Eesti Looduse fotov�istlus
2012/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2012/8 | SISUKORD
summary EL 2012/8

The Baltic Germans were eager researchers of mammoths
Erki Tammiksaar looks back at the research history of mammoths found from the permafrost areas of the Russian Empire. European scientists became interested in mammoths and the permafrost areas of Siberia since the beginning of the 19th century.
  • Loe edasi...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2012/8

    Tuleviku allveelaevad
    Mammut ja Eesti loodus on nagu sukk ja saabas. Selgub, et kik kvemad mammutiuurijad on olnud (peaaegu) eestlased.
  • Loe edasi...
  •  

    Snumid EL 2012/8

    Tartu oli maailma fsika pealinn
    20. juulil kuulutati Tartu heks pevaks maailma fsika pealinnaks.
  • Loe edasi...

  • Tiit Kndler sai Euroopa teaduskirjaniku auhinna
    Euroopa teadust ja kultuuri toetav fond Euroscience Foundation (ESF) andis oma jrjekorras seitsmenda teaduse populariseerimise auhinna European Science Writers Award Eesti teaduskirjanikule ja -ajakirjanikule Tiit Kndlerile. Auhind, mille suurus on 3000 eurot, anti Kndlerile ktte 14.
  • Loe edasi...

  • 19. aasta lind on valitud
    Eesti ornitoloogiahing (EO) teatas 3. juulil, et on valinud 2013.
  • Loe edasi...

  • Miljon eurot kenamate misaparkide nimel
    KIK teatas 26. juunil, et toetab keskkonnaprogrammi esimese taotlusvooru raames kahtkmmet misaparkide hooldus- ja arendusprojekti kokku 1 037 227 euroga.
  • Loe edasi...

  • Lnemere halb seisund ohustab merelinde
    Maailma juhtiv linnukaitsehendus BirdLife International (BLI) avaldas juunis rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) linnustiku uuendatud osa, kus kogu maailmas ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti: aul ja tmmuvaeras.
    Selle phjus on nende kahe liigi Lnemerel talvituva asurkonna vga kiire kahanemine viimase paarikmne aasta jooksul. Samal ajal on Lnemerel tunduvalt vhenenud ka teiste mereliste sukelpartide, niteks mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus.
  • Loe edasi...

  • Pidutuligi vib edendada loodushoidu
    Suurbritannias ja Rahvaste henduse maades sdati kuninganna Elizabeth II 60. kroonimisaastapeval tuhandeid pidutulesid.
  • Loe edasi...

  • Rootsi talud ja Leena je sammaskaljud tunnistati maailmaprandiks
    25. juunist 6.
  • Loe edasi...

  • Chianti Classico konsortsiumil on uus juht
    Maailmas kllap kuulsaimate Itaalia veinide Chianti Classico tootjaid hendav konsortsium teatas 9. juulil, et pikaajaliste traditsioonidega veinihenduse presidendiks on nimetatud 53-aastane Sergio Zingarelli, Rocca delle Macie veinikoja omanik ning nimeka filmiprodutsendi Italo Zingarelli poeg.
  • Loe edasi...

  • Eesti, Lti ja Venemaa teevad koostd keskkonnahariduse vallas
    Koostprojekt lhinimega Inimene ja loodus hendab oma tegevusega 11 partnerit Eestist, Ltist ja Venemaalt, mittetulundussektorist riiklike asutusteni. Eestist osalevad projektis Peipsi koostkeskus (CTC) ja Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK).
    Kahe ja poole aasta jooksul korraldatakse koolitusi, koostatakse viis nitust, ttatakse vlja ppematerjale ning arendatakse keskkonnahariduskeskusi.
  • Loe edasi...

  • ksis on jaeg tagasi
    Mis seal salata: kui mullu hel vga tuulisel julukuupeval Saadjrve res ksis kerkivate mride vahel seisin, kuulasin ma jajakeskuse tegevjuhi Asta Tuusti entusiastlikke seletusi siia tuleb see ja tnna too ilmselt sna skeptilise noga. Ehkki meie mber askeldas innukalt hulk tmehi, tundus mulle sna vhetenoline, et keskus testi suvel avatakse.
  • Loe edasi...
  •  

    Veebivalvur EL 2012/8

    HBW parimad linnufotod on selgunud
    Vrgupaigas www.hbwcontest.com saab imetleda HBW fotovistluse vidutid.
    Vistluse korraldajad olid Hispaania kirjastus Lynx Edicions, kes annab vlja maailma lindude ksiraamatut (Handbook of the Birds of the World, HBW), ning HBW toetusel tegutsev linnupilte, -videosid ja -hlesalvestisi koondav andmekogu Internet Bird Collection (IBC). 3600 piltnikku 128 riigist saatsid vistlema le 12 000 foto.
  • Loe edasi...

  • Inimesed on nus maksma puhtama Lnemere eest
    Aadressilt www.mtt.fi/dp/DP2012_1.pdf vib inglise keeles lugeda uuringut koloogilise modelleerimise ja tingimusliku hindamise abil heksas rannikurses riigis vlja selgitatud Lnemere toitainete vhendamisest saadav kasu.
    Sellest rahvusvahelise teadusvrgustiku BalticSTERN uurigust selgub Sstva Eesti instituudi kinnitusel, et Lnemere-rsete riikide elanikud on valmis maksma ligikaudu neli miljardit eurot aastas, et parandada merekeskkonna seisundit.
    Uuringus kirjeldati intervjueeritutele Lnemere keskkonnaseisundit aastal 2050 juhul, kui ei veta kasutusele uusi meetmeid, vhendamaks eutrofeerumist, ja juhul, kui need eesmrgid on Lnemere tegevuskava jrgi saavutatud. Vastajatel paluti neid kahte seisundit vrrelda ning hinnata enda maksevalmidust, et olukorda parandada.
    Keskmine maksevalmidus erineb riigiti mrgatavalt, alates 4 eurost kuni 110 euroni inimese kohta aastas, ent kui arvestada sissetulekute erinevusi, siis on see lahknevus viksem.
  • Loe edasi...

  • Allkiri Sindi paisu vastu
    Vrgupaigas petitsioon.ee/ei-sindi-paisule ja kalastuskauplustes le Eesti kogutakse 12. septembrini rahvaalgatusrhma Sindi Pais eestvttel allkirju, et tapjapaisu likvideerimiseks Sindis hakatakse poliitikutele survet avaldama.
    Peale mainitud algatusrhma koguvad allkirju ka Eesti harrastuskalastajate liit, Eesti loodushoiukeskus, sihtasutus Eesti Forell ja Luna-Eesti kalastajate klubi.
  • Loe edasi...

  • Kaardid rattaretkeks Tallinnas ja Tartus
    Eesti roheline liikumine on KIK-i toetusel valmis saanud jalgrattakaardid Tartu ja Tallinna kohta. Neid saab alla laadida vrgupaigast http://tartu.ee/data/Tartu_rattakaart_2012_KL-12-029.pdf ja https://dl.dropbox.com/u/80771001/Tallinn_rattateed_125T%202.pdf.
  • Loe edasi...
  •  

    Mammutid EL 2012/8

    Baltisakslased olid agarad mammutite uurijad
    Mammutid, nende elukeskkond ja vljasuremise phjused plvisid 19. sajandi teadlaskonnas elavat huvi.
  • Loe edasi...

  • Eesti vis olla Euroopa mammutite viimane hilisjaja pelgupaik
    Oleme harjunud kuulma uudiseid mammutikorjuste ja -luude leidmise kohta kaugel Siberis vi tema sugulasliikide vljakaevamistest Ameerika mandril. Meil Maarjamaal ei ole midagi sellist vastu panna, kuid samas ei saa siinseid ksikuid mammuti luu- ega hambaleidusid pris thiasjaks pidada.

    Kllap mni lugeja llatub, kuuldes Eestist leitud mammutijnustest: seni on neid teada umbes kolmkmmend, enamjaolt purihambad ja vhatkid, lejnud skeletiosi on vga vhe.
  • Loe edasi...

  • Mammutileiud tnapeval
    Mammutite hambaid ja luid on Euraasiast ja Phja-Ameerikast leitud sna sageli, kuid tervelt silinud mammuteid haruharva.
    Enamasti sulavad terved mammutid igikeltsast vlja jgede kallastel vi siis mereranniku res asuvatest astangutest.
  • Loe edasi...
  •  

    Linnud EL 2012/8

    Linnulend
    Lindude lennuvimet on peetud lbi aegade priiuse smboliks. eldes vaba kui lind peetakse eelkige silmas lindude vabadust jtta kaugele maha meid nii tugevalt enda klge siduv maapind, vilistada gravitatsioonile, olla iseenda peremees.
  • Loe edasi...
  •  

    Taimekasutus EL 2012/8

    Ergutus koolapuu seemnetest
    Ehkki meil Eestis koolapuid ei kasva, saame nende andide ergutavat mju tunda mitmesuguste toidu- ja loodustoodete kaudu.

    Phkel klab veenvamalt.
  • Loe edasi...
  •  

    Poster EL 2012/8

    Vveltorik remmelgal
    Fotograafial on minuga pistmist olnud imikueast saadik. Mnegi varase mlestuse puhul pole ma enam kindel, kas see on mu enda mlupilt vi hiljem ORWO-slaidi vahendusel mlukaadrite hulka sobitunud.
  • Loe edasi...
  •  

    Intervjuu EL 2012/8

    Mees, kes vttis kasutusele ESTONIA MATSALU linnurngad
    Taivo Kastepld on sndinud 2. septembril 1942 Tartumaal Saadjrve res Salu klas Kalevi talus.
  • Loe edasi...
  •  

    EL ksib EL 2012/8

    Kuidas edeneb tnavu poollooduslike koosluste taastamine?
    Eestis on tuhandeid hektareid vsastunud vi roostunud poollooduslikke kooslusi, mida ei ole enam vimalik kasutada traditsioonilisel viisil ehk karja- vi heinamaana. Kui neid alasid ei kasutata ja nad kasvavad kinni, kaob ka neile omane liigirikkus.
  • Loe edasi...
  •  

    Selgrootud EL 2012/8

    Jhvusside salaelu
    Pika ja saleda, nn. usja kehaga loomaliike on maakeral palju.
  • Loe edasi...
  •  

    Matkarada EL 2012/8

    Mustoja maastikukaitseala militaarne minevik
    Mustoja maastikukaitseala Plvamaa kagunurgas peidab peale maastiku- ja looduskaitsevrtuste endas hulgaliselt pnevat prandkultuuri. Mustoja piirkonda Vrska ja Petseri vahel teati nukogude ajal kui Vrska polgooni ja esimese Eesti Vabariigi ajal kui Petseri laskevlja.
  • Loe edasi...
  •  

    Maailma liivad EL 2012/8

    Liivas peavad vastu vaid tugevaimad II
    Eesti Looduse mrtsinumbris ilmunud artiklis liivadest oli juttu liiva enim levinud koostisosadest. Olulisi koostisosi on aga veel hulganisti.
  • Loe edasi...
  •  

    Raamatud EL 2012/8

    Uusi raamatuid
    Aiakujundus. 400 ideed igasse aeda
    Harald Braun.
  • Loe edasi...
  •  

    In memoriam EL 2012/8

    Ivar Puura
    23. aprill 1961 20.
  • Loe edasi...
  •  

    Kroonika EL 2012/8

    Bioloogiatundjad olid rahvusvahelisel olmpiaadil liedukad
    Eesti vistkond ti 8.15. juulil Singapurist rahvusvaheliselt bioloogiaolmpiaadilt kaks kuld- ja kaks hbemedalit.
  • Loe edasi...

  • Teletorn ja Raehoov vrustasid RO veekaitsenitust
    Phjamaade ministrite nukogu ti koosts keskkonnaministeeriumiga Eestisse plakatinituse, mis on valminud RO korraldatud sstvat veekasutust propageeriva leeuroopalise trkireklaamide vistluse Drop by Drop (Piiskhaaval) tde phjal.
    Kahekmne finalisti vistlustd olid 21. juunist kuni 5.
  • Loe edasi...

  • Aeg on hakata esitama keskkonnategusid
    Keskkonnaministeerium kutsub vistlusel Aasta keskkonnategu 2012 osalema kiki eraisikuid, asutusi, ettevtteid ja organisatsioone, kes on oma tegudega aidanud elukeskkonda paremaks muuta.
    Osaleda vib kolmes kategoorias: aasta keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kik viimase 12 kuu jooksul keskkonnakaitse, -teavituse vi -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mju avaldanud projektid, ritused ja kampaaniad, aasta keskkonnateokese auhinnale laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse edendamiseks korraldatud projektid ning aasta keskkonnasbraliku ettevtte auhinnale ettevtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnahoidliku toote vi teenuse pakkumise, keskkonnahoidliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnakoost alal.
    Kandideerimiseks tuleb vastata keskkonnaministeeriumi kodulehel (www.envir.ee/keskkonnategu) ankeedis esitatud ksimustele ning saata ankeet koos vistlust materjalidega keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee vi tavapostiga aadressil Narva mnt.
  • Loe edasi...

  • Mdus kmme aastat Toila saksa sjavekalmistu taastamisest
    17. juulil thistati kmne aasta mdumist Toila saksa sjavekalmistu taastamisest.
  • Loe edasi...

  • ERM-i suvepaviljon petas tundma eestlast
    Tartus Kni tnaval sai 12.19. juulil ning Tallinnas Vabaduse vljakul 22.28.
  • Loe edasi...

  • Valminud on matkatee Oandult Iklani
    RMK avas 15. juulil kogu Eestit lbiva 370 kilomeetri pikkuse matkatee, mida on rajatud kmme aastat.
    Selleks hendati senised rajaligud ja loodi ka uusi.
  • Loe edasi...

  • Meenutades Karl Ernst von Baeri
    8.10. juunil thistati emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaare algatusel Karl Ernst von Baeri 220.
  • Loe edasi...

  • KIK toetab tondilosside lammutamist ligi miljoni euroga
    Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas 19. juunil, et KIK-i nukogu toetas keskkonnaprogrammi tnavuse esimese taotlusvooru raames 16 tondilosside lammutamise projekti kokku 925 705 euroga.
    Taotlusi rahuldati peaaegu igast Eesti maakonnast, Saare- ja Prnumaal lammutatakse koguni kolm vimalikku keskkonnareostust phjustavat ehitist.
  • Loe edasi...

  • Hiiu Folk rakendas keskkonnahoidlikke lahendusi

    19.22. juulil peeti Hiiumaal primusmuusikafestival Hiiu Folk.
  • Loe edasi...

  • Tartu ajalooline vaksalihoone on lpuks ometi korda saanud
    25. juuli ennelunal avati Tartus restaureeritud vaksalihoone ootesaalid.
    Reisijate kasutada on nd htekokku 344 ruutmeetrit ootesaale ja tualetid.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012