Eesti Looduse fotov�istlus
2005/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2005/8
Hbedaselt helkivad haavapuud

Hbehaab ehk hbepappel, meil sna laialdaselt kasvatatav pargipuu, kidab thelepanu oma hbevalgete lehtedega. Siinsel pildil hbedaselt helendavad puud pole aga mitte hbepaplid, vaid hoopis meie kige tavalisemad metsapuud harilikud haavad. Nende lehestiku on hbevalgeks muutnud lehtedes kaevandav putukas haava-lehekoi.

Selle keerukoilaste sugukonna lehekoilaste alamsugukonda kuuluva pisiliblika rvikud kaevandavad pikki looklevaid kike haavalehtedes. Sageli haaravad lehekoi rvikute kigud kogu lehe pinna, mistttu see kaotab oma rohelise vrvuse ja muutub valkjaks vi hbedaselt helkivaks. Kui liblikaid on vga palju, siis ei j puutumata peaaegu kski leht puul, nii hakkavadki mnikord sdasuvel valendama terved haavasalud.

Haava-lehekoi (Phyllocnistis labyrinthella) on vike (tiibade siruulatus 67 mm) tagasihoidlikult pruunikashallika vrvusega karvane pisiliblikas. Tema rvikud kaevandavad juunist augustini haavalehtedes, jttes endast jrele kitsad looklevad valkjad kigurajad, mille keskelt kumab lbi tume ekskrementide rida.

Erinevalt mitmetest teistest lehtedes kaevandavatest putukavastsetest piirduvad lehekoi kigud ksnes lehe kige pindmise kihi epidermisega, jttes parenhmkihi puutumata. Kaevandikigud vivad paikneda nii lehe pealmisel kui alumisel kljel. Et epidermiserakkude toitainesisaldus on viksem kui parenhmkoel, peavad rvikud vajaliku toiduhulga kttesaamiseks nrima sna pikki kike. Nii looklevadki nende kigud peaaegu kogu lehepinnal.

Toitumise lpuks jutakse vlja lehe serva: seal rvik vljub kaevandist, knab leheserva tagasi ja kujundab sinna alla oma vrgendiniidi abil turvalise nukkumispaiga. Kaevandikigud lehes tituvad huga, muutudes hbedaselt helkivaks. Harilik haab on selle lehekoi meelistoidupuu, kuid mnikord vib ta tungida ka paplite ja pajude lehtedesse.


Levik. Eriti palju on seda liblikat Phjamaades, siinne piltki on tehtud mullu sdasuvel Norras, kuid ta on tiesti olemas ka meil, kuigi mitte nii rohkel arvul. Haava-lehekoi levila haarab peaaegu kogu hariliku haava levila, kuigi sagedus ja arvukus on eri piirkondades erisugune. Phjamaade krval kuulub ta sagedasemate haavaputukate hulka ka niteks Lne-Siberis.


Teised haavalehe kaevandajad. Phja-Ameerikas elab sealsel ameerika haaval lhedane liik Ph. populiella, kes Euroopasse levides vib siin kahjustada ka viimasel ajal sna laialdaselt nn. puupldudel kasvatatavat hbriidhaaba. Eestis seda Ameerika pritolu lehekoi liiki siiani siiski veel leitud ei ole. Kll aga leidub siin paplite, niteks musta papli ja palsamipapli lehtedes elutsevat lehekoid Ph. unipunctella. Eestis on kindlaks tehtud veel sama perekonna kolmaski liik pajulehtedes kaevandav Ph. saligna.

Haavalehtedes kaevandavad kike veel teisedki putukad, sealhulgas samasse keerukoilaste sugukonda kuuluvad kireskoid (Phyllonorycter). Nende kaevandid lehelabas on laigukujulised, paiknevad lehe parenhmkoes: kahjustatud lehed muutuvad hiljem pruuniks. hest tavalisemast haaval elavast kireskoi liigist Phyllonorycter apparella on Eesti Looduses kirjutanud Mati Martin (EL 1995, 11/12: 331332). Teist hariliku haava lehes laiguti kike kaevandavat kireskoid Phyllonorycter sagitella on meil vhem, kuid temagi on levinud haavapuistutes laialdasel alal Lne-Euroopast Siberini.


Kaljo Voolma (1948) on metsaentomoloog, EPM metsandus- ja maaehitusinstituudi vanemteadur, dotsent.



KALJO VOOLMA
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012