Eesti Looduse fotov�istlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2005/10
185 aastat geoloogia petamise algusest Tartu likoolis

Eesti geoloogia algusajaks peetakse 1820. aastat, kui Tartu likoolis loodi mineraloogia ppetool ja kabinet. Mdunud 185 aasta jooksul likoolis toimunu oli suuresti ka kogu Eesti geoloogia ajalugu: kuni 1945. aastani polnud meil geoloogia alal teisi uurimisasutusi. Esialgu mras geoloogia arengu philiselt ksainus teadlane likooli professor, kelle vahetudes muutus ka valdav uurimissuund, ent alates 1945. aastast on teadustegevus olnud kollektiivne.

Geoloogiliste ainete petamine algas Tartu likoolis (tollal Kaiserliche Universitt zu Dorpat) juba 1802. aasta sgisel, kui loodusteaduse ja botaanika professor Gottfried Albrecht Germann hakkas pidama mineraloogialoenguid. 1806. aasta sgissemestrist alates lisandus teise geoloogilise ppeainena fsikaprofessor Georg Friedrich Parroti Maa fsika kursus, mis 1815. aastast kandis Maa fsika ja geoloogia kursuse nimetust.

Tegelik sstemaatiline ja mitmeklgne geoloogiappet algas alles 18 aastat hiljem, kui filosoofiateaduskonda lisandusid loodusteaduse ja mineraloogia ppetool ning mineraloogiakabinet. 16. septembril 1820 kinnitati esimeseks sja avatud ppetooli mineraloogiaprofessoriks Peterburi teaduste akadeemia kirjavahetajaliige Moritz von Engelhardt, kes hakkas teaduskonna tudengitele petama mineraloogiat, kristallograafiat, geoloogiat ning juhendama mineraloogiapraktikume. Mne semestri kaupa pidas ta loenguid ka geograafia, Venemaa geoloogia, maapue ajaloo ja geomorfoloogia kohta. Seda Tartu likooli tolleaegset ppetooli prof. Engelhardti juhatusel vib pidada praeguse T geoloogia instituudi eelkijaks.


Engelhardti t geoloogide petamisel oli thelepanuvrne, andes hulganisti tuntud petlasi, niteks Hermann Asmuss, Constantin Grewingk, Ernst Hoffmann, Stepan Kutorga, Alexander Schrenk ja Gregor von Helmersen. G. von Helmersen valiti 1850. aastal Peterburi TA liikmeks ja 1882. aastal asutatud Venemaa geoloogilise komitee esimeseks direktoriks.

Aastatel 18211823 ttas mineraloogiakabineti juures eradotsendina Karl Eduard Eichwald, kes luges 1822. aastal esimest korda kogu Venemaal paleontoloogia kursust. Kui senini oli ppet olnud vrdlemisi vaba, siis alates 1827. aastast nuti mineraloogia ppijailt eksamite sooritamist neljas geoloogilises distsipliinis (mineraloogia, geognoosia, paleontoloogia ja levaade mineraloogilisest kirjandusest) ning 1839. aastal kinnitati mineraloogidele esimene ppeplaan, mis sisaldas 13 ainet.

Prast M. v. Engelhardti sai mineraloogiaprofessoriks Otto Hermann Abich, kes luges mineraloogiat, geoloogiat ja paleontoloogiat. 1844. aastal justus uus ppeplaan, milles oli juba 21 ainet, sealhulgas mineraloogia, kristallograafia, paleontoloogia, ldine ja fsiline geograafia, geoloogia, mineraloogia ja geoloogia ajalugu, rakendusmineraloogia ja Venemaa geoloogia.

Prast Abichi lahkumist oli mineraloogia ppetool 1847. sgisest kuni 1854. aasta kevadeni vakantne. Siiski, 1848. aastal kinnitati mineraloogia eradotsendiks Alexander Schrenk, kes luges kuni 1953. aastani ldist mineraloogiat, ldist geoloogiat ning juhatas mineraloogia praktikume. Tal oli kll vhe pilasi, kuid just nende hulgast vrsus Eesti geoloogia rajaja Friedrich Schmidt.

1850. aastal jagunes senine likooli filosoofiateaduskond ajaloo-keeleteaduskonnaks ning fsika-matemaatikateaduskonnaks, millest viimase alla kuulus ka mineraloogia ppetool kuni 1918. aastani. 1853. aasta algusest hakkas kehtima uus ppeplaan, mille jrgi toimus ppet esimest korda semestrite kaupa.


Suure panuse geoloogia arendamisse Tartu likoolis andis Constantin Grewingk, olles mineraloogia professor 33 aastat (18541887). 1859. aastal kaitses ta esimesena Tartu likoolis geoloogia alal doktorit, mis ksitles Liivi- ja Kuramaa geoloogiat. Grewinki ppet algas 1854. aasta sgissemestril mineraloogia loengute ja harjutustega. Lisandus mitu uudset kursust, niteks Baltikumi regionaalgeoloogiast, metde alustest, Ida-Euroopa tasandiku kvaternaarigeoloogiast ja arheoloogiast. Grewingki pilane, hilisem eradotsent Aleksandr Lagorio (18521923, T-s 18751880) vttis esimesena Tartus kasutusele polarisatsioonimikroskoobi, mis ti kaasa suure lbimurde mineraalide ja kivimite uurimisel.

1888. aastal kinnitati mineraloogia ppetooli erakorraliseks professoriks Johann Theodor Lemberg, kes hakkas peale geoloogiliste ainete lugema mullateadust. Tema jrglane, 1892. aastal ametisse astunud Franz Loewinson-Lessig, algatas 1894. aastal uue ppevormina kollokviumid, mis vimaldasid lipilastel tihedamalt suhelda ppejududega. Tema algatusel loodi 1896. aastal peale mineraloogia ppetooli ka geoloogia ppetool. Esimesena juhatas seda Nikolai Andrussov, kes htlasi hakkas lugema mitut uut kursust (merephja geoloogia, sissejuhatus geoloogilistesse vaatlustesse, sissejuhatus geoloogiliste kaartide koostamisse). Prast Loewinson-Lessingi siirdumist Peterburgi 1902. aasta alguses kutsuti vakantsele kohale Vassili Tarassenko, kes petas samuti kiki traditsioonilisi geoloogilisi aineid.

Prast Andrussovi lahkumist 1905. aastal ametisse kinnitatud Georgi Mihhailovski algatusel koraldati esimene suurem lipilaste vlipraktika: geoloogilis-botaaniline ppeekskursioon Tallinna ja Narva mbrusesse [1]. ppepraktikad vimaldavad lipilastel oma teoreetilisi teadmisi praktikas kinnitada ja on tnapevani geoloogiapetuse lahutamatu osa. 1912. aastal hakati Mihhailovski eestvttel ehitama geoloogidele ja zooloogidele uut ppehoonet (praegune Vanemuise 46), kuna endistes ruumides likooli peahoones valitses suur ruumikitsikus. Mihhailovski sai haridusministeeriumist 800 000 rubla ehituse toetuseks, mis oli tolle aja kohta vga suur summa. Tema jrglasena kinnitati 1914. aastal erakorraliseks geoloogiaprofessoriks Nikolai Bogoljubov.

Eesti Vabariigi loomise jrel muutus krgharidus eestikeelseks, ometi ei leitud eestlaste hulgast esialgu piisava teadusliku ettevalmistusega geoloogiappejudu. Seetttu kutsuti 1920. aastal mineraloogiaprofessoriks Hans Scupin Saksamaalt, kes juhtis mlemat ppetooli kuni 1922. aastani ja pidas saksa keeles loenguid kuni Saksamaale minekuni 1927. aastal.

Oluline sndmus geoloogiapetamise ajaloos oli Hendrik Bekkeri asumine tle geoloogia ppetooli, kuna tema loengutega sai 1922. aastal alguse leminek eestikeelsele ppetle. Bekkeri algatusel avati samal aastal huvilistele geoloogia muuseum, samuti hakati tema eestvttel vlja andma erialaste teadustde seeriat Tartu likooli Geoloogia Instituudi Toimetused; aastail 19241943 ilmus seda 66 numbrit.


Ajavahemikus 19211940 korraldati peaaegu igal aastal he kuni mitme pevaseid geoloogilisi ppe-ekskursioone. Niteks toimus 1935. aastal geoloogiline ppereis Tallinna, mida toetasid rahaliselt loodusuurijate selts ja Eesti kirjanduse selts. Matka marsruut oli jrgmine: 11. juunil Kakume ja Tiskre Kambriumi paljandid, Tiskre-Kadaka vahel paljanduvad Ordoviitsiumi lubjakivid ja Mekla paljand, 12. juunil Pskla krgraba, Jhvi ja Keila lademete paljandid Pskla-Tnassilma vahel ning lemiste luidestik;, 13. juunil Alam-Ordoviitsiumi paljand Irus, Pirita oru geomorfoloogia Irust mereni ja Lasname murd ning 14. juunil Kroodi mbruse vanad rannamoodustised ja Maardu mbruse Kvaternaari setted [2].

Ekskursioonide korraldus oli tavaliselt hsti lbi meldud. Juhendaja koostas kava, millest selgus ka reisi maksumus. Kui rhmas oli vhemalt 10 inimest, maksis likool juhendajale sidu vlja. Eraldi paluti endast teada anda lipilastel, kelle majanduslik olukord oli vga raske neile saadi teaduskonnalt toetust. Enamasti sideti Tartust vlja ise postirongiga, matkati kohapeal jalgsi ning jrgmisel htul pti edasi sita mne ise rongiga. Esitades raudteevalitsusele vastava avalduse, oli vimalik reisida 50% hinnaalandusega. Vahel sidutasid klastatavad asutused ekskursante ka tasuta oma transpordiga. majale jdes ei oodanud lipilased erilisi tingimusi, aitas lgedest prandal ja vimalusest endale ise sa valmistada.


Prast Bekkeri surma ji geoloogiakabineti juhataja kohusetitjaks Artur Luha, kes tol ajal petas kiki geoloogilisi kursusi. Alates 1928. aastast tegi ppetd ka eradotsent Paul William Thomson, lugedes kuni 1939. aastani geoloogidele esimest korda paleobotaanikat, ietolmu analsi ja metsade ajalugu. 1930. aastal mrati geoloogia ja paleontoloogia ppetooli professoriks Armin pik, kelle tuntus ja paljud vlisreisid laiendasid Eesti geoloogide rahvusvahelisi sidemeid. Kuni emigreerumiseni 1944. aasta suvel oli kikide geoloogia phikursuste lugemine tema lgadel.

1944. aasta lpul mrati geoloogia kateedri juhatajaks prof. Karl Orviku ning 1945. aasta sgisel veti reorganiseeritud geoloogiaosakonna esimesele kursusele vastu kaheksa lipilast. Osakonda kuulus kolm kateedrit: ldise geoloogia ja geomorfoloogia (juhataja prof. Karl Orviku), mineraloogia (dots. Evald Mls) ning paleontoloogia ja stratigraafia kateeder (juhataja prof. Artur Luha). Sealt edasi koolitati jrgmise 44 aasta jooksul (19451989) geolooge Nukogude Liidus kehtinud viieaastase ppekava alusel. 1953. aastal hendati paleontoloogia ja mineraloogia kateeder ning alates 1958. aastast ji jrele vaid ks, dots. Evald Mlsi juhitud geoloogia kateeder. 1960. aastal valiti kateedrijuhatajaks Arvo Rmusoks, kes juhatas seda kuni emeriteerumiseni 1988. aastal. Kateedris kujunes 1950. aastate algul lpetanutest uus ppejudude kaader: Arvo Rmusoks, Asta Oraspld, Erna Lokene ja Herbert Viiding; neist kaks esimest on geoloogias tegevad siiani.

1988. aastast kuni T geoloogia instituudi loomiseni 1. septembril 1992 juhatas geoloogiakateedrit prof. Aadu Loog. 1989. aastal mindi viieaastaselt phippelt le nelja-aastasele ppele. Hoolimata lhenenud ppeajast erialaainete maht hoopis suurenes, sest mitu nukogude ajal kohustuslikku ainet (sjaline petus, NLKP ajalugu jt.) jid vlja. 1991. aastal hakkasid likoolides kehtima magistri- ning doktorippekavad, mille kestus oli vastavalt kaks ja neli aastat.


Alates 1992. aastast on T geoloogia instituudis kolm ppetooli: geoloogia ja mineraloogia (juhataja prof. A. Loog 19921997; prof. Vino Puura 19972000; aastatel 20002002 vakantne; aastast 2002 prof. Kalle Kirsime); paleontoloogia ja stratigraafia ppetool (prof. Madis Rubel 19921997; aastast 2000 prof. Tnu Meidla); rakendusgeoloogia ppetool (juhataja aastast 1992 prof. Volli Kalm).

2002. aastal mindi ldise krgharidusreformi alusel bakalaureuse ja magistrippe 4+2 ssteemilt le uuele, 3+2 ppekavale.

Praegu petatakse geoloogiat peale Tartu likooli Tallinna Tehnikalikoolis ja Eesti Pllumajanduslikoolis. Krgkoolid pavad seista hea selle eest, et geoloogiapetus suudaks olla avatud uutele arengutele ja jda htlasi heatasemeliseks.


levaateid Tartu likooli geoloogia-asutuste ja -petuse ajaloost on varem avaldatud eri artiklites ja kogumikes [3; 4; 5; 6].


Kirjandus:

1. Михайловский, Г. П., Курский, П. И., 1909. Геологическо-ботаническая экскурсия студентов Имп. Юрьевск. Университета в Ревель и Нарву весной 1908 г.

2. Orviku, Karl 1935. Geoloogilised ppe-ekskursioonid 1935. aasta kevadel. Eesti Loodus 3 (4): 141143.

3. Kalm, Volli 1995. Tartu likooli Geoloogia Instituut 175, ajalugu ja areng. Meidla, Tnu jt. (toim.). Liivimaa geoloogia. Tartu likool, Eesti Geoloogia Selts. Tartu: 915.

4. Orviku, Karl 1970. likooli geoloogia-ppejudude osa Eesti uurimisel aastail 19191949. Eesti Loodus 21 (9): 533534.

5. Rmusoks, Arvo 1970. Tartu likooli geoloogiakateeder 150-aastane. Eesti Loodus 21 (9): 529532.

6. Ver, Evelin; Puura, Ivar; Isakar, Mare (toim.) 2005. Geoloogia petamine Eesti lbi kolme sajandi. Tartu likooli geoloogia instituut, Tartu likooli geoloogiamuuseum. Tartu.



Mare Isakar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012