Eesti Looduse fotov�istlus
2005/4



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/4
Pinna- ja phjavee olukord nitraaditundlikul alal

Pandivere ja Adavere-Pltsamaa on vrdlemisi intensiivse pllumajandusega piirkonnad. Samas on sealsed alad looduslikult kllaltki tundlikud nii pllumajandusest kui ka mujalt prineva reostuse suhtes.

Intensiivse pllumajanduse mjul on vee kvaliteet halvenenud kogu maailmas, veekogud eutrofeeruvad ning ha enam tuleb teha kulutusi joogivee puhastusele ja uute veeallikate leidmiseks. Euroopa Liidu maades on pllumajandusliku hajureostuse mju veevarudele ilmnenud valusa kogemusena: reoveepuhastusele kulutatud miljardid pole andnud loodetud tulemust ja paljude veekogude seisund on endiselt kehv.

Suuresti oleneb veekogude ning phjavee kvaliteet ja reostuse ulatus taime- ja loomakasvatuse intensiivsusest, samuti sellest, kui suur on pllumaade osakaal piirkonnas, milline on saagikus, kui palju kasutatakse vetisi ja kui palju on pllumajandusloomi pindalahiku kohta.

Vajadus pllumajandusreostust ohjata on ilmselge. Selleks on koostatud erisuguseid tegevuskavasid, eeskirju, direktiive jms. Euroopa Liidu nitraadidirektiiviga ptakse vhendada veereostust pllumajandusest prinevate nitraatidega ja htlasi ra hoida edasist reostust. Direktiiviga on ette nhtud teha kindlaks reostunud ning ohustatud phjavesi ja pinnaveekogud, jrgida nn. head pllumajandustava, piiritleda nitraaditundlik ala ja koostada selle kohta tegevuskava ning teha seiret.

Et vhendada lmmastikureostust, tuleb eesktt piirata lmmastikvetiste kasutamist ja pllumajandustootmise intensiivsust. Euroopa Liidu aruannete phjal on mitmes vanas liikmesriigis mningast edu saavutatud [1]. Eestis on merre kantava pllumajandusest prineva lmmastiku hulk sotsialismiperioodiga vrreldes vhenenud kaks korda [3]. Selle phjus on pllumajandustootmise jrsk vhenemine.


Pandivere ja Adavere-Pltsamaa piirkond. 2003. aasta alguses mrati kindlaks nitraaditundlik ala, mis jaguneb Pandivere ja Adavere-Pltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks (# 1). Need on piirkonnad, kus nitraatioonide sisaldus phjavees on pllumajandustegevuse tttu suurenenud vi vib suureneda le 50 mg/l. Samuti arvatakse nende hulka alad, mille pinnaveekogud on pllumajanduse tagajrjel eutrofeerunud vi eutrofeerumisohus. Peaeesmrk on paremini kaitsta phja- ja pinnavett.

Nitraaditundliku ala mramisele eelnes arvukalt erisuguseid uurimistid. Nitraadireostust selles piirkonnas on kinnitanud mitu varasemat uuringut [7] ja seire [2].

Kui keskmiselt on haritava maa osakaal Eestis 25%, siis Pandivere piirkonnas ulatub see 37% ja Adavere-Pltsamaa piirkonnas 45%. Nendele aladele jvad meie viljakamad mullad: parimad pllumaad on Vike-Maarja, Avanduse ja Kareda vallas, kus mulla keskmine hindepunkt on le 50 (Eestis keskmiselt 40). Nitraaditundliku ala mulla keskmine hindepunkt ulatub 46,5.

Pandivere ja Adavere-Pltsamaa nitraaditundlikul aladel selgitati vlja ka kaitsmata phjaveega pae- ja karstialad, samuti kehtestati kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite mbruses ning kaitsmata phjaveega aladel.


Vee kvaliteedi muutused. Nukogude Liidus oli kogu Eesti intensiivse pllumajandustootmisega piirkond. Vetised olid odavad ja samas soositi nende kasutust suures koguses. Selle tttu reostus kaevuvesi nitraatiooniga ulatuslikel aladel [4]. Vetiste liigse tarvituse ja phjavee kvaliteedi vahel oli selge seos [6]. Pldude vetamise tagajrjel ulatus nitraatiooni sisaldus kaevuvees sotsialistliku suurtootmise perioodi lpul Pandivere krgustikul 60 mg/l, Pltsamaa piirkonnas 100 mg/l, Luna-Eesti salvkaevudes aga isegi kuni 200 mg/l. Sellise hajureostuse taustal ei saa punktreostusallikaid ja olmereostust tavaliselt enam jlgida [7]. Vrreldes nitraaditundliku ala keskmisi nitraatiooni sisaldusi omavalitsuste vahel sotsialismiperioodi lpul ja ndsel ajal, on mrgata suuri erinevusi (# 2 ja 3). Pandivere piirkonnas ei vastanud tollal lmmastikuhendite sisalduse tttu joogivee nuetele 20%, praegu aga kuni 10% ksiktarbijate kaevudest. Adavere-Pltsamaa piirkonnas ulatuvad vastavad nitajad 60 ja 20%. heksakmnendate aastate majanduse madalseisu ajal paranes pinna- ja phjavee kvaliteet aga mrkimisvrselt.

Tinglikult vib kige puhtama veega perioodiks pidada 1995.1996. aastaid (# 4). Sel ajal oli meil vimalus suunata maakasutust elukeskkonna ja klaelu huvides nnda, et maa saaks htlasema koormuse [5]. Kahjuks puudus tollal suutlikkus maaelu ssteemselt toetada. Liberaalse majandusarengu tttu koondus tootmine kiiresti ning remaad jeti maha. Nd on neid tagajrgi keeruline leevendada.

Praegusel ajal asuvad philised pllumajanduse tootmisalad phjavee toitealadel. Kuigi tootmismahud on tunduvalt vhenenud, on maapiirkondades endiselt suurim phjavee kvaliteedi mjutaja pllumajandus. Kaevuvee kvaliteedi prast tuntakse siiani muret: Kesk-Eestis mne suurfarmi lhedal, viljakandvate pldude keskel elavad inimesed ei saa puhast joogivett; neid ei lohuta tik, et Eestis keskmiselt on phjavesi puhas.

Kaitsmata phjaveega aladel on tsine probleem snnik ja silomahl, mida ei suudeta veel korralikult ja keskkonnahoidlikult kasutada. Paljudel loomapidajatel jb snnik laotamata, sageli pole suurfarmide vedelsnnikut igel ajal ldse vimalik laotada. Nii vib snnik loomalautade mbruses ja pldudel reostada pinna- ning phjavett tvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lmmastikuhenditega. See joogiveeks meldud, ent reostunud phjavesi on sageli ebameeldiva lhnaga, suurenenud on vee ammooniumi- (NH4+) ja rauasisaldus (Fe2+) ning orgaanilise aine hulk. Otsene risk inimeste tervisele on vrskes snnikus leiduvad haigust tekitavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja vivad veekeskkonnas silida pikka aega. Kige ohtlikum on vedelsnniku laotamine reostustundlikele aladele: karstialadele ja alvaritele, kaevude mbrusse.


Pllumajanduse areng mrab palju. Pllumajanduse kige tenolisema arengustsenaariumi jrgi laieneb praeguste tootmiskeskuste tegevus jrk-jrgult mbritsevatele aladele. Sellistesse keskustesse koonduvad loomalaudad, nende lhedale jvad pllumaad vetakse aga tielikult intensiivkasutusse. Mnes piirkonnas on loomakasvatus juba praeguseks lpetatud ja parematel maadel kasvatatakse ainult teravilja. Paraku on selline suundumus ebasoovitatav: nnda kurnatakse leliia mullastikku ja tunduvalt suureneb veereostuse oht. Viimase kmne aasta jooksul on mulla toitainete varud suures osas ra kasutatud; saagitaset tuleb aga silitada ja seetttu suureneb paratamatult vajadus rohkem vetada.

Lhiaastatel (kuni 2009) on kavas korrastada snnikukitlust, mis aitab oluliselt vhendada phja- ja pinnavee reostust orgaanilise ainega ning htlasi vheneb virtsaga perioodiliselt saastunud kaevude osakaal.

Suuresti oleneb keskkonnakulutuste tulemuslikkus aga pllumeeste keskkonnateadlikkusest n.-. pllu tasemel: tootjad peavad teadma oma pldudel asuvaid karstiauke, allikaid ja kaitsmata phjaveega alasid, pldudel ja nende naabruses olevate kaevude asukohti ning seisundit. Vett kaitstakse ju eelkige kohalike inimeste huvides.


Skeptiline vee kvaliteedi prognoos. Tootmistaseme taastudes ja vetiste kasutuse suurenedes on kllaltki keeruline vltida lmmastikuhendite sisalduse suurenemist phjavees ning jgedes. Kui pllumehed kasutavad suurimaid lubatud vetisekoguseid kogu nitraaditundliku ala haritaval maal, vib olukord Pandiveres halveneda ja reostus isegi letada kaheksakmnendate aastate lpu taset. Siis kasutati Jrvamaal keskmisena orgaanilist ja mineraalset lmmastikvetist kokku toimeaines 134 kg/ha, nd on lubatud kuni 170 kg/ha, millest mineraalvetist vib olla 140 kg/ha.

Srases olukorras saab phjavee seisundit prognoosida omaaegsete Seidla, Jrva, Simuna ja Triigi hismajandite phjal. Selle stsenaariumi korral vib keskmine nitraatiooni sisaldus Pandivere phjavees ulatuda 3040 mg/l, mille tagajrjel muutub 2040% erakaevude vesi joogiks klbmatuks. Et seda ei juhtuks, tuleb osa maast (karstialasid) kasutada vhem intensiivselt ja talvel on soovitatav hoida suurem osa pldusid taimkattega.

Mduka tootmise puhul teravilja keskmine saagikus 2,54 tonni hektarilt on Pandiveres vimalik silitada phjavee maapinnalhedane veekiht pldude all joogiklblikuna. Seega oleneb Pandivere phjavee kvaliteet pllumeeste tootmiskavadest ja keskkonnasstlikust majandamisest.

Kui kogu maad kasutada intensiivselt, vib ka Pltsamaa-Adavere piirkonnas taastuda 1990. aasta olukord. Nitraatiooni keskmine sisaldus pllul olevates madalates ksikkaevudes suureneks 4070 mg/l ning kuni poolte kaevude vett ei saa sel juhul joogiveena kasutada. Kahjuks pole Pltsamaa-Adavere piirkonnas pldude alust maapinnalhedast phjavett lihtne joogiklblikuna silitada: see eeldab teravilja saaki alla kahe tonni hektarilt. ks vimalus on pldudel asuvad madalad, reostunud veega kaevud asendada sgavamatega, mnel juhul saab paigaldada ka veetorustikke. Adavere piirkonnas on keskkonnainvesteeringute keskuse abiga juba hakatud uusi kaeve rajama.

Jrelikult tuleb pllumajandustootmise intensiivistudes arvestada, et sellega vib kaasneda vajadus asendada hajaasustuse reostunud kaevud, ehitada mber phjaveehaardeid, sagedamini hooldada eesvoolusid ja vooluveekogusid ning puhastada paisjrvi, samuti taastada kalastikku.


Tahe ja koost viivad sihile. Eelmise aasta aprillikuus kinnitati Pandivere ja Adavere-Pltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 20042008. Selle titmine aitaks edukalt arendada veekeskkonda sstvat pllumajandustootmist, parandada pinna- ja phjavee seisundit ning tagada tervisliku joogivee. Et soovitud sihtideni juda, tuleb tita paljusid ettekirjutusi, niteks orgaaniliste ja mineraalvetiste laotamise aja- ja koguse piiranguid; laudal, kus peetakse le kmne looma, peab olema vhemalt kaheksa kuu snnikut ja virtsa mahutav hoidla jne.

Jrgides tegevuskava minimaalnudeid, ei saa veereostust siiski tielikult vltida: tegemist on kompromissiga, millele on mindud enamikus Euroopa Liidu maades. Paraku on pllumajanduse tootmismahtude kasvuga kaasnevat keskkonnaseisundi ja eelkige vee kvaliteedi muutust kllaltki keerukas ra hoida. Kuid kindlasti on vimalik olukorda parandada: selleks on vaja tugevat tahet ning kigi koostvalmidust.



1. EC DG Environment. Implementation of Council Directive 91/676/EEC concerning the protection of waters against pollution caused by nitrates from agricultural sources. Synthesis from year 2000 Member States reports. 2002.

2. Eesti keskkonnaseire 2003. Riiklik keskkonnaseire programm. 2004, Tartu likool.

3. Evaluation of the implementation of the 1988 Ministerial Declaration regarding nutrient load reduction in the Baltic Sea catcment area. Finnish Environmental Institute. 2002, Helsinki.

4. Metsur, Madis; Sults, lo 1990. Kaevurada 1.2. Eesti Loodus (55) 3, 4: 140145, 219225.

5. Metsur, Madis; Sults, lo 1995. Kodukaev rgib ttt. Eesti Loodus 46 (11/12): 346348.

6. Metsur, Madis jt. 1993. Pandivere veest. Pllumajandus 11.

7. Pllumajanduslik hajureostus lmmastikuhenditega Eestis 1994. Typpi Keski-Suomen vesissa. Keski-Suomen Vesi- ja Ympristopiiri, AS Maves, Jrva maavalitsuse keskkonnaosakond. Jyvaskyla.



MADIS METSUR, TIIU VALDMAA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012