Eesti Looduse fotov�istlus
2005/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2005/9
Kuninglik kalastaja: kaunis, kuid see-eest kahjutu

Kredavoolulistel forellijekestel vib kohata vikest roostepunaka rinnaga lindu. Tsiselt ja liikumatult istub ta voolu kohale ulatuval oksal ning sihib vette otsekui hoolas ngemees korki. Kui linnuke lheneja ees lendu laskub ja otse veepinna kohal eemaldub, on ta jrsku rohekassiniseks muutunud. Said nhtavaks tema tiivapealsed ja selg. Nnda on kirjeldanud jlindu Mart Mger (Vino Vesipapp) oma klassikalises teoses Linnud rahva keeles ja meeles.

Kllap jb esimene kohtumine jlinnuga elamusena meelde kigile, kellele see nn osaks on saanud: teist sellist kirevat lindu phjamaiselt kahvatus looduses ei kohta. Seekordset philugu ajendasid vanameister Olav Rennolt paluma eesktt suureprased jlinnufotod loodusfotograaf Sven Začekilt. Tuleb vlja, et kuigi tegemist on silmapaistva loomaga, pole jlindu prast Eerik Kumarit meil keegi lhemalt uurinud.

Eestlased on tuntud oma praktilise meele poolest, nii et ksimust Kas jlinnust mingisugust kasu saab, kas teda annaks ka patta panna? ei maksa vist ldse hbeneda. Eerik Kumari on oma pool sajandit tagasi ilmunud monograafias Eesti NSV linnud kirjutanud, et jlinnu toit koosneb peamiselt kuni seitsme sentimeetri pikkustest kaladest, mnikord ka selgrootutest loomadest ning kalaparasiitide levitamise kohta on andmed seni negatiivsed. Seega puudub praktiline vajadus vhesearvulise, bioloogiliselt lihuvitava ja sulestikult kauni jlinnu hvitamiseks Eesti NSV looduslikel veekogudel. Kalatiikidel on jlind kahjulik ja kui ta sinna peaks tee leidma, on ta krvaldamine sealt igustatud.

Ka loodusraamatud peegeldavad oma aega ja aastakmneid hiljem vivad varasemad arusaamad sna kentsakad tunduda. Praegu sunnib jlindu hoidma peale looduskaitseseaduse ka Euroopa Liidu linnudirektiiv ning tema kttimine isegi teaduslikel eesmrkidel tunduks sna rveda teona.

Kuid minevikust vib ikkagi ppida. Seetttu tutvustame selles numbris niteks ka vanu trvapletamise kombeid ning rgime rahvaluuleteadlase Mall Hiiemega rahvakalendri tekspidamistest. Muidugi ootame ha lugejate thelepanekuid ja ksimusi: teade mnegi pealtnha lihtsa loodusnhtuse kohta vib osutuda uurijale teliselt vrtuslikuks teabeks ning olla teistele huvitav lugeda.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012