Eesti Looduse fotov�istlus
2006/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2006/3
Veskite kivitaja

Sirje Aher on sndinud 15. augustil 1955 Tallinnas. Esimesed kaheksa aastat ppis Tallinna 24. keskkoolis, keskhariduse sai Tallinna 21. keskkoolist. Kmme aastat 2. 11. klassini osales pilasena noorte loodusesprade maja ts. 19731978 ppis Tartu likoolis, lpetas likoolipingud bioloogi, bioloogia ja keemia petaja kvalifikatsiooniga.

Ttas 19781979 Tapa I keskkoolis, 19791985 noorte loodusesprade majas, 19851989 vabariiklikus petajate tiendusinstituudis, 19891993 Eesti hariduse arenduskeskuses, 19931996 riigi kooliametis, 19961999 haridusministeeriumis ja 19992004 arenguprogrammide keskuses EMI-ECO. Alates 2004. aastast on koolitus- ja nustamiskeskuses HARED.

Sirje Aher on koostanud eri projektide raames palju keskkonnahariduse metoodilisi materjale, alates 1985. aastast korraldanud loodus- ja haridusteemalisi koolitusi lasteaia- ja koolipetajatele, koolijuhtidele ning koolikollektiividele.

IUCN CEC (Commission on Education and Communication) liige alates 1996, Eesti bioloogia- ja geograafiapetajate liidu asutajaliige, Eesti looduseuurijate seltsi liige.

Koolitus- ja nustamiskeskus HARED on praegu kllap kige paremini tuttav Tallinna lasteaiapetajatele. Just HARED-i juhitava projekti Aiatuulik, mulluse Keskkonnateokese auhinna laureaadi raames pandi Tallinna linnavalitsuse haridusameti toel Mustame Lehola lasteaias kima Eesti esimene lasteaedade keskkonnahariduskeskus. Pris algusest alustades: mis snadest see salaprane akronm HARED on tuletatud?


Haridus ja education. Kuna tegutseme ka inglise keeles, siis tlgendame H-d ja D-d ka kui human development (inimareng). Pame sellele oma tegevusega kaasa aidata.

Kui kaua HARED on eksisteerinud ja kui suur ta on?


Ta on eksisteerinud aastast 2003, aga tsiselt tegutsema hakkasime 2004. suvel. Mittetulundushingul on praegu kuus liiget, aga koos meiega tegutseb sna palju inimesi olenevalt sellest, mida me parajasti teeme. Oma kolm-nelikmmend inimest on meiega kll otseselt seotud osa Eestis, osa Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal. Me pole sugugi mitte paiksed, oleme mobiilne vrgustik ja philine suhtlusvahend on Skype. Ja kontor on seal, kus keegi meist parajasti on: (omaette muiates) niteks kohvikus, kus on WiFi.


Sellest pikast maade loendist saan aru, et olin tiesti valel teel, kui arvasin, et teil on ksil vaid Aiatuuliku projekt?


Jah, projekte on pris mitu; Aiatuulikule on pratud lihtsalt kige rohkem thelepanu nagu ka selle eelkijale Tuulikule. Meil on niteks koosts soomlastega tore projekt Keskkonnateater Soome lahe kallastel, millest Eestis vtab osa viis ja Soomest heksa kooli ja mis on testi vahva projekt: selle siht ei ole mitte niivrd hankida ja jagada teadmisi, kuivrd mjutada inimesi emotsioonide kaudu. Projekt algas 2004. aastal ja kestab 2007. aasta suveni. Koolid peaksid tegema kokku kaks ja pool tundi keskkonnateemalisi skete, mis vetakse DVD-le. Juurde tulevad ka Soomes tehtud filmikesed osa neist animafilmid, osa teatrietenduste ekraniseeringud, osa pris filmid. Selle DVD saavad kik Eesti koolid. Me pole sellest projektist kuigivrd knelnud seetttu, et t on alles pris pooleli.

Eestist lvad kaasa Saue gmnaasium, Viimsi ja Kehra keskkool, Viljandi Valuoja ja Kuressaare phikool. Koolide lai geograafia oli ks projekti algphimtteid: tahtsime leida vimalikult palju eri keskkondi. Sest teine phimte oli kasutada ainult olemasolevaid lavasid: olgu selleks siis sadam, mets, vikelinn, kla. Ja veel tahame, et petajad ei sekkuks pilaste loometsse kuigi palju; nad peavad andma kll oskusi niteks kuidas kasutada loova kirjutamise phimtteid stsenaariumi koostamisel , aga lapsed peaksid vljendama omi emotsioone ja seisukohti keskkonna suhtes, mitte neid tiskasvanutelt le vtma.


Kas ksil on veel midagi niisama pnevat?


(Naerab) Kik on pnev! Niteks erivajadustega lastele looduspetuse tlehtede koostajate trhma juhtimine vi koolide toetamine arengukavade koostamisel.

ks projekt, mis oleks ka kindlasti pnev olnud, ei saanud Eestist raha ja kib seeprast vaid vikses vormis. Selle nimi on Kuupmiil. Kaks kooli Eestist Kilingi-Nmme gmnaasium ja Rannu keskkool ja kaks kooli Hollandist on oma piirkonnas vlja mtnud kuupmiili ja uurivad, mis on selle kuupmiili sees. Ruutmiil on teadagi maapinnal paigas, aga kui palju kolmas mde lheb maa sisse vi hku, selle otsustab iga kool ise kas alustada maapinnalt ja minna vaid lespoole vi minna ka maa sisse. Projektil on oma koduleheklg www.cubicmiles.nl ja kontseptsioon on vga huvitav. Eesti osalejad leiavad, et projekt on nende igapevast koolitd vga oluliselt mjutanud.


Enne kige tuntuma HARED-i projekti Aiatuuliku juurde minekut tuleb tahes-tahtmata puudutada ka selle eelkijat Tuulikut. Nimi annab viite, et siingi on mngus hollandlaste ksi.


Jah, see on Hollandi-Eesti keskkonnaharidusprojekt. Kui projekt 2001. aastal algas, tegutsesime veel EMI-ECO haridusprogrammina. Esimesel aastal osales seitse kooli, neist kaks venekeelsed; jrgmistel aastatel neljakmne kooli mber, neist aktiivseid umbes kolmkmmend. Tegevus oli les ehitatud sellele, et aidata koolidel integreerida keskkond ja sstev areng oma kooli ppekavasse, nagu seda neb ette riiklik ppekava.

Kui Hollandi inimesed keerdteid pidi minuni judsid ja tlesid, et tahaksid teha Eestis keskkonnahariduse projekti ning palusid mul sellele sisu leida, siis tuli kohe phe, et 1996. aastal kehtima hakanud riiklik ppekava pani koolidele kohustuse sstev areng ja keskkond kooli ppekavadesse integreerida, aga ei petanud eriti, kuidas seda teha.

Muutused olid suured: vanad programmid kaotasid kehtivuse, tulid uued pikud ja uutel alustel ppekava. Sestap oli koolidel vga raske lbivaid teemasid integreerida: selleks polnud ei oskusi ega ka aega. Kuna olin enne 99-ndat aastat olnud haridusministeeriumis keskkonnaharidusega tegelnud trhma juht, oli mul tekkinud mure, kas me ei pannud ppekavasse koolidele le ju kivat lesannet. Kui hollandlased nd pakkusid projekti, mille teema saime ise valida, siis mtlesin kohe: kui ka projekti vormis selline integreerimine ei nnestu, siis on vist testi vetud nii suur tkk, mida ei jaksagi lbi hammustada.

Aga selgus, et kui meeskonnatle koolis kaasa aidata, saab kik tehtud. Ksimus polnud selles, et keskkonnast ei teata kuigi palju vi seda ei vrtustata, vaid selles, et ei osatud teha meeskonnatd. Nii polnud projekti siht mitte niivrd selgitada keskkonnateemat, kuivrd teha asju koos ja nidata, kuidas seda teha saab. Kik osalenud koolid jid vga rahule ja kikides neis on keskkond ja sstev areng nd ppekavasse integreeritud.

Meil on parajasti keskkonnainvesteeringute keskuse finantseerimisel ksil Tuuliku koolide ksitlus projekt Tuuliku kaja. See peaks nitama, kuivrd on silinud projekti tulemused ja meeskonnatoskus koolis. Aprilli keskel on planeeritud kahepevane konverents Tuuliku kaja. Siis kuuleme, kas projekt oli jtkusuutlik vi lihtsalt kolme-nelja-aastane kampaania.


Kas hollandlased ise olid millegi srasega enne tegelnud?


Ei, neil olid olnud klassikalised keskkonnaprojektid. Aga nneks oli nende phimte see, et iga maa peab oma probleemi ise snastama ja oma tee leidma. Nad on meid vga delikaatselt suunanud ega ole mitte midagi peale surunud. Me oleme saanud asju teha nii, nagu vaja, samas ppides nende positiivsetest ja ka negatiivsetest kogemustest.


Aga n.-. rahatuule puhusid Tuuliku tiibadesse madalmaalased?


Jah. Hollandi vlisministeeriumi MATRA-programmi rahadega on kinud kogu aeg nii Tuulik kui ka Aiatuulik. Mningane lisaraha on tulnud keskkonnainvesteeringute keskuselt ja Tuulikule ka haridusministeeriumilt. Ja Aiatuulikut on pris tublisti toetanud Tallinna haridusamet, eriti nd keskkonnahariduskeskuse loomisel.


Tuulikus lid kaasa koolid le kogu Eesti?


Jah, vlja arvatud saared logilistel phjustel.

Igas koolis oli oma keskkonnaprojekti koordinaator, kellega meie philiselt tegelesimegi: vtsime neid sna sageli kokku ja andsime kikvimalikke lesandeid, mis tuli koolis oma inimestega ra teha. Selle t tulemus oli umbes nelisada leheklge metoodilisi materjale. Pluss iga kooli oma ppekava, kuhu on nd integreeritud keskkond ja sstev areng.


Kas t kis ainult petajatega vi oli projektis mingi roll ka pilastel?


Need materjalid, mis on judnud raamatusse, tuli ju enne lbi proovida. petajad mtlesid oma ainetes vlja keskkonnatunde ja pidasid neid ka tegelikult pilastega. Tulemuseks on raamatud Tuuliku tunnid, kus on kigile vanuseastmetele peaaegu kikides ainetes tunninidiseid, Tuuliku tunnid sotsiaalainetele, sest sotsiaalaineid oli esimeses raamatus millegiprast vga vhe, nii et see oli omamoodi vigade parandus, ja Tuuliku rajad ja tunnid, kus on ka pperadade kirjeldusi, nii et selle abil saab minna petajate ja pilaste vlja meldud radadele.

3.6. klassi pilastele koostasime keskkonnapeviku. See on tvihiku tpi vike raamat, kus on tegevusi neljaks ndalaks. Aga klassi pole ette antud: petaja neb ise, millal see tema lastele sobib. Ka need neli ndalat vivad olla kas jrjest vi igaks hoopis eri veerandil. Osa lesandeid on vihikus sellised, mida ei saa teha ksinda, vaid koos perega, pinginaabri vi spradega. Osa suunas aga hoopis raamatukokku vi poodi. Vihikud olid koolides sna populaarsed. Aga kuna nad olid tehtud projekti raha eest, siis anti vlja vaid ks trkk. Praegu ksitakse sna sageli, miks neid enam koolides pole.

Ent nagu kik meie raamatud, on see vihikki leval HARED-i kodulehekljel, nii et teda saab vlja printida ning hea tahtmise korral paljundada ja kasutada. Aga muidugi oleks parem, kui ta oleks trkitud kigile koolidele nagu teised tvihikud.

Tuuliku raamatuid said kik koolid; ainult seda keskkonnavihikut jtkus vaid projektis osalenutele. Kik materjalid on nii eesti kui ka vene keeles. Aprillikonverentsil selgub kindlasti ka see, kui sageli need raamatud nd kooli raamatukogust teiste raamatute seast les leitakse.


Tuulik sai 2004 kevadel otsa ja juba sama aasta sgisel hakkasid oma ringe tegema Aiatuuliku tiivad?


Jah, vib-olla oli jrjekord natuke ebaloogiline: esmalt koolide ja alles seejrel lasteaedade projekt. Alati ei oska kike kohe igesti planeerida. Tuuliku kigus saime aru, et paljud asjad, mida koolides olime teinud, oleksid vinud olla tehtud juba lasteaias. Aga kui lasteaiaprojekti kavandama hakkasime, siis tuli veel parem mte: et see ei peaks hlmama mitte ainult ppekava, vaid ka arengukavatd. Sestap sai Aiatuulik komplekssem kui Tuulik: petajad tegelevad ppekavade ja juhatajad arengukavadega.


Kui palju on varem tsiselt Eesti lasteaedade keskkonnappekavade ja keskkonnast hoolivate arengukavadega ldse tegeldud?


(Muigab) Eks siis tuleks esmalt elda, mis on tsine tegelemine iga projekt on omal moel tsine ja vajalik, sest ka ksikksimustele peab thelepanu prama. Aga nii ldist, laialdast ja ka ambitsioonikat projekti pole testi olnud. Kui me projekti kirjutasime, ksis isegi Hollandi vlisministeerium ja ka Hollandi suursaadik Eestis, kas me testi saame nii ambitsioonika tga hakkama.


See, kui palju Tuuliku koolidel tuult on jtkunud ja kui hoogsalt tiivad ringi kivad, selgub kneks olnud Tuuliku kaja konverentsil. Kas aga praegu Aiatuulikule tuult jtkub?


(Rmsa naeratusega) Jtkub kll! Ja palju on nurinat, et miks ainult Tallinn Phjus, miks on Aiatuulik ainult Tallinna lasteaedu haarav projekt, on selles, et suur osa Eesti lastest elab Tallinnas. Siin on le saja kolmekmne lasteaia. Pealegi on mujal lasteaaedade probleemid teistsugused. Kui oleksime pdnud haarata liiga suurt ala, siis poleks me testi toime tulnud. Pigem mtleme praegu sellele, et kui Aiatuulik nd kevadel lpeb, pame sama ideed jtkata Prnu ja vib-olla ka Tartuga. Muidugi oleks midagi samasugust kindlasti vaja ka maalasteaedadele. Aga see peaks olema titsa omaette projekt. Ja muidugi peab keegi olema huvitatud projekti rahastamisest. See oleks kll hoopis teine projekt, sest keskkonnad ja probleemid, samuti laste ja nende petajate igapevakogemused on hoopis teistsugused.


Kas Tallinna lasteaedadel on kllaldaselt huvi?


Jah. Kik osalevad lasteaiad on nii entusiastlikud, et ma vahel lausa imestan, kuidas neil jtkub judu igapevase laste hoidmise ja petamise krvalt nii palju teha ja nii energilised olla. Ilmselt ongi nii, et lasteaiapetajaks peab sndima: (naerab) helgi normaalsel inimesel sellist energiat pole. Vahel tikun juba lausa tlema, et rge nii palju ka tehke kki plete lbi.


Ja selles mttes oli Aiatuuliku phimte samane Tuulikuga, et alustasite vhese arvu pilootlasteaedadega?


Jah, alustas kaheksa lasteaeda. Nd on iga alustaja enda mber korjanud neli-viis oma piirkonna muud lasteaeda. Niiviisi on haaratud umbes kolmandik Tallinna lasteaedu: kolmkmmend kaheksa. Ja kui Tuuliku projektis oli ka passiivseid osalejaid, siis siin on lausa kik vga aktiivsed. Tundub, et liitunud lasteaiad on ka varem keskkonnaprobleemidega tegelnud, sest kui me tegime ksitluse viieaastastele lastele nende keskkonnateadlikkuse kohta, siis alustasime esmalt nende pilootlasteaedadega ja jtkasime sel sgisel liitunud lasteaedades. Kohati oli viimaseis laste keskkonnateadlikkus isegi parem; kik oleneb petajatest ja kodust. Nii et arvatavasti on Aiatuulik histsse koondanud keskkonnateadlikumad lasteaiad.

Ilmselt hakkab rohkesti uusi ideid tulema ka vast kivitatud keskkonnahariduskeskusest; seal valmib teline Aiatuuliku produkt, sest keskus jb tle ja sinna saab koguda lasteaiapetajate hid mtteid.


Vhemalt selles mttes ei maksa juba praegu kurvastada ka teiste Eesti paikade lasteaedadel, et Aiatuulikugi jooksul on koostatud mitmeid materjale, mida saavad kasutada kik Eesti lasteaiad.


Just. Ja ega me ei teagi tpselt, kui palju neid materjal ka vljaspool Eestit kasutatakse. Alles sja oli Balti keskkonnafoorumi keskkonnahariduse seminar, kus kinud ltlastel ja leedulastel oli meie trkiste vastu vga suur huvi need on ju olemas ka vene keeles. Ja meie kodulehelt on neid ilmselt juba varemgi vlja trkitud. Leedust niteks on tulnud juba ka koostpakkumine.


Mis materjalid siiani valmis on saanud?


Esimene oli Aiatuuliku askeldused. Askeldused sest tahtsime, et need oleksid tegevuslikud: et teadmine ja oskus tuleks lapsele tegevuse kaudu. Iga askelduse juures pidi olema ka mingi mng, sest laps pib kige paremini mngides. Kuna sstva arengu temaatika on nii lai, et sinna mahub peaaegu kik, siis esimeses raamatus me teemasid ei piiritlenudki. Nii ongi askeldusi alates vilille vaatlustest kuni le tnava mineku juhisteni vi selleni, mis asjad on meie kodus. Thtis on lhenemismeetod, mitte see, millise teema nitel seda tehakse.

Teine raamat oli Pkapikurada. Idee on prit Hollandist Maya Roozenilt, aga lahendus on meie oma. Meie pkapikurada on mngudega. petajad kohandasid ja mtlesid vlja keskkonnamnge, mida saab rajal mngida: teatud hulk lapsi on he pkapiku juures ja teised teise juures; enamasti on pkapikke ehk siis mngukohti kokku viis. Muidugi ei thenda mng seda, et enne vi prast mngu ei viks ka midagi arutada, aga taas on phiviis uut omandada mng.

Meil on ka veel lasteaedade arengukavaraamat. Seal on kirjas kogu strateegilise planeerimise teooria, mille alusel saab arengukava koostada, aga ta on les ehitatud keskkonnateema nitel. Tpselt samadel phimtetel nagu keskkonnaosa, tuleb kirjutada kogu arengukava. Kik nited on raamatus lasteaedadest, nii et ta on taas kogemuslik ja vga hsti vastu vetud. Suurt huvi on tundnud selle raamatu vastu ka koolid, sest ega kooli ja lasteaia arengukava keskkonnapeatki kirjutamisel suurt vahet ei ole.

Praegu paneme kokku Askelduste teist raamatut. See tuleb pris paks, sest kaastid saame kigist kolmekmne kaheksast lasteaiast. Kirjutasime kll ette lempiiri: igalt lasteaialt mitte le kaheksa leheklje. Aga 38 korda 8 on ka pris suur arv.

Lasteaiad on ikka elnud, et kige suuremat puudust tuntakse pildimaterjalist. Seeprast oleme koosts Sagadi looduskooliga koostanud he puude mapi ja praegu koostame marjade mappi.


Ja 24. jaanuaril avasite Lehola lasteaias Eesti esimese lasteaedade keskkonnahariduse keskuse.


Sellist pole meil testi enne olnud. Keskuse t phimtted ttasime vlja projektis osalevate lasteaedade juhatajate ja petajatega. Suure osa materiaalsest poolest vttis aga enda kanda Tallinna haridusamet, kes tagab ka keskuse jtkusuutlikkuse. Sellest keskusest saavad Tallinna lasteaiad tasuta koolitust ning laenutada ppematerjale. Ja tasuks saavad nad sinna maha jtta enda valmistatud ppematerjale. Lhidalt eldes on see petajatele kogemuste vahetamise koht.

Haridusamet on vga huvitatud, et keskus jks ka prast Aiatuuliku lppu ttama. Juhataja Mairi Enoki pea on tulvil mtteid ja praktilisi lahendusi, kuidas keskkonnaideid petajate t kaudu paremini lasteni viia. Keskus otseselt lastega ttama ei hakka, kll aga petajatega.


Mida lasteaiapetaja praegu keskusest laenutada saab?


Muidugi on seal olemas kik Aiatuuliku raamatud. petajate pralt on ka viis arvutit. Lasteaias enamasti pole vimalust piisavalt kauaks arvuti taha keskenduda, et saaks midagi otsida ja vaadata; pealegi oskab Mairi Enok vajalikud lehekljed ja materjalid Internetist kiiresti ktte juhatada. Keskuses on ka esialgu viis Kopli ametikoolis tehtud kasti, mis on tis materjale: metoodilised juhendid ja vahendid he kindla teema kohta. Praegu on olemas puude, pinnase, vee, linnaloomade ja hu kast. Lasteaed vib kasti laenutada kaheks ndalaks. Kindlasti on selline ssteem vga sstlik, sest kui iga lasteaed hakkaks omaette ppevahendeid muretsema, lheks see vga kalliks.

Keskusel on ka oma veebileht; keskuse juures tegutseb petajatest nukoda, kes otsustab muu hulgas ka seda, millised materjalid on seda vrt, et nad Internetti vlja panna.


Kllap viksid keskusest eeskuju otsida ka teiste linnade lasteaednikud.


Ma arvan, et esimese jrjekorras peaksid eeskuju vtma linnavalitsused. Igas linnas on kindlasti vimalik leida see ks tuba, mis jks koolituste ja nustamise kohaks, ja vike kabinet inimesele, kes keskust juhatab. Kui Tallinnas on selline keskus loodud, tuleks tulla ja vaadata ning teha ise paremini. Igas linnas peab keskus lhtuma kohalikest oludest: keskkonnahariduskeskus peab vastama keskkonnale.


Kuidas Aiatuuliku projekt lpeb?


Maikuus on Laulasmaal suur konverents. Aga ega ma lpust ei tahaks rkida. Pigem tleksin nii, et see Aiatuuliku projekt, mida MATRA on toetanud, saab otsa. Ma loodan aga vga, et ssteem on jtkusuutlikult les ehitatud, vhemalt praegu tundub mulle (naeratusega), et seda veskit niisama kergesti ei nnestu peatada. Aga selleks on muidugi vaja ka rahatuge Eestist. Aiatuuliku inimesed on kindlasti valmis jtkama.



MT koolitus- ja nustamiskeskuse HARED juhatuse liikmel bioloog Sirje Aheril kis klas Toomas Jri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012