Eesti Looduse fotov�istlus
2005/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2005/10
Suveajal Julumel

Kui sisemaainimene satub suvisel ajal Prnu kanti, on ta mttes tavaliselt eesktt meri ja rand. Vahel aga juhtub, et ilm suvitajat ei soosi ja nii tuleb leida muid tegevusi. ks hea vimalus tervist mnusalt kosutada on minna metsa matkama. Niteks Julume tervisekeskuse radadele.

Julume nimi on juba selline, et suvel vga ei kutsu. No kes siis ikka suvel juludest ja klmast unistab? Kui aga eelarvamusest le olla, siis tuleb vlja, et nimi ei riku kohta. Ning ehkki Julume tervisekeskus Prnu lhistel (linnast 25 km Riia poole) on tepoolest esmajoones tuntud talispordikeskusena, on seal suvelgi palju teha. Tsistele sportlastele on arvukalt eri sportimisvimalusi (nt. pallimnguvljakud, staadion, orienteerumise psirada), kuid tegevust pakutakse ka rahulikuma liikumisspordi huvilistele. Thistatud matkaradu on koguni neli: 5 km, 10 km, 15 km ja 25 km rajad. Need on mrgistatud vrvitriipudega puudel ning viitadega, rndajate ootel on puhkekohad.

Meie vike matkaseltskond koosneb kahest emast ja kahest pisiplikast. Seeprast valime lhima raja 5 km pikkuse looduse pperaja, millel olevat 14 ppepunkti. Enne rajale asumist katsume koguda vimalikult palju teavet. See aga osutub oodatust raskemaks. Tsi, keskuse infolauas nenditakse, et neil vist testi on 5 km rada, mis peaks olema thistatud valgete triipudega puudel. Samas hoiatatakse kenasti, et jaanuaritorm on osa thistusega puid murdnud.

Primise peale pakutakse 25 krooni eest tervisekeskuse bukletit [3]. Selles on meie rmuks kikide matkaradade kaardid ning punktide lhikirjeldused. Bukletist loeme, et looduse pperaja kohta on ka tutvustav raamat, ent tegelikkuses seda vhemalt keskuses ei ole. Lepime oma suure vrvilise vihikuga ja asume teele, olles saanud kinnitust, et raja saab lbida ka lapsekruga. Hinge jb siiski kummitama kahtlus, et ilmselt oleme le tki aja (aastate?) esimesed, kes pperaja vastu huvi tunnevad.


Rajad algavad ja lpevad Julumel. 5 km pikkune pperada, mis algab tervisekeskuse juurest, teeb ligi 6 km pikkuse ringi tervisekeskuse mbruses (jreldus keskuse bukletist) [3]. Kahjuks jb raja tpne pikkus meile lpuni segaseks, ent selle mtmine on kindlasti proovikivi jrgmistele matkajatele.

Meie stime end teele, jdes ootama esimest ppepunkti thistust. Seda aga ei tule. Olles hinnanguliselt umbes teise ja kolmanda punkti vahel, uurime vihikust jrele, mida juba ninud oleme. Selgub, et esimeses punktis on suure peakraavi taga ulatuslik lage ala. Nii. Teises punktis oleme tusnud luiteharjale. Luidetel on kuiv sambliku- ja palumnnik, luidete vahel on niisked ja liigniisked sootaimestikuga mnnikud. Mets on hre, ca 30-aastaste puudega, kndude jrgi otsustades on see juba uus plvkond. [3] Jaanus Paali kasvukohatpide klassifikatsiooni jrgi on siin tegemist siiski nmmemetsaga, millel on kaks tpi: sambliku- ja kanarbikumnnik [1].

Veel ligikaudu 11 000 aastat tagasi laius siinsetel aladel Balti jpaisjrv. Hilisemate veekogude Antslusjrve (85007500 aastat tagasi) ja Litoriinamere (75004500 aastat tagasi) taandunud rannikud on praegusaja maastikus jlgitavad rannamoodustistena, rannavallidest kujunenud tuulekuhjeliste luiteahelikena. Kige tpsem mratlus siinsete luidete kohta on tuiskliivaga kaetud rannavallid [2]. Vanema veekogu, Antslusjrve endisaegne rand paikneb kaugemal sisemaal, Litoriinamere pealetungil kujunenud luiteahelik aga mere pool. Ehkki siit luna pool, Viste ja Hdemeeste vahel on luited veelgi krgemad (kuni 40 m), on ka Julume kandi liivamgedel krgust ja kuju kllaga. Luidete keskmine krgus on 814 m le merepinna [1].

Nagu bukletis lubatud, pakub mets ohtralt mustikaid. Nii ohtralt, et vib tie kindlusega vita: viimase kahe ndala jooksul pole siin hegi mustikahuvilise rndaja jalg astunud. pperada on siinkohal muutunud sipelgarajaks ja kaalun tsiselt vimalust kru kogu koormaga metsa jtta. Sipelgapesad on tepoolest otse rajal ning nende elanikud ei ni meie mustikahuvi kuigivrd hindavat. Mustikad on aga suurimad, mida olen elus ninud ning vist ka arvukaimad. Kahtlemata annavad marjad rajale suure lisavrtuse.

Kolmandas punktis laskume vikesesse sulglohku. Jalad vajuvad turbasamblasse, kasvab sookail, karukold, maarjasnajalg. [3] Mustikad, mustikad, mustikad. Ja rada peaaegu enam polegi.

Tee neljandasse punkti viib meid jrgmisele luiteharjale. Luited on kujunenud umbes 6000 aasta jooksul, tleb matkaraamat. See luide siin on noorem kui eelmised, sest oleme liikunud merele lhemale. Liiv on vga peeneteraline ja me peatume kohas, kust avaneb vaade endise luite asemele liivakarjr, millest osa on juba noori mnde tis istutatud. Lbime karjri, kus hoolikas vaatleja paneb thele uue mullakihi teket liival kasvavad samblikud esialgu laikudena. [3] No nd on juba natuke huvitav. Igavavitu ja lunaeestlasele tuttava palumnniku asemel on vana karjriase, kus peen valge liiv meenutab Piusa koobaste ja karjri mbrust.

Liiva seest sirguvad noored mnnid ja laiuvad samblalaigud. Nagu vihikus lubatud.

Edasi liikudes muutub maastik veel vaheldusrikkamaks. Knkalt knkale viiv rada laieneb taas ning on nd paremini kidav, seejrel laskub rada luidetelt ja viib tiheda vsastikuga alale, kus enne sda olid talude metsheinamaad, mis kolhoosiajal vssa kasvasid. See on viies punkt.

pperaja kuues punkt viib meid viimasele luitereale enne merd. Sellest mere poole jvad endised heinamaad, kus veel 1970. aastatel tehti heina, kuid mis nd vsastuvad. [3] Kui seni oli rada kulgenud enam-vhem luidetega risti, siis nd mnda aega rbiti ahelikega. Mets on ikka seesama nmmemnnik, sekka kuuske, ent ka kaske ning teisi lehtpuuliike.


pperaja keskpaigaks oleme mrganud puudel vaid mnda suurt numbrit, mis thistavad ppepunktide asukohti. Ehkki rada on iseenesest hsti thistatud (vaid paaril korral ei mrka me igel ajal keerata), jb ppemoment kahjuks suuresti puudulikuks. Esiteks selleprast, et punktide asukohad on halvasti thistatud ning teiseks seetttu, et pole infotahvleid ja seega pole kohapeal teavet punktis nhtava kohta. Matkaja saab midagi teada vaid juhul, kui on enne ostnud tervisekeskuse bukleti ja oskab maastikul hsti orienteeruda. Ent infolauas voldikut ei reklaamita ega pakuta, kui ei ksi.

Kaheksandas punktis tuseme uuesti luidetele. Mets on hre, alusmetsa peaaegu pole. Maapinnal kasvavad tpilised nmmemnniku taimed. Luited muutuvad krgemaks ja paralleelsus pole enam hsti jlgitav, nagu oleks keegi med segi stkunud. [3] Selles metsaosas on rohkesti tormikahjustusi. Puuhiiglased ja nende viksemad vennad lamavad risti-rsti nii suusa- kui ka matkarajal. heksas punkt asub reljeefil veel krgemal ning oksa- ja puurisu on veelgi rohkem.

Kmnes punkt toob meid vihiku kohaselt tagasi tsivilisatsiooni piiridesse. Ilmselt peetakse tsivilisatsiooni ilminguks metsa rajatud rullsuusarada, mida nikse ka innukalt kasutatavat; risti le rulliraja on ehitatud suusasild.

Nd prdub rada taas metsa tihedasse mnninoorendikku. Mets on kll mnus, aga ega midagi eriti vaadata pole. Raja teine ja htlasi viimane huvitavam koht asub 12. punktis, kus krgub metsakuningas vana ja vimas mnd. Vanad knnud viitavad, et niisuguseid puid on sel luitel kasvanud rohkemgi, aga nende kadumist nimetame inimtegevuseks. [3] Saa siis nd aru, mida ieti elda tahetakse. Igatahes on vana mnni all vike hubane lagendik kutsuv puhkekoht. Seetttu ongi sinna pstitatud pingid ja lauad ning kogunisti vike onnike, kus vajaduse korral saab bida.

Tee lbi tiheda noore metsa lheneb sihikindlalt lpule. Veel veidi sipelgarada ja juame viimasele tusule: .. tuseme Julumele, antud koha kige krgemale tipule. Siin saavad kokku kik suusarajad, et finieerida suusastaadionil. [3] Tus on raske, peaaegu pstloodis mkke. Ja siis tuleb sealt jlle alla saada. Peaks talvel tagasi tulema, mtlen hkides.

pperaja viimasel punktil pole enam suurt midagi petada. Neme tervisekeskust kogu selle ilus ja uhkuses.


Tervisekeskuse pikemad rajad on nimetatud lihtsalt matkaradadeks. Kik need on infovihiku phjal lbitavad (mgi)jalgrattaga. Rohelisega thistatud 10 km rada kattub pooles ulatuses juba kirjeldatud looduse pperajaga, peale selle teeb 5 km pikkuse pike phja poole. Kahjuks ei selgu voldikust, mis on just sel rajal pnevat. Kirjelduse phjal tundub vaid, et osaliselt kulgeb rada endisel Vene sjave polgoonil [3].

15 km matkarada suundub teisele poole, lunasse, ning on thistatud sinisega. Seegi rada viib metsakuninga juurde ja sealt edasi mda mitmeid luiteahelikke Rannametsa luidete poole. Pris Rannametsa rada kll ei ulatu, ent 9. kilomeetri juures avaneb vaade sealsamas lheduses paiknevale Tolkuse rabale. Tagasitee mdub taas luitemaastikust, valgusrikkast mnnimetsast.

25 km rada suundub samuti tervisekeskusest luna poole. See kollasega mrgitud rada kattub tielikult 15 km pikkuse matkateega ning teeb veel pika haagi luna poole, judes vlja kaitsealuste Rannametsa luideteni ja Tolkuse rabani. Endine sookaitseala on nd mber nimetatud Luitemaa looduskaitsealaks. Siin paiknevad Eestimaa krgeimad luited. Tagasiteel jb paremale Tolkuse raba. Infovihiku jrgi on see Baltimaade ainus perifeerselt oligotroofse (tsentripetaalse) arengukiguga raba. See thendab, et raba paikneb nos, mille keskel on lbivoolusooned, mis rikastavad raba keskosa toitainetega. Tolkuse raba ise on tekkinud kahe paralleelse luiteaheliku vahel asunud merelahe soostumisel [2]. Umbes 17. kilomeetril saab pikim matkarada kokku 15 km rajaga. Ning kik teed viivad tagasi Julume tervisekeskusesse.


1. Arold, Ivar 2005. Eesti maastikud. Tartu likooli Kirjastus.

2. Raukas, Anto (koost.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus ja Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn.

3. Tasalain, Enn (koost.) 2002. Julume terviskeskuse matkarajad. Andr reklaam.



Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012