Eesti Looduse fotov�istlus
2005/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/5
HOIUALAD uut tpi kaitstavad alad

Mdunud aasta mais justunud looduskaitseseadus annab aluse rajada uut tpi kaitstavaid loodusobjekte hoiualasid. Need luuakse selleks, et tagada soodne seisund elustikule. Igal hoiualal mratakse seal hoitavad loodusvrtused: elupaigatbid ja liigid.

Pindala poolest vivad kaitsealad ja hoiualad olla eri suurusega ning hlmata nii maismaad kui ka vett. Nii et siin olulisi erinevusi ei ole, kll aga kaitsekorras. Kaitsealade (rahvuspargid, loodus- ja maastikukaitsealad) kaitsekord on kinnitatud kaitse-eeskirja kujul vabariigi valitsuse mrusega: seda tehakse iga kaitseala puhul eraldi. Kehtestatud kaitsekorra ranguse jrgi jaotatakse kaitsealad heks vi mitmeks vndiks.

Hoiualade puhul kaitse-eeskirja ei kinnitata ning neid ei jaotata ka eri rangusega vnditeks. Siin korraldatakse kaitset kavandatavate tegevuste mju hinnates: seda tuleb teha iga kord ja iga kaitstava loodusvrtuse puhul eraldi. Hoiualal ei tohi hvitada vi kahjustada neid elupaiku ja kasvukohti, mille kaitseks see ala on loodud. Samuti on keelatud hirida kaitstavaid liike ja teha midagi sellist, mis seaks ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Siin ei tohi raiuda metsa, kui see rikub kaitstava elupaiga struktuuri ja talitlusi vi ohustab elupaigale tpiliste liikide psimist.


Kuidas toimida hoiualal? Seadus stestab loetelu tegevustest, mida kavandades tuleb hoiuala piires asuva maa omanikul esitada teatis hoiuala valitsejale (kaitse korraldajale). Nende tegevuste puhul tuleb hinnata vimalikku mju elustikule ja elupaigale. Niisiis tuleb vtta kontakti hoiuala valitsejaga, kui teil on soov:

1) rajada tee;
2) teisaldada looduslikku kivimit vi pinnast;
3) muuta veekogu veetaset ja kaldajoont vi rajada uus veekogu;
4) kasutada biotsiidi ja/vi taimekaitsevahendit;
5) kultiveerida looduslikku ja/vi poollooduslikku rohumaad;
6) raiuda puid puisniiduilmelisel alal;
7) rajada ja/vi rekonstrueerida maaparandusssteemi.


Hoiuala valitseja korraldab kavandatava tegevuse vimaliku mju hindamise ja teatab tingimused, mida jrgides vib kavandatut teha, vi keelab td, mis ohustavad nende kaitstavate liikide vi elupaikade soodsat seisundit, mille tagamiseks on hoiuala loodud. Elamu- ja uemaal tehtava kohta teatist esitada pole vaja.


Millal otsustatakse luua kaitseala ja millal hoiuala? Euroopa Liidu loodus- vi linnudirektiivi alusel kaitstavate elupaigatpide vi liikide hoidmiseks vajalikud meetmed olenevad eri liikide nudlustest. Osa liike ja elupaiku vajab sna rangeid piiranguid, mis mnikord vlistavad vi piiravad tunduvalt majandustegevust. Sellistel juhtudel luuakse tavaliselt kaitseala, mille kaitse-eeskiri leevendab keelde neile tegevustele, mis ei kahjusta kaitstavat vrtust.

Samas on sna palju liike ja elupaiku, mille psimise tagab eelkige tavaprane maakasutus. Niteks hanelistele on peatuspaikadena olulised suured pllud, rukkirgule looduslhedaselt majandatavad niidualad, peale selle hulk poollooduslikke kooslusi, mille jtkuvat majandamist tuleb igati toetada. Et hoida selliseid elupaigatpe ja liike, peavad liikmesriigid rajama linnu- ja loodusalasid.

ks vimalus seda kohustust tita on toetada selleks vajalike tde tegijaid. Loodushoiutoetuste ssteem on ndseks korraldatud nii, et neid saab taotleda vaid kaitstavatel aladel asuvate loodusvrtuste hooldaja. Kui alal silitatavaid vrtusi ohustavad peamiselt vaid eespool loetletud tegevused, on otstarbekas luua hoiuala. Hoiualasid eelistatakse ka merel ja suurematel jrvedel, mis on olulised veelindude talvitus- ja rndepeatuspaigad.


Esimesed hoiualad loodud. 10. mrtsil kinnitas Eesti vabariigi valitsus esimesed neli hoiuala Jgevamaal. Lhiajal on oodata ka teistesse maakondadesse jvate hoiualade tpset piiritlemist. Kokku on loomisel ligikaudu 300 hoiuala, mille kogupindala letab miljon hektarit. Suurema osa sellest pindalast vtavad enda alla merealad, nagu Vinameri, Prnu laht, Kura kurk, madal rannikumeri ning Vrtsjrv.

Jgevamaal loodud hoiualade kogupindala on 1277 hektarit: sellest vaid 49 hektarit on maismaa, lejnud 1229 hektarit hlmab Peipsi jrve rannalhedane ala.

Kaasiku hoiuala, mille pindala on vaid neli hektarit, asub Pltsamaa valla idaosas, sellel tahetakse hoida puisniite.

Ko hoiuala, samuti vaid neli hektarit, paikneb Pltsamaa valla lneosas. Sealgi kaitstakse lubjarikka mullaga kuivi niite ja puisniite.

Padina hoiuala, pindalaga 41 hektarit, asub Pajusi vallas ning seal kaitstakse peale puisniitude ka soostuvaid ja soo-lehtmetsi.

Peipsi hoiuala, pindalaga 1229 ha, on siinsetest suurim: hlmab umbes poole kilomeetri laiuse veeala Jgevamaale jval Peipsi rannikul. Kui kinnitatakse ka Tartumaa ja Ida-Virumaa hoiualad, siis lisanduvad juba loodud Peipsi hoiualale veel Peipsi jrve rannikuligud mlemas maakonnas. Peipsi hoiuala eesmrk on kaitsta viupardi, suur-laukhane, rabahane, stka, vikeluige, laululuige, hallpsk-pti ning kaldapsukese elupaiku.

Inimesed vivad kigil hoiualadel vabalt liikuda, marju ja seeni korjata, jahti pidada ning kala pda.

Loetletud hoiualasid valitseb Jgevamaa keskkonnateenistus.


Uudo Timm (1959) on zooloog, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse keskkonnaregistri broo juhataja.



UUDO TIMM
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012