Eesti Looduse fotov�istlus
2006/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/3
Pajud see on imelihtne!

Nii metsamehed kui ka bioloogid kipuvad pingutel pajusid vltima: see olevat nii keeruline, et pole mtet pdagi. Neid on palju erisuguseid, vga levinud on hbriidid ja lpuks polevat nende tundmisest ka mingit kasu.

Ometi saab eri liiki pajudel vahet teha. Seejuures on oluline, kus neid ppima hakata. Seda ei ole hea teha maaparandusobjektil, kraavi kaldal, tee res, prgimel: nendes tugeva inimmju all arenevates rikutud kooslustes, kus puuduvad normaalsed liikidevahelised suhted, on sageli enamik pajusid hbriidsed. Ja hbriidid tekitavad testi suurt segadust, eriti algajaile. Looduslikes elupaikades pole hbriidid ilmselt noorena konkurentsivimelised, nende seemikud hukkuvad varakult.

Seega, kigepealt metsa, sohu, je rde, kus pole maad kraavitatud. Kui seal liigid selged, vib minna kraavi kaldale isadust-emadust ja vanaisadust-vanaemadust selgitama. Hea oleks vlja valida oma paju igast liigist need kige tpilisemad, keda siis aasta lbi saaks jlgida.

ppimist on sna hea alustada talvel, sest talvised urvad nitavad liikide olulisi erisusi. Mnel vivad urvapungad olla suured, silmatorkavad ja hakata pungasoomuse alt vlja trgima juba sgisel. Teistel on urvapungad lehepungadest vaid veidi suuremad, kolmandatel pris mrkamatud, kogenematule silmale eristamatud. Nd ongi ige alustada just suuri talviseid urbi kandvate pajude ppimist, need vtame ette selles ajakirjanumbris. Talvel on hea jlgida ka okste kuju, karvasust ja vrvi, mis on samuti sna head tunnused paljuliikide eristamisel.

Ka kevadel itsemise ajal on urbade vlimus eri liiki pajudel sna iseloomulik. Mainumbris ksitlemegi lejnud tavalisi pajuliike. Suvel pame eri liike ra tunda lehtede ja suviste vrsete jrgi: juulis vi augustis teemegi levaade suvistest pajudest.


ppima asudes on hea jaotada Eesti pajud kaheksasse rhma (vt. tabelit). Algajaile jvad ette eelkige neli esimest rhma heteistkmne liigiga. Kmme lejnud liiki ja alamliiki viks jda edasijudnutele, neid ei kohta just iga pev.


Eesti pajud
Rhm Liikide arv Liigid
Suured varaitsevad metsapuud, lehed (lai)ovaalsed 1 raagremmelgas
Tavalised psasjad pajud 4 kahevrviline, mustjas, tuhkur ja krvpaju
Psasjad eriliste tunnustega (sna) tavalised pajud, lehed (kitsas)sstjad 2 vitspaju, hundipaju
Hilja itsevad, enamasti puukujulised pajud/remmelgad, lehed (lai)sstjad 4 raud-, hbe- ja rabe remmelgas, vesipaju
sna tavalised psasjad pajud 1 verkjas paju
Harva leiduvad, sna sageli kasvatatavad pajud 3 hrm-, hala- ja punapaju
Haruldased pajud soodes ja lammidel 3 lapi, mustik- ja pikalehine paju
Alamliigid, tavalistele pajudele vga lhedased liigid 3 hane-, liiv- ja vene paju

1. Pajud talvel ja varakevadel


Musta vi hallpruuni mundrisse peidetud valged urvad on botaanilises mttes iepungad: neis on peidus juba sna suureks arenenud isik. Mnd valget kiisukest vib pajuokstel nha juba sgisel. ksikud valged urvad pajudel ei ole tegelikult mingid kevadekuulutajad, pigem kuulutavad need inimese thelepanu kites kevade ootust.

Suuri urvapungi kaitsev kotjas pungasoomus polegi neile talve leelamiseks hdavajalik: kige raskemad ajad saabuvad pajukiisudele ju alles mrtsi lpus, kui pike sunnib varaseimaid juba ennast pungadest vlja sirutama, aga hk on samal ajal vga kuiv ning jtunud maast vett juurde ei saa. Muidugi vivad rskel talvel rnnata katteta jnud kiisusid ka haigused.

Pajusid uurides tasub meelde jtta, et isasurvad ja isasurvapungad on neil alati suuremad kui emasurvad. Selle phjal on isegi talvel vimalik vahet teha sama liigi isas- ja emastaimedel. Seda peaksid hsti oskama mesinikud: pajude isastaimed on kevadel vga olulised mesilaste ietolmuga varustajad, emastaimedelt saab ainult mett.

Alustame suurte urvapungadega liikidest. Selliseid on meil ainult neli: suurte tntsakate urbadega raagremmelgas, suurte sihvakate urvapungadega kahevrviline paju ning temast esmapilgul raskesti eristatavad haruldased hrm- ja halapaju. Siis veel kaks viksemate viltkarvaste urvapungadega liiki: tntsakatega tuhkur paju ja maratipuliste sihvakatega vitspaju. Aga talvel on kerge ra tunda veel he liigi raudremmelga emastaimi, kel urvapungi pole ollagi.

Kige rohkem valmistab ppijale raskusi tabeli teine, tavaliste pajupsaste rhm. Nad kasvavad kikjal Eestimaa pajuvsades ka seal, kus inimene on looduslikud kooslused ra rikkunud ja loonud tahtmatult soodsad olud hbriididele.

Sellesse rhma kuuluva krvpaju urvapungad on ka lehepungadest mrksa suuremad, kuid tntsakad paljad pungad on kik vikesed; neljandal tavalisel pajustike liigil mustjal pajul aga on talvel urvapungad sageli lehepungadest peaaegu eristamatud. Need kaks jtame seetttu ppida kevadeks-suveks.

Vtame nd lhema vaatluse alla seitse talvel hsti ratuntavat paju. Neist viis vib igaks endale klmal ajal selgeks teha, kaks on haruldased, keda ei pruugi leida. Teiste pajude talviseid oksi viks hakata jlgima jrgmisel aastal, kui olete kevadel ja suvel selleks kindlad psad vlja valinud.


Raagremmelgas on meil tavaline metsapuu, kes tuleb kergesti ka raiesmikele. Metsamehed ei armasta teda mitte sugugi: kasvab kll vga kiiresti, ent kui metsakombain likusele juab, on ta ammu surnud ja tema kohal laiutab kasutu hil.

Raagremmelgal on talvel suured urvapungad, mille tipust hallikasvalged kiisud sageli vlja piiluvad. Suuremate puude vrsed on lehe- ja urvaarmidest muhklikud, vga ebahtlased ja enamasti tuhmrohekad. Noorte, esimesi kordi itsevate puude vrsed ja vesivsud vivad siiski sna siledad olla. Oma robustsevitu okste tttu pole ta turul eriti soositud kiisupaju, tema oksi makse sna harva. Suurt raagremmelgat on raske mitte ra tunda. Noori urbadeta puukesi viks selgeks ppida veidi hiljem, kui vana puu on juba sinasber.


Raudpaju ehk raudremmelgas on vheldane kuni sna suur puu jgede res, kehvemal pinnal, enamasti madalsoodes, psa mtu. Talvel saab ilmeksimatult ra tunda tema emastaime: viljunud urvad ripnevad talv lbi vatituttidena puu otsas ning varisevad alles kevadel. Vrsed on tal paljad, likivad ja pruunikad, neil puudub vahakirme. Kui sellise vatitupsudega puu-psa lhikonnas ringi vaadata ja vrseid tupsulise paju omadega vrrelda, vite les leida ka isastaime. Urvapungi raudpajul talvel pole.


Kahevrviline paju on kige kasutatavam kiisupaju. Teised tavalised niiske maa pajupsad ei kasvata kaubandusliku vrtusega urbi. Kui ostate turult vi korjate ise kraavikaldalt kimbu urvaoksi, vite peaaegu kindel olla, et tegemist on kahevrvilise pajuga. Kui ka vaasis okstele juuri alla ei tule (vi tuleb lpuks vaid mni ksik), vib kahtlustada veel vaid raagremmelgat. Kahevrvilise paju urvapungi katvad helepruunikad soomused mustuvad kevade poole ja on paljad, urbade karvad aga valged.

Tal on likivad, sna siledad sihvakad paljad vrsed, mis on psati eri vrvi: rohekast-kollakast eri tooni punakaspruunideni. Enamasti on ta 25 meetri krgune, harva suurem. Valige endale vlja hea pajutibu psas ja minge seda siis vaatama ka hiliskevadel ja suvel.


Tuhkrul pajul pole midagi hist tuntud metsloomaga, tema nimetus tuleneb tuhkhallidest karvastest vrsetest: viimase aasta vrseid katab kogu ulatuses tihe viltjas mrdunudhall karvastik, mnikord on vrsed karvased veel teiselgi aastal, haruharva kauem. Tema urvapungad on sna silmatorkavad, aga kiisudeks liiga vikesed, pealegi tntsakad nagu raagremmelgal. Tumepruunikad pungasoomused on tal tihedalt hallviltjad. Mustja paju pungad on kll samuti karvased, aga siidjad, ja isastaimede urvapungad (neid eristab lehepungadest ka vilumatu silm) sihvakad; lapi paju on aga harv looduslike madal- ja siirdesoode psas. Tuhkru paju psas armastab kasvada les, nagu tahaks olla vike sihvakas puuke: noored oksad-knnuvsud kasvavad sirgelt lesse, ka vhesed pikemad klgharud vtavad sama suuna. Alles vanemana vajub ta laiali psasjaks.

Kasvab tuhkur paju vesisemates kohtades, tema meelispaigad on viljakam madalsoo ja lammisoo, kuid ei plga ka kuivemaid kraavikaldaid ja puisniite. Lagedavitu soode peal vib ta krgus jda 12 meetri peale, enamasti aga kasvab 57 meetri krguseks.


Vitspaju kasvab sna sageli asulate mbruses ja jgede res. Soistelt niitudelt-metsadest teda naljalt ei leia. Noort vitspaju on kerge ra tunda vga pikkade sirgete vrsete jrgi.

Tema teine nimetus on korvipaju: temalt saabki korvi punumiseks sobilikke hsti pikki htlase ehitusega vitsu. Vrsetel on teiste pajudega vrreldes vga tihedalt hsti vikesed sihvakad pungad. Vrsete tipud on viltkarvased, kesk- ja allosa aga enamasti paljas. Nagu teistelgi jersetel pajudel murduvad temalgi klgvrsed kergesti aluselt lahti.

Koorunud urvapungadega oksad on tal justkui vikeste valgete prlitega tihedasti tikitud. Vitsaistandikes pgatuna piirdub tema krgus 23 meetriga, vabalt kasvades vib aga sirguda 58 meetri krguseks.


Hrmpaju ja halapaju, kaks lhedast liiki, on Eestis haruldased ja vivad seetttu vabalt esmasest ppimisest vlja jda. Teistest pajudest (peale kahevrvilise) saab neid kergesti eristada, aga omavahel vivad nad segi minna.

Hrmpaju on lnepoolse, halapaju idapoolse levikuga ning Eestisse ulatuvad mlemad. Eelkige halapaju hinnatakse ka uepuuna tema kevadiste vga suurte tibude tttu. Looduses on nad mlemad liivikute ja rannaluidete psad. Soost ja soiselt niidult ei tasu neid otsida.

Hrm- ja halapaju oksad ja urvapungad meenutavad kahevrvilise omi. Urvapungad on juba varakult mustjad, halapajul ka karvase pungasoomusega. Vrsed on hrmpajul kollased kuni pruunikaspunased, halapajul punakaspruunid kuni lillakaspunased. Tuppa vaasi tooduna kattuvad nende oksad kiiresti paksu valkja hrmaga vahakirmega ning juba mne peva prast ilmuvad okstele kiiresti pikaks kasvavad juured. Eriomaselt on nendel pajudel jmedamate okste niin eresidrunkollane.

Halapaju kasvab 38 meetri krguseks, hrmpaju 10 meetrini. Kui teil on teada mni liivik vi suurte sihvakate karvaste urvapungadega uepaju, vite endale saada ka hrm- vi halapaju.



TNU PLOOMPUU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012