Eesti Looduse fotov�istlus
05/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 05/2002 | SISUKORD
INTERVJUU EL 05/2002

Lapsed loodusesse
Seekordsel looduskaitsekuul, mis algab looduskaitsepeval 12. mail ja kestab lemaailmse keskkonnapevani 5.
  • Loe edasi...
  •  

    POSTER EL 05/2002

    Kodumaastikul
    Minu maakodu asub Matsalu lahe phjakaldal. Mnusa raolemise krval on see paik vimaldanud ka looduslhedust.
  • Loe edasi...
  •  

    EL KSIB EL 05/2002

    Keda hakkab harima 8. aprillil loodud Tartu keskkonnahariduse keskus?
    Sihtasutuse Tartu Keskkonnahariduse Keskus asutasid Tartu linn, Eesti pllumajanduslikool, Eestimaa looduse fond, AS Tartu Veevrk, Eesti ornitoloogiahing, Eesti roheline liikumine, Tartu lipilaste looduskaitsering ja Peipsi koost keskus. Sihtasutuse nukokku kuulub kaheksa liiget ja esimeheks valiti 12.
  • Loe edasi...

  • Kas hariliku hahaga on lahti midagi ebaharilikku?
    Wetlands Internationali merepartide trhma Lnemaal Roostal toimunud nupidamisel, kus osalesid 15 riigi spetsialistid, oli testi phjust kige enam knelda just hariliku haha kaitsest.

    Kige suuremad tagasilgid on sellel liigil olnud Hollandi vetes Waddenzees padumeres, kus hahk talvitab. Eriti viimase viie aasta jooksul on seal ette tulnud hahkade hulgisuremist: mnel talvel on rannast leitud kuni 30 000 surnud lindu.
  • Loe edasi...
  •  

    REISIKIRI EL 05/2002

    Vestmann alati peal - ja piibelehti seal polegi
    Inimmlu on naljakalt valiv. Kui ksida linna, mille vulkaanist lhtunud ollused on enda alla matnud, siis olen valmis ks-sajale kihla vedama nimetab vhemalt 99 protsenti vastajaid Pompejid.
  • Loe edasi...
  •  

    METSAKAHJURID EL 05/2002

    Vaid osa raskitest on metsakahjurid
    Metsakahjuri snonmiks muutunud raskid on tegelikult osa looduse mitmekesisusest. Ainult mned liigid osutuvad tormide ja pudade jrel hulgi sigides metsakahjuriteks.
  • Loe edasi...
  •  

    UUS EL 05/2002

    Natura-alade esmavalik tehtud
    1. aprilliks sai keskkon-naministeerium valmis Euroopa Liidu loodus- ja linnuhoiualade vrgustiku Natura 2000 alade esialgse valiku.

    Igasse maakonna keskkonnateenistusse ja omavalitsusse riputatakse kuuks ajaks les tulevaste Natura-alade kaardid, kus nendega tutvuma ja neid kommenteerima on oodatud nii maaomanikud kui ka teised asjast huvitatud.

    Natura 2000 alade keskne osa on praegused kaitsealad.

  • Loe edasi...
  •  

    EUROOPA HARULDUSED EESTIS EL 05/2002

    Pst-linalehik
    See metsastepist prit taim on leidnud Eestis sobivaid kasvumaid kuivadel lubjarikastel looaladel, kus jagub ka piisavalt valgust. Ta pole siin kll kadumisohus, ent vajab siiski thelepanu: teda ohustab helt poolt kasvukohtade hvitamine maaparandustdel, teiselt poolt pealetungiv vsa.
  • Loe edasi...

  • Rbis
    See vikest kasvu lheline vajab jahedat hapnikurikast vett ning marja haudumiseks viit-kuut rahukuud psiva jkatte all. Niisiis pelgab ta reostunud vett ning soojavitu talvesid.
  • Loe edasi...
  •  

    KAITSEALAD EL 05/2002

    Andsu jrvede maastikukaitseala

    Haanja krgustiku phjaserval, Vru linnast veidi luna pool paiknevad teineteisest vaid poolesaja meetri kaugusel Andsu ssarjrved Edejrv ja Perajrv. Varasemal ajal on seal ilmselt olnud ks suurem veekogu, mis veel mnekmne aasta eest suurvee aegu oma endist palet ilmutas.
  • Loe edasi...
  •  

    ESSEE EL 05/2002

    Miks taimeteadus, siin ja praegu?
    Kord hletasin Tartust Tallinna. Sain auto peale, kus juba ks hletaja sees istus ja agaralt juhile rkis, kuidas maailma asjad tegelikult on: Ma ei saa aru, miks inimesed bioloogiat pivad ja sellega tegelevad?
  • Loe edasi...
  •  

    ARTIKLID EL 05/2002

    Siberi katk kui bioloogiline relv
    Ammu tuntud haiguse tstsid thelepanu keskpunkti mullused terrorismiaktid Ameerika hendriikides, aga ka mujal maailmas, kus siberi katku tekitaja eoseid levitati postside vahendusel. Kirjapaanika judis otsapidi Eestissegi.
  • Loe edasi...

  • Maastikud maa ja mere piiril
    Eesti looduse ks philisi rikkusi vga vahelduv maastik on kujunenud nii maastike enda arengu kui ka sajandeid kestnud inimtegevuse koosmjul. Ulatuslike sooalade ja knklike moreenmaastike krval ratavad thelepanu meie rannikumaastikud, kus areng toimub maa ja mere piiril.
  • Loe edasi...

  • Vinamere rannik looduskaitse muutlikes tuultes
    Ranniku prandmaastikud toimivad jrjepidevalt vaid katkematus ahelas, mis algab taimekooslustest, jtkub pllumajandusloomade ja viketstuse tasandil, ning lpeb pramiidi tipus tarbijaga. Ent tarbijat meelitavad rannikule suurel mral just needsamad prandmaastikud.
  • Loe edasi...

  • Vilsandi rahvuspark: inimese jaoks
    Vilsandi esitab kohalikele elanikele pidevalt vljakutseid. Raskete tingimuste tttu on inimene muutunud selle kaitseala saartel teliseks harulduseks.
  • Loe edasi...
  •  

    TOIMETAJA VEERG EL 05/2002

    Vaata maailma lapsesilmadega ja usu, mida ned
    Selle aasta looduskaitsekuul oleme thelepanu alla vtnud lapsed: tunneme huvi, kuidas nemad loodusesse ja selle mber toimuvasse suhtuvad; oleme nuks vtnud neid suunata. See on ka ainus lootus, sest praegu valitseva plvkonna eelkige rahale orienteeritud mttemalli muuta me tenoliselt ei suuda.

    Kige pisemate loodusevaadet on Edgar Valter juba vga thusalt mjutanud, sest ta ise oskab nha mbritsevat lapsesilmadega.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012