Eesti Looduse fotovõistlus
05/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 05/2003 | SISUKORD
moonid EL 05/2003

Ahvatlevad moonid
Nii palju legende, laule ja luuletusi, nagu teame moonidest, on ära teeninud vähesed lilled. Kunstnikele on moonid olnud modelliks nii üksi kui ka punetavate väljade kaupa.
  • Loe lähemalt...

  • Milles peitub mooni vägi?
    Moonile väge andvaid toimeaineid kannab peamiselt oopium, mis sisaldab üle kahekümne alkaloidi. Neist üks kuulsamaid – morfiin – on esimene taimest puhtal kujul kätte saadud alkaloid ning üks vanimaid maailmas tänapäeval kasutusel olevaid ravimeid.
  • Loe lähemalt...

  • Kupras krõbisevad mooniseemned
    Moon kui sümbol on jäädvustunud eri kultuurides. Vana-Kreekas oli see une ja surma sümbol, Hiinas seostati moonitaimega ilu, üksildust ja rahulikkust.
  • Loe lähemalt...

  • Moonikuprad hauamonumendil
    Ambla kirikuaias on teiste huvitavate hauamonumentide seas kaks, mis kuuluvad tõenäoliselt Amandus Adamsoni tööde hulka. Ühel haual köidab tähelepanu marmorist lamava lapse kuju "Poiss moonidega".
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 05/2003

    Attractive poppies

    Ülle Reier features poppies – flowers that have given inspiration for numerous legends, songs and poems. The poppy Genus is very diverse and most probably the species have developed in mountainous areas.

  • Loe lähemalt...
  •  

    TÖÖJUHEND EL 05/2003

    Taimi pildistada polegi nii lihtne
    Kevad käes ja suvi tulekul, seega on õige aeg fotokott selga ja statiiv kätte võtta ning minna heinamaal või metsas õitsevaid taimi pildistama. Millist tehnikat kasutada, kuidas valgust sättida või pildi kompositsiooni kujundada, et lihtsalt hea ülesvõtte asemel saaksime suurepärase taimefoto?
  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 05/2003

    Loodusharidus loodusele lähemale
    Linda Metsaorg on sündinud 1936. aastal Pärnumaal Saarde vallas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL KÜSIB EL 05/2003

    Mis on elupaikade punane raamat?
    Esialgu on Eesti elupaigatüüpide punane raamat alles idee, mille teostamise vajalikkust vaeb töörühm keskkonnaministeeriumi algatatud projekti käigus.

    Samamoodi kui ohustatud liikide punaseid raamatuid on paljudes riikides koostatud taimekoosluste või biotoobitüüpide (elupaigatüüpide) punaseid raamatuid. Suurenev inimmõju ja teisenev maakasutus seab ohtu sellisedki kooslused ja elupaigad, mis sajand tagasi maastikes valitsesid.

  • Loe lähemalt...

  • Millega tegeleb Öko-kool ja kellele antakse Roheline lipp?
    Tegemist on FEE (Foundation of Environmental Education) keskkonnahariduse projektiga. Eestis on selle fondi esindaja ja liige MTÜ Hoia Eesti Merd.
  • Loe lähemalt...
  •  

    kaitseala EL 05/2003

    Puhtu–Laelatu looduskaitseala
    Puhtu–Laelatu looduskaitsealal hoitakse liigirikkaid looduslikke ja pärandkooslusi ning vee- ja rannikulinnustiku rände- ja pesapaiku.


    Puhtu-Laelatu looduskaitseala asub Lääne-Eesti madalikul Lõuna-Läänemaal Hanila vallas Hanila, Pivarootsi ja Virtsu vahel, hõlmates Risti–Virtsu maanteest lõunasse jäävaid liigestunud rannajoonega lahtesid, rannikujärvi, rannaniite ning laidusid. Siin asub ka üks Eesti liigirikkamaid puisniite – Laelatu, samuti Puhtulaiu laialehine mets.

  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid EL 05/2003

    Aasta pole alati olnud aasta
    Enamik inimesi näeb geoloogides eelkõige maavarade otsijaid. Kuid maavarasid otsivad vaid vähesed geoloogid.
  • Loe lähemalt...

  • Põlevkivikeemia ohtlikke jäätmeid saab taaskasutada
    Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Põlevkivikeemia ettevõtetes Viru Keemia Grupp (VKG) Kohtla-Järvel ja Kiviõli Keemiatööstuses tekib neid suures koguses.
  • Loe lähemalt...

  • Caenorhabditis elegans – üks noobel uss
    Viimane Nobeli meditsiinipreemia organite arengu geneetilise regulatsiooni ja ettemääratud rakusurma uurimise eest jagati Sydney Brenneri, H. Robert Horvitzi ja John E.
  • Loe lähemalt...
  •  

    PANIN TÄHELE EL 05/2003

    Kobarpea üllatas Õisus
    Karl Reinhold Kupffer leidis Õisust kobarpea üle saja aasta tagasi (teated 1860. ja 1904.
  • Loe lähemalt...

  • Hetkeks avanenud paekallas
    Eesti uhkeimat loodusmonumenti, Põhja-Eesti paekallast teame-tunneme eelkõige kaugele merele, otse jalge ees avanevale rannajoonele ja seda ääristavale lopsakale metsaribale avanevate kaunite vaadete tõttu. Tavaliselt on näha ka püstine paesein selle ülemisel serval ja siit jugadena laskuvad veenired.
  • Loe lähemalt...
  •  

    reisikiri EL 05/2003

    Punaste puude rannikul
    Metsa all hämar ning valitseb uskumatu vaikus. Maapind on kaetud tiheda erkrohelise sõnajalavaibaga, mis pakub säravat tausta puude punakaspruunidele sihvakatele tüvedele, tundudes silmale kindlusemüürina.
  • Loe lähemalt...
  •  

    essee EL 05/2003

    Tagasi hõlmikpuu juurde
    Kurvalt seisab hõlmikpuu Ginkgo biloba Tallinnas Pärnu maantee ja Süda tänava nurgakrundil ning ootab kevadelt tagasi oma lehti. Unustatuna, nagu kunagised töövõitude kangelased, ei tea haruldane iidse päritoluga taim aimatagi, et tema viieteistkümne aasta tagune poliitiline võitlus võib muutuda lihtsalt majanduslikuks tegevuseks.
  • Loe lähemalt...
  •  

    euroharuldus EL 05/2003

    Kalakotkas
    Eesti väikseima ja ühe eripärasema kotka arvukus on tõusuteel, sest siinne asurkond on viljakuselt üks maailma edukaimaid. Põhjusi näeme puhtamaks muutunud keskkonnas ning kotkastele ehitatud tehispesades.
  • Loe lähemalt...
  •  

    toimetaja veerg EL 05/2003

    Moon pole süüdi
    Olen lapsena palju mooni söönud. Muidugi mitte seda valget kleepuvat mahla, mis käed kibedaks parkis: aitas korrast-paarist, et edaspidi hoiduda muljumast taime mahlakaid lehti ja varsi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet