Eesti Looduse fotov�istlus
09/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 09/2002
Snumeid pahupidisuvest

Snumitoimetajale kui ta just kmu- vi kriminaalvallas ei tta on suvi teadagi kige pahuram aeg: suurt midagi ei avata ega suleta, konverentse peetakse vhe, ametimehed on kollektiivpeesitusel ja muidumehed lihtsalt laisad. Ainult pike paistab ja laine loksub oi, kuidas paistab, ja oi, kuidas loksub!

Toimetuses on meil mnus: suurte puude alla Baeri majja taevane tulekera vga kurjalt sisse ei leegi, tossune tnavgi on eemal, nii et Toomelt saab vrsket hku sisse lasta. Aga enneaegu kollaseks tikkuvad puud ja ammugi veel vaid tinglikult roheline rohi paistavad siiagi ktte.

Ilmatargad lubavad juba septembriks klma. Mtlen kaval olla ja luna poolt suvepikendust otsida. Mis pikendust!? Pole seal ige suvi veel alanudki aina klm ja sajune! teavad teadjad kinnitada. Niiviisi on Phjala servast saanud lunasoe ja Lunast phjaklm paik. Ja kusagil keskel tahab tulvavesi inimesi ja nende varanatukest minema tarida. Hull suvi jah, jb kauaks meelde.

Vi mine tea kki ei jgi kuigi kauaks? kki tuleb jrgmine suvi veel hullem ja lejrgmine veel-veel hullem ja nii ikka edasi, nagu kinnitavad need, kes kaljukindlalt usuvad kliimamuutustesse. Teised vidavad vastu, et pole see sugugi nii, ainult vikesed looduse kapriisid, mis varsti jlle igele teele tagasi pravad.

Nii tore oleks uskuda, et neil teistel on igus. Aga isiklikku kogemust on raske veenda: ilm lheb ju testi aina enam ja enam hukka. Ja ehk polegi mistlik endale ja teistele nnelikku tulevikku jutlustada: ega vanasna asjata tle, et parem karta kui kahetseda. Vib-olla oleks testi igahel viimane aeg oma tegusid sstvamaks, loodusega paremini sobivaks seada.

Nende ridade arvutisse klbistamise aegu on mitukmmend tuhat justkui keskkonna prast muretsejat sitnud Johannesburgi. Ilmselt sellestki knelema, kuidas perutavale kliimahobusele pitseid phe panna. Aga kummalisel kombel oli press juba tkk aega enne sstva arengu tippkohtumist pessimistlik: eks ta ks kasutu jututuba tule, pealegi jtsid kige kutsutumad ja seatumad ldse Luna-Aafrikasse minemata.

Keskkonnaajakirjanikul on peaaegu et ametiga antud kohustus vastuvett suda: pda minnalaskmismeeleolus vi ainult rikkusele mtlevat inimest veidigi kallutada teiste vrtuste poole. Nnda ka meie siin Eesti Looduses. Jrgmised 56 leheklge rgivad teile sellest, miks meil pole enam mammuteid, kuidas saab rabasid tagasi, miks roheline energia tundub vahel pigem must, kus krisevad kred ja igasuguseid muid asju, mida te enne ehk kuulnud pole. Ja lekordamine on tarkuse ema niikuinii.




Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012