Eesti Looduse fotov�istlus
2005/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TOIMETAJA VEERG EL 2005/2
Kopra ttulemused inimest mnikord ei vaimusta

Viksemate jgede res vi jrvekallastel jalutades on ilmselt paljud silmanud osaliselt hveldatud puid vi teravatipulisi knde. Mni ehk isegi jalgupidi kaldarsesse auku vajunud. Teadagi, kelle ktet see on: lheduses asuvas veekogus elab kobras.

Testi, nende veelembeste elukate arvukus on Eestis tunduvalt suurenenud. Ehk koguni lemra, miks muidu on mned isendid valinud elupaigaks isegi mne veekogu keset linna. Nii niteks on need loomad huvitunud elutingimustest Tartu botaanikaaia tiigis ja seadnud end sisse Rakvere linnas.

Kopra vgitegusid on ajakirjade ja ajalehtede veergudel kajastatud veelgi. ks vrvikamaid on lugu sellest, kuidas kobras Plvamaal metsa pletas, pannes isegi maa sees oleva sjaaegse lhkekeha plahvatama. Selle aasta alguses vis hest pevalehest lugeda aga mttearendust Emajest Tartu botaanikaaeda kulgeva klaaskatusega kopratunneli kohta. Iseenesest pole idee paha ja tunnelis ringi sagivad loomad oleksid linnarahvale tore vaatamisvrsus. Siiski tundub see autori fantaasialend sna utoopiline.

Inimese ja kopra suhted on lbi aegade olnud sna eriskummalised. On arvatud, et kobrastes elavad edasi lahkunute hinged ja meil on nendelt tegelastelt nii mndagi eeskujuks vtta. Eesti tunnustatud loodusmees Fred Jssi on oma raamatus Rebasetund kirjutanud: Oma loomingut kobras lhkuda ei oska tammisid mistab ta ehitada ainult krgemaks. Selle poolest erineb kobras inimesest, kes vib ehitada terve linna ja need samas jlle laiali lhkuda vi maha pletada.

Kuigi koprad on nii mnegi maaomaniku surmani ra tdanud, on neid paisuehitajaid siiski peetud igati mrkimisvrseteks. Nii vib meist igaks kas vi Eesti iseseisvuspeva puhul tuttavale kaarti saates kleepida mbrikule hiljuti vlja antud postmargi, millel on kujutatud oksahunnikul kkitav kobras.

Kopra pahategudele meldes tasub siiski meenutada tlust, et pole halba ilma heata. Kui inimhuvid vlja jtta, on nende loomade tegevusel ju ka hid klgi. Kobraste lespaisutatud veekogudest ja leujutatud aladest saavad htaegu limalt soodsad elupaigad paljudele teistelegi taime- ja loomaliikidele.

Koprast kui liolulisest loomast kirjutame Eesti Looduses kindlasti ka edaspidi, kuigi viimati oli temast pikemalt juttu alles 2002 juuli-augustinumbris.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012