Eesti Looduse fotov�istlus
2006/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veeerg EL 2006/1
Pajusid on palju, soid hoopis vhem, kui tavatseme kuulutada

>Arno lheb pajust mda ja vahib mttes mratu puu latva. See on tema sber. Nd varsti paneb ta vana sber enese piduehtesse ja kigutab siis uhkelt oma oksi. Vaiksel suvel aga jutustavad lehekesed tasase sahinaga muinasjuttu, kuidas kskord (Oskar Luts Kevade)

Kui sul ei ole oma suurt pajupuud, kelle all kallist inimest oodata, siis pajupilli oled kunagi ikka proovinud. Vi vhemalt kuulnud vi lugenud sellest vlupillist, mida lapsed vanasti kevaditi puhusid. Et pilli saada, tuli hoolega parajat aega passida: oli vaja leida igel ajal see ige paju, kel koor lahti lnud.

Aga ammu enne seda, veel lumisest pajust, sai urvaoksi tuppa tuua. Seda tehakse ka tnapeval: kui mitte muidu, siis lihavttephadeks ometi.

Niisiis on tnavuse aasta puu ikka natuke tuttav kll, aga omaaegse karjapoisiga me tema tundmises vist siiski vistelda ei saaks. Karjapoiss eristas puna- ja rohekakoorelisi, varem ja hiljem itsevaid pajupsaid, neid, kelle oksast oli lootust pajupilli saada, nendest, kes seda kunagi ei vimaldanud. Kllap oskas leida korvipaju ja arvas pajude sekka ka tiigi res kasvava hiigelsuure hberemmelga ning metsa hundi raagremmelga, teadmata seejuures hegi oma tuttava liiginimetust.

Kui aus olla, siis liiginimetust ei oska igale meil kasvavale pajupsale panna isegi kik botaanikud. Sest isaspajude ietolm juhtub vahel idanema ka hoopis teist liiki emaspajul, ja nnda nad sassi lhevadki. lle Reier ritab selle ajakirjanumbri kaaneloos kike pajusse puutuvat pisut selgitada.

Soode mber valitseb meil samuti paras segadus. Ja siin, peab tunnistama, algavad arusaamatused lausa teatmeteostest ja koolipikutest, kus kuulutatakse: le viiendiku Eestimaast on soode all. Ei ole! See 22,3%, millest rgivad phjaliku inventuuri teinud geoloogid, on maa, mida hema vi paksema kihina katab turvas. K u n a g i on kigil neil aladel tepoolest valitsenud soo. Aga ndseks oleme kaugelt le poole toonastest soodest kuivendanud: nende asemel laiuvad kdusoometsad, pllu- ja heinamaad, kasutusel olevad ja maha jetud turbavljad. Paljugi neist, eesktt pllumaadest, on osutunud inimlikuks eksimuseks ning nd hljatuna vssa kadumas.

Kuivendatud maadel ei edene enam turbasammal, jrelikult ei ladestu ka turvas. Vastupidi: kunagi ladestunud turvas laguneb ja haihtub hku. Mis sood need siis on? Raimo Pajula pab arusaamatusi klaarida (lk. 14): phjalikumad inventuurid on veel ees, aga esialgsetel andmetel vib elda, et looduslikud, elusad sood, millega viksime hbenemata suurt Euroopat peibutada, katavad tnapeval ehk 6% Eesti pindalast. Ja meie mure on, et see protsent veelgi ei vheneks.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012