Eesti Looduse fotovõistlus
2012/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2012/8 | SISUKORD
summary EL 2012/8

The Baltic Germans were eager researchers of mammoths
Erki Tammiksaar looks back at the research history of mammoths found from the permafrost areas of the Russian Empire. European scientists became interested in mammoths and the permafrost areas of Siberia since the beginning of the 19th century.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2012/8

    Tuleviku allveelaevad
    Mammut ja Eesti loodus on nagu sukk ja saabas. Selgub, et kõik kõvemad mammutiuurijad on olnud (peaaegu) eestlased.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Sõnumid EL 2012/8

    Tartu oli maailma füüsika pealinn
    20. juulil kuulutati Tartu üheks päevaks maailma füüsika pealinnaks.
  • Loe lähemalt...

  • Tiit Kändler sai Euroopa teaduskirjaniku auhinna
    Euroopa teadust ja kultuuri toetav fond Euroscience Foundation (ESF) andis oma järjekorras seitsmenda teaduse populariseerimise auhinna European Science Writers Award Eesti teaduskirjanikule ja -ajakirjanikule Tiit Kändlerile. Auhind, mille suurus on 3000 eurot, anti Kändlerile kätte 14.
  • Loe lähemalt...

  • 19. aasta lind on valitud
    Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas 3. juulil, et on valinud 2013.
  • Loe lähemalt...

  • Miljon eurot kenamate mõisaparkide nimel
    KIK teatas 26. juunil, et toetab keskkonnaprogrammi esimese taotlusvooru raames kahtkümmet mõisaparkide hooldus- ja arendusprojekti kokku 1 037 227 euroga.
  • Loe lähemalt...

  • Läänemere halb seisund ohustab merelinde
    Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International (BLI) avaldas juunis rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) linnustiku uuendatud osa, kus kogu maailmas ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti: aul ja tõmmuvaeras.
    Selle põhjus on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul. Samal ajal on Läänemerel tunduvalt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, näiteks mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus.
  • Loe lähemalt...

  • Pidutuligi võib edendada loodushoidu
    Suurbritannias ja Rahvaste Ühenduse maades süüdati kuninganna Elizabeth II 60. kroonimisaastapäeval tuhandeid pidutulesid.
  • Loe lähemalt...

  • Rootsi talud ja Leena jõe sammaskaljud tunnistati maailmapärandiks
    25. juunist 6.
  • Loe lähemalt...

  • Chianti Classico konsortsiumil on uus juht
    Maailmas küllap kuulsaimate Itaalia veinide Chianti Classico tootjaid ühendav konsortsium teatas 9. juulil, et pikaajaliste traditsioonidega veiniühenduse presidendiks on nimetatud 53-aastane Sergio Zingarelli, Rocca delle Macie veinikoja omanik ning nimeka filmiprodutsendi Italo Zingarelli poeg.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti, Läti ja Venemaa teevad koostööd keskkonnahariduse vallas
    Koostööprojekt lühinimega „Inimene ja loodus” ühendab oma tegevusega 11 partnerit Eestist, Lätist ja Venemaalt, mittetulundussektorist riiklike asutusteni. Eestist osalevad projektis Peipsi koostöökeskus (CTC) ja Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK).
    Kahe ja poole aasta jooksul korraldatakse koolitusi, koostatakse viis näitust, töötatakse välja õppematerjale ning arendatakse keskkonnahariduskeskusi.
  • Loe lähemalt...

  • Äksis on jääaeg tagasi
    Mis seal salata: kui mullu ühel väga tuulisel jõulukuupäeval Saadjärve ääres Äksis kerkivate müüride vahel seisin, kuulasin ma jääajakeskuse tegevjuhi Asta Tuusti entusiastlikke seletusi – siia tuleb see ja tänna too – ilmselt üsna skeptilise näoga. Ehkki meie ümber askeldas innukalt hulk töömehi, tundus mulle üsna vähetõenäoline, et keskus tõesti suvel avatakse.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Veebivalvur EL 2012/8

    HBW parimad linnufotod on selgunud
    Võrgupaigas www.hbwcontest.com saab imetleda HBW fotovõistluse võidutöid.
    Võistluse korraldajad olid Hispaania kirjastus Lynx Edicions, kes annab välja maailma lindude käsiraamatut („Handbook of the Birds of the World”, HBW), ning HBW toetusel tegutsev linnupilte, -videosid ja -häälesalvestisi koondav andmekogu Internet Bird Collection (IBC). 3600 piltnikku 128 riigist saatsid võistlema üle 12 000 foto.
  • Loe lähemalt...

  • Inimesed on nõus maksma puhtama Läänemere eest
    Aadressilt www.mtt.fi/dp/DP2012_1.pdf võib inglise keeles lugeda uuringut „Ökoloogilise modelleerimise ja tingimusliku hindamise abil üheksas rannikuäärses riigis välja selgitatud Läänemere toitainete vähendamisest saadav kasu”.
    Sellest rahvusvahelise teadusvõrgustiku BalticSTERN uurigust selgub Säästva Eesti instituudi kinnitusel, et Läänemere-äärsete riikide elanikud on valmis maksma ligikaudu neli miljardit eurot aastas, et parandada merekeskkonna seisundit.
    Uuringus kirjeldati intervjueeritutele Läänemere keskkonnaseisundit aastal 2050 juhul, kui ei võeta kasutusele uusi meetmeid, vähendamaks eutrofeerumist, ja juhul, kui need eesmärgid on Läänemere tegevuskava järgi saavutatud. Vastajatel paluti neid kahte seisundit võrrelda ning hinnata enda maksevalmidust, et olukorda parandada.
    Keskmine maksevalmidus erineb riigiti märgatavalt, alates 4 eurost kuni 110 euroni inimese kohta aastas, ent kui arvestada sissetulekute erinevusi, siis on see lahknevus väiksem.
  • Loe lähemalt...

  • Allkiri Sindi paisu vastu
    Võrgupaigas petitsioon.ee/ei-sindi-paisule ja kalastuskauplustes üle Eesti kogutakse 12. septembrini rahvaalgatusrühma Sindi Pais eestvõttel allkirju, et „tapjapaisu likvideerimiseks Sindis hakatakse poliitikutele survet avaldama”.
    Peale mainitud algatusrühma koguvad allkirju ka Eesti harrastuskalastajate liit, Eesti loodushoiukeskus, sihtasutus Eesti Forell ja Lõuna-Eesti kalastajate klubi.
  • Loe lähemalt...

  • Kaardid rattaretkeks Tallinnas ja Tartus
    Eesti roheline liikumine on KIK-i toetusel valmis saanud jalgrattakaardid Tartu ja Tallinna kohta. Neid saab alla laadida võrgupaigast http://tartu.ee/data/Tartu_rattakaart_2012_KL-12-029.pdf ja https://dl.dropbox.com/u/80771001/Tallinn_rattateed_125T%202.pdf.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Mammutid EL 2012/8

    Baltisakslased olid agarad mammutite uurijad
    Mammutid, nende elukeskkond ja väljasuremise põhjused pälvisid 19. sajandi teadlaskonnas elavat huvi.
  • Loe lähemalt...

  • Eesti võis olla Euroopa mammutite viimane hilisjääaja pelgupaik
    Oleme harjunud kuulma uudiseid mammutikorjuste ja -luude leidmise kohta kaugel Siberis või tema sugulasliikide väljakaevamistest Ameerika mandril. Meil Maarjamaal ei ole midagi sellist vastu panna, kuid samas ei saa siinseid üksikuid mammuti luu- ega hambaleidusid päris tühiasjaks pidada.

    Küllap mõni lugeja üllatub, kuuldes Eestist leitud mammutijäänustest: seni on neid teada umbes kolmkümmend, enamjaolt purihambad ja võhatükid, ülejäänud skeletiosi on väga vähe.
  • Loe lähemalt...

  • Mammutileiud tänapäeval
    Mammutite hambaid ja luid on Euraasiast ja Põhja-Ameerikast leitud üsna sageli, kuid tervelt säilinud mammuteid haruharva.
    Enamasti sulavad terved mammutid igikeltsast välja jõgede kallastel või siis mereranniku ääres asuvatest astangutest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Linnud EL 2012/8

    Linnulend
    Lindude lennuvõimet on peetud läbi aegade priiuse sümboliks. Öeldes „vaba kui lind” peetakse eelkõige silmas lindude vabadust jätta kaugele maha meid nii tugevalt enda külge siduv maapind, vilistada gravitatsioonile, olla iseenda peremees.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Taimekasutus EL 2012/8

    Ergutus koolapuu seemnetest
    Ehkki meil Eestis koolapuid ei kasva, saame nende andide ergutavat mõju tunda mitmesuguste toidu- ja loodustoodete kaudu.

    Pähkel kõlab veenvamalt.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2012/8

    Vääveltorik remmelgal
    Fotograafial on minuga pistmist olnud imikueast saadik. Mõnegi varase mälestuse puhul pole ma enam kindel, kas see on mu enda mälupilt või hiljem ORWO-slaidi vahendusel mälukaadrite hulka sobitunud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2012/8

    Mees, kes võttis kasutusele „ESTONIA MATSALU” linnurõngad
    Taivo Kastepõld on sündinud 2. septembril 1942 Tartumaal Saadjärve ääres Salu külas Kalevi talus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2012/8

    Kuidas edeneb tänavu poollooduslike koosluste taastamine?
    Eestis on tuhandeid hektareid võsastunud või roostunud poollooduslikke kooslusi, mida ei ole enam võimalik kasutada traditsioonilisel viisil ehk karja- või heinamaana. Kui neid alasid ei kasutata ja nad kasvavad kinni, kaob ka neile omane liigirikkus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Selgrootud EL 2012/8

    Jõhvusside salaelu
    Pika ja saleda, nn. usja kehaga loomaliike on maakeral palju.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2012/8

    Mustoja maastikukaitseala militaarne minevik
    Mustoja maastikukaitseala Põlvamaa kagunurgas peidab peale maastiku- ja looduskaitseväärtuste endas hulgaliselt põnevat pärandkultuuri. Mustoja piirkonda Värska ja Petseri vahel teati nõukogude ajal kui Värska polügooni ja esimese Eesti Vabariigi ajal kui Petseri laskevälja.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Maailma liivad EL 2012/8

    Liivas peavad vastu vaid tugevaimad II
    Eesti Looduse märtsinumbris ilmunud artiklis liivadest oli juttu liiva enim levinud koostisosadest. Olulisi koostisosi on aga veel hulganisti.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Raamatud EL 2012/8

    Uusi raamatuid
    Aiakujundus. 400 ideed igasse aeda
    Harald Braun.
  • Loe lähemalt...
  •  

    In memoriam EL 2012/8

    Ivar Puura
    23. aprill 1961 – 20.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kroonika EL 2012/8

    Bioloogiatundjad olid rahvusvahelisel olümpiaadil üliedukad
    Eesti võistkond tõi 8.–15. juulil Singapurist rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt kaks kuld- ja kaks hõbemedalit.
  • Loe lähemalt...

  • Teletorn ja Raehoov võõrustasid ÜRO veekaitsenäitust
    Põhjamaade ministrite nõukogu tõi koostöös keskkonnaministeeriumiga Eestisse plakatinäituse, mis on valminud ÜRO korraldatud säästvat veekasutust propageeriva üleeuroopalise trükireklaamide võistluse „Drop by Drop” („Piiskhaaval”) tööde põhjal.
    Kahekümne finalisti võistlustööd olid 21. juunist kuni 5.
  • Loe lähemalt...

  • Aeg on hakata esitama keskkonnategusid
    Keskkonnaministeerium kutsub võistlusel „Aasta keskkonnategu 2012” osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on oma tegudega aidanud elukeskkonda paremaks muuta.
    Osaleda võib kolmes kategoorias: aasta keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik viimase 12 kuu jooksul keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad, aasta keskkonnateokese auhinnale laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse edendamiseks korraldatud projektid ning aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte auhinnale ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnahoidliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnahoidliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnakoostöö alal.
    Kandideerimiseks tuleb vastata keskkonnaministeeriumi kodulehel (www.envir.ee/keskkonnategu) ankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos võistlustöö materjalidega keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavapostiga aadressil Narva mnt.
  • Loe lähemalt...

  • Möödus kümme aastat Toila saksa sõjaväekalmistu taastamisest
    17. juulil tähistati kümne aasta möödumist Toila saksa sõjaväekalmistu taastamisest.
  • Loe lähemalt...

  • ERM-i suvepaviljon õpetas tundma eestlast
    Tartus Küüni tänaval sai 12.–19. juulil ning Tallinnas Vabaduse väljakul 22.–28.
  • Loe lähemalt...

  • Valminud on matkatee Oandult Iklani
    RMK avas 15. juulil kogu Eestit läbiva 370 kilomeetri pikkuse matkatee, mida on rajatud kümme aastat.
    Selleks ühendati senised rajalõigud ja loodi ka uusi.
  • Loe lähemalt...

  • Meenutades Karl Ernst von Baeri
    8.–10. juunil tähistati emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaare algatusel Karl Ernst von Baeri 220.
  • Loe lähemalt...

  • KIK toetab tondilosside lammutamist ligi miljoni euroga
    Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas 19. juunil, et KIK-i nõukogu toetas keskkonnaprogrammi tänavuse esimese taotlusvooru raames 16 tondilosside lammutamise projekti kokku 925 705 euroga.
    Taotlusi rahuldati peaaegu igast Eesti maakonnast, Saare- ja Pärnumaal lammutatakse koguni kolm võimalikku keskkonnareostust põhjustavat ehitist.
  • Loe lähemalt...

  • Hiiu Folk rakendas keskkonnahoidlikke lahendusi

    19.–22. juulil peeti Hiiumaal pärimusmuusikafestival Hiiu Folk.
  • Loe lähemalt...

  • Tartu ajalooline vaksalihoone on lõpuks ometi korda saanud
    25. juuli ennelõunal avati Tartus restaureeritud vaksalihoone ootesaalid.
    Reisijate kasutada on nüüd ühtekokku 344 ruutmeetrit ootesaale ja tualetid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Loe Uudistajat
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet