õhiku (Neckera pennata) juurde.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2010/3

    Kõige õudsem liik
    Teinekord on tore võrrelda võrreldamatut. Näiteks küsimus: milline liik eluslooduses on kõige edukam?
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet