Eesti Looduse fotov�istlus
2012/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2012/02 | SISUKORD
Viktoriin EL 2012/02

Viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses
Eesti Looduse viktoriinisari Teadusaasta Eesti Looduses on teadusaasta ritus, millega soovime juhtida thelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti Eesti looduse tundmisele.
Viktoriinisari on meldud 4.12.
  • Loe edasi...
  •  

    Aasta puu EL 2012/02

    Meie igapevane unapuu
    unapuu on phjapoolkera parasvtme kige vhenudlikum, laiema levikuga ja enim kasvatatud viljapuu. Meie looduslik liik mets-unapuu on siin kasvanud vhemalt viis tuhat aastat, kultuurtaime aed-unapuu ajalugu Eestis ulatub 800 aastani.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2012/02

    Johannes Piiper
    11. november 1924 2.
  • Loe edasi...

  • Arnold Pukk
    20. september 1930 5.
  • Loe edasi...
  •  

    Maailma loodus EL 2012/02

    Iilekstammed Alpides
    Esimest korda ngin iilekstamme 2007. aastal Edela-Kuramaal.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2012/02

    Tnu Jrgensoniga Koiva mnnikutesse
    Eesti on omaprane maa. Selle loodust, kauneid naisi, kultuuri ja muudki on paljud listanud.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2012/02

    Surnud hlge uus elu
    Pildistamisega tegin algust umbes neli aastat tagasi. Srve linnujaamas sai palju kidud ja seetttu olen praeguseni jnudki linde pildistama.
  • Loe edasi...
  •  

    Looduskaitse ja riik EL 2012/02

    RMK looduskaitsetde korraldaja rollis
    RMK-st on viimastel aastatel kujunenud suurim looduskaitseorganisatsioon Eestis. 17% RMK hallatavast metsamaast on rangelt kaitstavad alad ning sama palju metsamaad kuulub kaitsealade ja psielupaikade piiranguvnditesse.
  • Loe edasi...
  •  

    Linnud EL 2012/02

    Armastatud ja vihatud koduvarblane
    Maismaal kige laiemalt levinud loomaliigiks vib ilmselt pidada inimest. See ei thenda aga kaugeltki, et oleme ainsad seiklushimulised ja kohanemisvimelised loomad: koos meiega on peaaegu kikjale levinud teisigi.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2012/02

    Milleks meile maailma lumepev?
    Seda vib huviline uurida vrgulehelt world-snow-day.com. Esimese maailma lumepeva (World Snow Day) korraldas rahvusvaheline suusaspordi fderatsioon FIS ja see kasvas vlja FIS-i 2007.
  • Loe edasi...

  • Tlliaasta avas koduleht
    Eesti ornitoloogiahing on 2012. aasta linnuks valinud tllid.
  • Loe edasi...

  • Linnuvaatleja jahib aastarekordit
    Sel aastal tasub linnuhuvilisel aeg-ajalt kiigata vrgupaika www.linnuvaatleja.ee: see on Margus Otsa linnuvaatlemise veebipevik.
    Ots on seadnud sihi leida 2012. aasta jooksul Eestis vimalikult palju linnuliike ja linnuvaatleja lehel saabki jlgida, kuidas vaadeldud liikide nimekiri edeneb, aga ka seda, mis ldse Eesti linnumaailmas snnib.
  • Loe edasi...

  • Kust saab nha Vikipeedia vistluste tulemusi
    Oleme Eesti Looduseski kirjutanud Vikipeedia vistlustest HELP2 ja ELAV (vt. niteks seekordse numbri lk.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2012/02

    Algas vistlus Looduse aasta foto 2012
    19. jaanuaril kuulutati Estonia kontserdisaalis Villu Veski juubelikontserdil pidulikult vlja fotovistlus Looduse aasta foto 2012.
  • Loe edasi...

  • RMK asub taastama Eesti liigirikkaimat metsaparki Sangastes
    Riigimetsa majandamise keskus alustas jaanuaris rekonstrueerimistid Sangaste metsapargis, et avada vaateid ja muuta nhtavamaks pargi dendroloogilised vrtused. Projekti rahastab Euroopa regionaalarengu fond 35 000 euroga.
    RMK kaitsekorraldusspetsialisti Kaupo Kohvi snul tuleb tnavu suuremate tdena raiuda vsast vlja Sangaste metsapargi sdame, Luise tiigi mbrus ning kujundada avatumaks kasutatavate radadega klgnev mets.
  • Loe edasi...

  • Baeri majas sai nha Guara Muuga ja Vambola Maavara loomingut
    Tartu Baeri maja energiline nitustekorraldaja Vaike Hang seadis aastavahetusnituse kokku kunagise zooloogia ja botaanika instituudi andekate kunstnike, 1925. aastal sndinud Guara Muuga ja Vambola Maavara (19281999) mitmeklgsest loomingust.
    Nha sai niteks Guara Muuga monotpiatehnikas loodud julu-, uusaasta- ja muid nnitluskaarte.
  • Loe edasi...

  • Hiina uus aasta ti linnadesse jtaiesed
    Nagu viimastel aastatel kombeks, thistati Eestiski Hiina uue aasta saabumist.
    Tallinnas oli 23. jaanuari htul vrvikas karneval Kadrioru pargis, kavas oli Pekingi kultuurimeistrite esinemine ja ilutulestik.
  • Loe edasi...

  • Tartus seletati Tulnukate lugusid
    Tartlasi ndalast ndalasse rohkete keskkonnaharidusritustega rmustav keskkonnahariduskeskus nitas kolm ndalat enne ja kolm prast talvist koolivaheaega nitust Tulnukate lood.
    Sealt sai teada, kes on vrliigid ja miks neist on vaja rkida, kuidas edukamad tulnukad uusi elualasid vallutavad, millised liigid kuuluvad maailma saja kige ohtlikuma invasiivi hulka jm. Lhemalt tutvustati khriku, karuputke, mingi, rndroti, rndkarbi ja mne teise liigi lugu.
  • Loe edasi...

  • Letipea kaitseala sai kahekmneseks
    30. jaanuaril titus 20 aastat Letipea kaitseala loomisest.
    Kaitseala loodi aastal 1992 kolme pevaga allakirjutanu ettepanekul linnukaitsealana.
  • Loe edasi...

  • Talvine aialinnuvaatlus Talv 2012
    Kolmandat talve kutsus Eesti ornitoloogiahing linnuspru vaatlema aias linde, seekord 28. ja 29.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2012/02

    Vanaema ja pder unapuu otsas koos
    Aasta puu on Eesti Loodus vlja kuulutanud juba 17. korda.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatututvustus EL 2012/02

    Uusi raamatuid
    LOODUSLIKUD PHAPAIGAD. JUHEND KAITSEALADE VALITSEJATELE
    Toimetanud Robert Wild ja Christopher McLeod, eestikeelse vljaande toimetanud Ahto Kaasik, tlkinud Antenna Translations O ja Anna-Liisa Lutsar.
  • Loe edasi...
  •  

    Vikipeedia fotovistlus EL 2012/02

    Kuhu koguda hid Eesti looduse pilte?
    Eelmise aasta lpus korraldatud teine heade Eesti looduse piltide kogumise aktsioon ehk HELP 2 pdis saada Vikipeedia tekstiosa krvale pilte, et pisutki tita seda thimikku, mis haigutab mahuka tekstiosa ja tagasihoidliku fotopanga vahel. Ilus mitmekesine Eesti loodus vrib thelepanu ning kirjatid.
  • Loe edasi...
  •  

    Tjuhend EL 2012/02

    Milliste suuskadega minna matkale?
    Suusamatkaga on ldiselt tegu siis, kui liigutakse vljaspool hooldatud suusaradu. Loomulikult vimaldab kmnete kilomeetrite pikkune ette aetud radadevrk samuti paraja matka teha, aga loodus ja uued pnevad paigad jvad nnda avastamata.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2012/02

    Eesti nimega Soome tdruku Islandi armulugu
    Heidi Elisabet Soosalu on sndinud 30. aprillil 1967 Soomes Joroise vallas.
  • Loe edasi...
  •  

    Vimas valk EL 2012/02

    Valk, kelle korraldusel kpseb muna ja valmib seeme
    Vta inimese teatavat vedelikku ja aseta see algul roiskuma suletud krvitsasse, seejrel neljakmneks pevaks hobuse makku, kuni see hakkab elama, liigutama ja kihisema, mida on kerge mrgata. See, mis on tekkinud, pole veel sugugi inimese sarnane, ta on lbipaistev ja ilma kehata.
  • Loe edasi...
  •  

    Llijalgsed EL 2012/02

    Herilasmblik, kaheksajalgne iludus
    Agnes ja Enno Merivee ootamatu kohtumine suure ja eriskummalise herilasmblikuga (Argiope bruennichi) Pullap neemel 2011. aasta suvel oli selle loo kirjutamise ajend.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2012/02

    Kuidas aitavad lauamngud edendada loodusharidust?
    Mng ja mngulisus on ppimisel jrjest rohkem poolehoidu vitev suund terves maailmas. Meldes, kui haaravad ldse on mngud arvutimngud, rollimngud, kaardimngud vi lauamngud , viks ksida: miks see nii on, miks mngud toimivad?
  • Loe edasi...

  • Kes ja miks plvis mdunud aasta tegude eest keskkonnateo auhinna? Kes sai keskkonnakirve?
    Eesti keskkonnahenduste koja (EKO) liikmed valivad igal aastal keskkonnateo ja keskkonnakirve tiitli vrilisi isikuid. Lplikud kandidaadid selguvad kigi heksa EKO liikmesorganisatsiooni hletusel, kus iga organisatsioon esitab omakeskis lbi arutatud seisukoha.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2012/02

    Eesti sai Euroopast rohkesti keskkonnaraha
    Keskkonnavaldkonnas maksti 2011. aastal rekordsumma tuketoetusi: 116,7 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui 2010.
  • Loe edasi...

  • Tartu likooli nukogu esimeheks valiti Kersti Kaljulaid
    16. jaanuaril pidas oma esimese istungi Tartu likooli uus nukogu, kes valis esimeheks Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu.
    T rektori professor Alar Karise snul on Kersti Kaljulaid nukogu esimehe kohale hea valik, sest T endise kuratooriumi liikmena on tal selge arusaam likooli toimimisest ja juhtimisest.
    T nukogu vastutab likooli pikaajalise arengu eest, muu hulgas teeb otsuseid laenude ja kinnisvara kohta ning vtab vastu likooli eelarve.
  • Loe edasi...

  • EM ja ELF teevad koostd metsloomade meditsiini alal
    19. jaanuaril allkirjastasid Eesti maalikooli (EM) rektor Mait Klaassen ja Eestimaa looduse fondi (ELF) juhatuse esimees Jri-Ott Salm koostlepingu metsloomade meditsiini arendamise kohta.
    Viimased aastad on testanud, et metsloomade meditsiini arendamise jrele on Eestis suur vajadus, napib professionaale, kes suudaksid httasattunud metsloomi igesti abistada, esmaabi vi vajadusel ka pikemaajalist ravi anda, kommenteeris lepingu thtsust EM veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor professor lle Jaakma.
    T metsloomadega aitab saada ka levaadet metsloomi ohustavatest teguritest, muu hulgas inimtekkelistest phjustest, ja haiguste levikust, mis on muutumas aktuaalsemaks niteks seoses kliimamuutustega, lisas ELF juhatuse esimees Jri-Ott Salm.
    Lepingu raames lisatakse metsloomade meditsiini ainekursus maalikooli veterinaarmeditsiini ppekavasse ning EM ppejud, kraadippurid ja lipilased osalevad knealuse valdkonna puhul ELF-i ts, sealhulgas uuringutes ning teadusts.
  • Loe edasi...

  • Chianti Classico kis eestlasi vlumas
    18. jaanuaril esitlesid Itaalia Chianti Classico veinikonsortsiumi 15 Baltikumi-turneel viibinud tootjat oma veine Tallinnas Nordic Hotel Forumis.
    Chianti Classico veini tohib toota ainult vikeses samanimelises piirkonnas Toscanas ja see vein peab titma hulga lisanudeid.
  • Loe edasi...

  • 2014: Soome lahe aasta
    Jaanuaris jtkusid Soome keskkonnainstituudi SYKE koordineeritud ettevalmistused 2014. aastal aset leidvaks Soome lahe aastaks.
    Teema-aasta juht Kai Myrberg SYKE mereuuringute keskuses tles, et ks aasta phisihte on oma maa otsusetegijatele vlja ttada teadusphised soovitused merekeskkonna kohta.
  • Loe edasi...

  • Sjadelfiinid saadetakse Iraani?
    USA sjavgi on treeninud rhma delfiine otsima mereveest miine. Kui loom on lhkekeha leidnud, jtab ta selle juurde tillukese hleallika, mis aitab sukeldujatel miini les leida ja kahjutuks teha, et see ei saaks laevadele ohtlikuks muutuda.
    Treening phineb delfiini loodusliku sonari erakordsel vimekusel eristada inimloodud ja looduslikke objekte.
  • Loe edasi...

  • 2009. aasta uued liigid on arvele vetud
    Arizona osariigi likooli liikide uurimise rahvusvaheline instituut (IISE ASU) avaldas 18. jaanuaril raporti, kus on kirjas, et 2009.
  • Loe edasi...

  • Flaamid soovivad siledamaid jalgrattateid
    Flandrias, Belgia flaamikeelses osas, on umbes 12 000 kilomeetrit omavalitsustevahelisi rattateid. Mingi osa neist on uued, paljud aga ehitatud paarkmmend aastat tagasi toonaste nuete jrgi.
  • Loe edasi...

  • Hiina uusaasta ka margil thistatud
    Nagu mned muudki vrsilt tulnud phad ja thtpevad on Eestis tsiselt juurdnud komme thistada mitmel moel Hiina uusaastat.
    ks selle kombe avaldusi on mullu alanud margiseeria, mis tienes nd Aasia uue aasta esimesel peval, 23. jaanuaril, teise postiminiatuuriga.
  • Loe edasi...

  • Uus-Meremaa laevakatastroofi uued ohud
    Uus-Meremaa linnukaitseorganisatsioon Forest & Bird kinnitab, et Plenty lahe ranniku mbruses tuleks teha kik mis vimalik, et piirkonda puhastada. Mletatavasti sitis seal mullu oktoobris karile konteinerilaev Rena.
    Naftasaaste tttu hukkus kmneid tuhandeid linde; eriti hulluks muutus olukord prast seda, kui laev 7.
  • Loe edasi...

  • Hid uudiseid sumatra tiigrile
    Indoneesia riikliku arengu planeerimise nukogu teatel eraldab Maailmapanga asutatud maailma tiigrite taastamise programm (Global Tiger Recovery Program GTRP) kriitiliselt ohustatud sumatra tiigri hoiuks 33 miljonit dollarit. Selle toel loodetakse liigi arvukus 2022.
  • Loe edasi...

  • Haitil on tehtud tuhandeid fotosid liharuldasest linnupojast
    Tont-tormilind (Pterodroma hasitata) on globaalselt ohustatud liik, kelle pesitsusasurkonda hinnatakse tuhandele paarile; koos mereavarustel elavate isenditega arvatakse kokku olevat kuni 5000 lindu. Kuni eelmise aastani oli teada vaid kaks varasemat pesitsuspaika, mlemad Haiti saarel: ks Dominikaani, teine Haiti poolel.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012