Eesti Looduse fotov�istlus
2005/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 2005/9
Linnastumine: he linnu lugu

Inimene on kadeda loomusega. Eriti kade on inimene siis, kui keegi tkib asja kallale, mida ta on omaks pidanud. Niteks jahimaad. Inimesed lausa loevad kiskjate suutisi, et siis kurta huntide ja ilveste rohkuse ja nende mtlematu tapahimu le ning kutsuda kaaskodanikke les neid hvitama. Inimene on teinud kik selleks, et ainult tema saaks metsas rahulikult kttida.

Inimene trgib metsloomade jahimaadele koguni elama. Suuremad linnad ja lhedal asuvad klad sulavad ajapikku hte. Elatustase on tusnud ning inimesed ei taha enam korterites elada. Samas ei suudeta ka ksteisest nii lahku kolida, nagu seda meie esivanemad julgesid: hajaklade vahele ji ruumi ka loomadele-lindudele. Kas tihedas klas saadakse korterist vlja? Jah, fsiliselt asutakse naabrist kaugemal, kuid kardinad peab htul ikka paaniliselt ette tmbama.

Minu maja lhedal on juba ei tea mitmendat aastat pesitsenud kaks krvukrtsu paari. Jlgin neid teist aastat, kuid ilmselt jb see ka viimaseks. Rtsude jahimaa on detailplaneeringu kohaselt juba kruntideks jaotatud ning mned neist ragi mdud. Kui kakud jrgmisel kevadel siia saabuvad, siis peavad nad otsima uue pesitsuspaiga ja -territooriumi. Loogiliselt on uued kohad ka kehvemad, sest kigepealt hivatakse looduses ikka paremad elukohad. See thendab halvemaid pesitsustingimusi, saaginappust, viksemat hulka jrglasi jne. Lputu niaring halvemuse poole.

Palju on rgitud lindude pesapaikade kaitsest. Krvukrts on kohanemisvimeline. Tema asub elama inimese lhedusse ning vib pesaks valida ka mahajetud varesepesa. Kuid mida teeb lind, kui tal jahiterritooriumi pole? Lind ei vali ju kohta ainult puu jrgi, vaid vaatab mbrust kui tervikut. Pigem teeb ta pesitsuspaiga suhtes mndusi, peaasi, et seda mbritseks klluslik toidubaas.

Mida saavad need inimesed teha, kes on nus oma elupaika jagama pliselanikega? Teatada oma leidudest otsustajatele ning jda lootma, et raha rattad peatuvad? See lahing on kll kaotatud, aga vhemalt jb endale tunne, et omalt poolt sai kik vimalik tehtud. Kas ollakse nus muutma detailplaneeringuid ning lpetama ehitustid selleks, et kaks linnupaari saaksid ka tulevikus oma lastele siin toitu otsida ning neid lendama ja jahtima petada? Kogemused on nidanud, et mitte enne, kui tekib vljasuremisoht. Inimene on ju kade.


Sven Zaek (1980) on Tartu likooli majandusteaduskonna viimase kursuse lipilane. Loodust pildistanud natuke le kahe aasta.



Sven Zaek
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012