Eesti Looduse fotov�istlus
2005/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2005/12
Salaje maastikukaitseala

Haapsalu lahe tagumisse roostunud nurgakesse suubub kohalik vike jgi Salajgi. Oma nime on see veesoon saanud sellest, et ta voolab keskjooksul ligi poolteist kilomeetrit maa all. Sealsete karstinhtuste kaitseks ongi loodud kahest lahustkist koosnev Salaje maastikukaitseala.

Eestis on karst levinud peamiselt mandri phjaosas ja lnesaartel, kus alusphja moodustavad Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsed kivimid. Piiratud aladel leidub karsti ka Kagu- ja Kesk-Eestis, aga enim karstunud piirkond on meil vaieldamatult Pandivere krgustik, kus eri tpi maapealseid karstivorme leidub ligi kahesajas kohas.

Lnemaa suurim karstiala on Salaje maa-alune lik Oru vallas, Linnamelt Dirhami viiva tee res. Salaje karstiala veti ksikobjektina kohaliku kaitse alla juba 1964. aastal. Nelja aasta eest asutati sinna Salaje maastikukaitseala (kaks lahustkki kokku 5,3 hektarit), kinnitati ala piirid ja kehtestati piiranguvndi kaitsekord. Kaitseala lahustkke hendab praegu Vinamere Natura 2000 loodus- ja linnuala he osana ajutise kaitse all olev Natura ### 2000 ala, mis plaanitakse lhitulevikus vtta hoiualana psikaitse alla.

Veidi le 90-hektarise valgalaga Salajgi on lemjooksul ligi kmmekonna kilomeetri ulatuses gvendatud ja saab lisavett Oru peakraavist. Endise Veski kla juures, kus jgi kandis kunagi Veskije nime, kaob ta allpool klavaheteel olevat silda tasapisi kurisute kaudu maa alla. Siinne vooluhulk vib suurvee ajal ulatuda 2,2 kuupmeetrini sekundis. Maa-aluste vooluteede lbilaskevime poolest (kuni 1,7 m3/s) on Salajgi Eestis neljandal kohal.


Neeldumisala on osaliselt vsastunud 600 meetrit pikk ja 100 meetrit lai looklev org, mille sgavus knib seitsme ja poole meetrini. Siin on 35 eri arengujrgus karstilehtrit, millest suurimad, Haudadeks kutsutavad, on kuni 50 m pikad ja 20 m laiad. Suvel on ngu kuiv, vee neelavad siis juba esimesed karstilehtrid, mis suudavad vastu vtta le 170 l/s. Suurvee aegu voolab jgi aga kuni maanteeni, mille ette moodustub neelamisvime letamise korral vike jrv. Vett vib seal nha ka talviti: selle aasta jaanuaritormi ajal oleks tee res sgavust piisanud isegi paadisiduks.

Kunagi oli karstingu tnu oma viljakale phjale hea heinamaa. Nd, kui heina enam ei niideta, vohavad siin ngesed, kasvavad pldmari ja humal.


Jgi vljub maa alt suurvee aegu 600 meetrit vii###mastest neeldumislehtritest edelas. Maapind on siin kuue meetri vrra madalam. Vljumiskoht Tiberna auk on kuni 20 meetri laiune ja 2,5 meetri sgavune ngu, millest algavat ajutist jeliku kutsutakse ka Tiberna jeks. Peale selle toovad jevee maa peale Tiberna august omakorda 350700 m kaugusel edela ja lne pool asuvad rohked allikad. Kuid ka kigisse neisse ei jagu vett kuivematel aegadel: siis vljub jgi vikeste allikatena merelahe res.


Huvilistele. Praegu jb see pnev ala teadmatule mdasitjale mrkamatuks. Ent jrgmiseks suveks ptakse see keskkonnainvesteeringute keskuse rahastamisel korrastada. Et kaitseala huvivrsused paremini nhtavaks teha, puhastatakse karstilehtrid risust ja mahalangenud puudest. Peale selle eemaldatakse vsa ja niidetakse krge rohi.

Tee servale tehakse parkimisruumi paarile autole, karstioru veerele rajatakse puhkekohaga matkarada ja paigaldatakse kuivkimla. Suvise neeldumiskoha lhedusse on kavandatud teine lkkeplatsiga puhkekoht.

Kaitseala ja sealse hoiuala osa valitseb Lnemaa keskkonnateenistus. Kaitseala kaitse-eeskiri on kttesaadav Riigi Teataja kodulehel.


1. EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee

2. Heinsalu, lo 1984. Salajgi. Eesti Loodus 35 (12): 792795.

3. Heinsalu, lo (koost.) 1993. Eesti rglooduse raamat, VII osa. Lne maakond. Eesti TA Geoloogia Instituut, Tallinn.

4. Kohava, Priit (koost.) 1988. Lnemaa Metsamajandi ooduskaitseobjektid. /K Metsaprojekt Eesti Metsakorralduskeskus, Tallinn.



ROLAND MR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012