Eesti Looduse fotov�istlus
2005/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/5
Mis on Eesti krgeim tehismgi?

Eesti krgeim tehismgi ei paikne mitte Kivilis, nagu ldiselt arvatakse, vaid hoopis Kohtla-Jrvel. Philiselt poolkoksist koosneva meaheliku krgeim tipp tuseb jalamilt le 120 meetri ehk tunduvalt krgemale kui meie suurim looduslik pinnavorm Vllamgi (84 m).

Vibolla ei ole enam kaugel aeg, kus oldakse sunnitud Maarjamaa kaarti mber joonistama. Kunstlikkude tuhamgede arvel. Ja koolipilaste peavaluks, sest mgede krguste phetuupimine ei ole kunagi hele noorele maailmakodanikule meeldinud, on 1930. aastate lpus kirjutanud aja- ja olukirjanik Osvald Tooming Eestimaa Ruhri kohta [6]. Ja testi, kige silmatorkavamad pinnavormid Phja-Eesti paekalda krval on Kirde-Eestis plevkivi kaevandamise ja ttlemise tagajrjel tekkinud med. Ent kirjanduses leidub nende kohta vastukivaid andmeid ja heselt pole selge seegi, milline neist on krgeim.

Kus iganes inimene on maavarasid kaevandanud ja tdelnud, jb sellest maha suuremal vi vhemal mral aherainet, rikastusjtmeid vi pletustuhka lastelastele mrgiks vanaisade raskest tst, keskkonnakaitsjatele meeleheiteks. Kokku kuhjatuna moodustavad need jgid positiivseid tehispinnavorme. Iidsetes kaevanduspiirkondades (nt. Rooma impeeriumi kulla- ja tinamaardlad) on sellised tehiskuhjatised muutunud arheoloogidele eraldi uurimisobjektiks, muinaskaevanduste thiseks.

Plevkivitstuse jtmekuhilaid vib leida kikjal, kus seda maavara on kaevandatud ja kasutatud. Mnel pool on tehispinnavormid ainukesed jljed suletud kaevandustest. Kirde-Eestis on tehispinnavormid muutunud omamoodi mlestusmrkideks tstusprandi ja kohaliku identiteedi osaks. Atraktiivsete turismiobjektidena ning vimaliku ehitusmaterjali vi toorainelaona pakuvad nad ka praktilist huvi


Tehispinnavormide tbid. Plevkivi hakati Kirde-Eestis kaevandama 1916. aastal: siis ammutati Jrve misa lhedal esimene rongitis pruuni kulda, mis saadeti Poola kivisest ilma jnud Peterburi ktteks. Praeguseks on kokku kaevandatud ligi 850 miljonit tonni plevkivi [1].

Eesti keeles on morfoloogiliselt erinevate positiivsete pinnavormide kohta olemas eraldi terminid. Sellegipoolest on nii knekeeles kui ka toponmides ldlevinud sna maapinna krgemate osade kohta peamiselt mgi. Plevkivi kaevandamis- ja ttlemisjkide kuhjatisi kutsutakse tavakasutuses tuhamgedeks, hoolimata nende tehispinnavormide ilmselgest erinevusest nii koostiselt kui ka kujult. Plevkivi kitluse tttu moodustuvad tehispinnavormid on jaotatud allmaakaevanduste kohal asuvateks maapinna deformatsioonideks, karjride sisepuistanguteks, elektrijaamade tuhaplatoodeks ja -mgedeks, rikastusvabrikute jkide vlispuistanguteks ning plevkivi termilise ttlemise (utmise) jkide puistanguteks (poolkoksimed).


Kivili poolkoksimed. Osvald Tooming on 1938. aastal Virumaa Teatajas kirjutanud: Tuhamgi!!! Kivili uhkus ja kroon, mis paistab juba kmnete kilomeetrite kaugusele ja ratab kigis rongis mdakihutajateski imestust ja llatust. Teiseks Munameks on ristitud too le 70 meetri krgune koksihunnik, millele vinnatakse iga pev krgust juurde.

Turismikirjanduses ja teatmeteostes on Kirde-Eesti tehispinnavormidest alati suurimat thelepanu leidnud Kivili med. ldtuntud on Kivili vana ja uus tuhamgi, millest esimesele hakati poolkoksi ladestama 1922. aastal ja teisele 1951. Esialgu veeti poolkoksi hobustega, hiljem kisteega vagonettide abil me harjale, kus see thjendati ja kraaptransportriga laiali kanti. Me kasvades hakati tippu transporditud poolkoksi veega nlvast alla uhtuma. Nii tekkis Kivili phjaossa piklik, kllaltki laiaulatusliku ja lauge jalami ning kitsa, jrskude klgede ja mnesaja meetri pikkuse tasase harjaga terrikoonik. Vana poolkoksimgi suleti 1975. aastal ja uus 1990. aastatel. Praegu ladestatakse poolkoksi uue me jalamile. 1992. aasta seisuga oli Kivili mlemasse mkke kuhjatud ligi 10 miljonit tonni poolkoksi [7].

Kirjanduses on Kivili mgede ldlevinud suhtelise krguse arvud 100 m ja 115 m, kuid alatasa on jnud selgusetuks, kumma me kohta vastav arv kib. Eesti nukogude entsklopeedia (1989, 4. kd.) vitel paikneb Kivili juures Eesti krgeim tuhamgi, mille krgus on 115 m, jttes tpsustamata, kumba mge on meldud. Are Kont on selgitanud, et Kivili linna lheduses paikneb kaks vga krget (107 m ja 101 m) terrikoonikut, mis on htlasi Eesti suurima suhtelise krgusega pinnavormid [3]. Jllegi pole mainitud, kumb mgedest on krgem. Eesti entsklopeedia (2003, 12. kd.) andmetel on vana tuhame suhteline krgus 101 m ja uuel 115 m.

Tpsemaid ja vhem tpseid krgusarve leidub veel mitmes kirjandusallikas [2, 4, 7], samuti topograafilistel kaartidel. Kivili vanal tuhamel paikneb ka reeper, mille krgus mbritsevast on umbes 79 m. See ei asu aga me krgemal platool, vaid phjanlvalt eenduval, ligi 20 m madalamal krgendikul.

Kivili mele rajatava suusakeskuse tttu GPS-iga tehtud mtmistel saadi me suhteliseks krguseks 96 m. Kokkuvtvalt vib Kivili uue ja vana me suhteliseks krguseks pidada vastavalt 116 m ja 96 m. Meenutagem siinkohal, et Vllame kui Eesti looduslikult krgeima pinnavormi suhteline krgus on 84 m.


Kohtla-Jrve ahelik. Kohtla-Jrve med linna loodeosas moodustavad terve aheliku (rahvapraselt Kirde-Eesti vi Kohtla-Jrve keskahelik), mis koosneb viiest phimest ja mitmest krvalmest ning elektrijaamast prineva tuha platoost. 1992. aasta seisuga on Kohtla-Jrve mgedes kokku umbes 50 miljonit tonni poolkoksi, mis hlmab 0,93 km suuruse ala.

Poolkoksi ja tuhka hakati Kohtla-Jrvel ladestama 1921. aastal. Praegustele mgedele pandi algus siiski alles 1930. aastate lpus ning meahelik kujunes alles 1950. aastatel. Med enam krguses ei kasva, kuna nd ladestatakse jalamile, kuhu on kmmekonna aastaga tekkinud paarikmne meetri krgune terrass.

Kohtla-Jrve poolkoksimgede krgusarve ei ole kirjanduses tavaliselt esitatud. Ilmselt selleprast, et med olid kasutuses veel sna hiljaaegu (mgede otsa kuhjamine lpetati 1990. aastatel), mistttu neid on olnud raske mta. Kindlasti on Kohtla-Jrve mgede vhema tuntuse phjus ka raskem ligips. Kivili med jvad vahetult maantee rde, ent Kohtla-Jrve med on mbritsetud tehaste suletud territooriumide ja soodega. Mgede krgusarve on vimalik jlgida eri topograafilistel kaartidel. Samuti on suurim krgus (110 m) toodud tehnilises aruandes [7]. Mgede krgust on 1980. aastate lpus mtnud ka Kiviteri geodeedid: krgeima, luna poolt kolmanda tipu absoluutkrguseks saadi 173 m. Arvestades mbritseva tasase maa krgust (ligi 50 m), on me suhteline krgus 123 m. 1980. aastal mdeti krgeima me absoluutkrguseks 177 m. Jrelikult on me suhteline krgus suisa 127 m. Kui aga uskuda 2004. aastal aerofotode alusel koostatud digitaalset plaani, on krgeima me absoluutkrgus vaid 172 m ja Kohtla-Jrve meaheliku tipp krgub 122 meetrini mbritsevast maapinnast.


Pssi tuhamed. Pssi linna lneosas Purtse je vasakkaldal paiknev mgi koosneb plevkivituhast, mis on elektrijaamast vagonettidega transporditud. Pssi plevkivil baseeruv elektrijaam alustas td 1937. aastal. Esialgu transporditi tuhka ka hobustega ja tol ajal kujunes Purtse je kaldale umbes 10 meetri krgune platoo. Kui veti kasutusele rbasteel liikuvad vagonetid, hakkas tuhamgi kiiresti krgust koguma.

Kuigi enamasti rgitakse hest Pssi tuhamest, paikneb suurema me lunakljel ka viksem mgi. Seda kasutati suurel mel tehtud remonditde korral ja samuti talvel, kui phjatormid seal raudtee umbe tuiskasid. Seega, kuigi Eestis htakse sageli kiki inimtekkelisi positiivseid pinnavorme tuhamgedeks, on pris tuhamgesid vaid kaks. Teisi plevkivituhast koosnevaid pinnavorme tuleks nende laia tasapinnalise lae tttu nimetada platoodeks.

Pssi tuhame krgust kirjalikest allikatest miskiprast ei leia. Mningast selgust toovad suuremtkavalised kaardid. 2004. aasta sgisel mge nivelleerides (vttes aluseks jge letava endise tuhaladestussilla betoonrise) saime me suhteliseks krguseks 61 m. Nivelleeriti ka viksem Pssi mgi, mille suhteline krgus on 32 m. Suuremtkavalistelt kaardilt on vimalik vlja lugeda, et Pssi tuhame alt jookseb lbi 40 m horisontaal, seega saame me absoluutseks krguseks 101 m.


Eesti krgeim tehismgi ei paikne niisiis mitte Kivilis, vaid Kohtla-Jrvel. Kllap arvati varem vastupidi seeprast, et Kivili vana poolkoksimgi oli esimene, mis saavutas peaaegu 100 meetri krguse, plvides nii suurema thelepanu. Hiljem kasvasid Kohtla-Jrve poolkoksimed krguses Kivilist mda, kuid kirjanduse kaudu oli juba kinnistunud arusaam, et ks Kivili mgedest on krgeim. Kivili vana mgi ji ka esimesena kasutusest vlja, mistttu oli vimalik tema krgust esitada lplikuna. Kohtla-Jrve med ja Kivili uus poolkoksimgi lpetasid krgusse prgimise alles 1990. aastatel. Seega on eksitavad TallinnaNarva maanteel turismiviidad, mis juhatavad Kivilisse, kus paiknevat Baltikumi krgeim tehismgi. Pssi tuhamgi on aga Kivili ja Kohtla-Jrve mgede krval hoopis varju jnud.


1. Kattai, Vello jt. 2000. Eesti plevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. Eesti geoloogiakeskus, Tallinn.

2. Kirss, Odette; Pajos, Leili 1971. Kohtla-Jrve linn ja rajoon. Eesti Raamat, Tallinn.

3. Kont, Are 1996. Alusphi. Maastikud. Inimtegevus. Saaber, Kalju (toim.). Koguteos Virumaa: 3350.

4. Marksoo, Ann 1958. Kohtla-Jrve. Eesti geograafia selts, Tallinn.

5. Toomik, Arvi; Liblik, Valdo 1998. Oil shale mining and processing impact on landscapes in north-east Estonia. Landscape and Urban Planning 41: 285292.

6. Tooming, Osvald; Tooming, Peeter 1993. Maantee kutsub. Ida-Viru maavalitsus.

7. Анализ ранее проведенных иследований по изучению и оценке вторичных ресурсов сланцевой промышленности на ЭМГС 1992. Кохтла-Ярве.


Taavi Pae (1976) on geograaf ja koduloo-uurija.



Taavi Pae, Aarne Luud, Mait Sepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012