Eesti Looduse fotov�istlus
2006/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/4
Phni looduskaitseala

Phni looduskaitseala loomise algatas legendaarne metsamees ja looduskaitsja Vello Denks. Kaitseala asutati eelkige vana metsa ning selle elustiku kaitseks.

Sel talvel rajatud uus looduskaitseala (pindala 277,8 ha) asub Vru maakonnas Varstu vallas Roosa metskonna maadel. Maastikuliselt paikneb see ala VruHargla nos, olles pinnavormilt enamasti tasane, laugete khmude ja lohkudega.

Eeldused looduskaitseala loomiseks olid siin tnu Roosa metskonna kauaaegse (19662000) metsalema Vello-Taivo Denksi phendunud tegevusele: just tema hoolitses aastakmneid ulatuslike plismetsade silimise eest oma valdustes. Kahjuks lahkus ta meie hulgast enne (2004), kui tema ammune mte looduskaitsealast teoks sai. Kaitseala rajamist soodustas ka Natura 2000 vrgustiku loomine Eestis.


Metsakooslustest valdavad Phni looduskaitsealal mustikapalu- ja jnesekapsalaane-segametsad. Mnnienamusega puistutes leidub rohkesti ka kuuske ja kaske, veidi vhem haaba. Palju on rabastunud ning rabametsi.

Enamik siinseid metsi on le 100 aasta vanad, kige eakamad 160170 aastat. Need on telised plismetsad: sageli erivanuselised, rohkesti leidub eri lagunemisastmes lamapuid, seente viljakehade, samblike ja sammaldega kaetud jalalkuivanud puid ja metsarisu. Natura 2000 loodusdirektiivi kohaselt kuulub enamik Phni looduskaitseala metsi esmathtsaks peetavasse vanade loodusmetsade (lnetaiga) tpi. Just nende plismetsakoosluste kaitseks ongi kaitsealal moodustatud sihtkaitsevnd.

Vanadelt kaartidelt on nha, et ulatuslik metsalaam oli siin juba 1800. aasta paiku. Phni je kallastel on praeguste metsade all kohati nha mrke kunagistest pldudest ja inimasustusest: niteks plisteed, taluasemed, pllupeenrad, kivihunnikud, kraavinod, miiliahjude asemed, tiigikohad jne. Asustus vis hvida ja pllud metsastuma hakata prast Phjasda, mis siin kandis enim mllas 1702. aastal. Inimasustuse jljed lisavad metsadele kultuuriloolist hngu ja emotsionaalset vrtust [1].

Kaitseala lbib Mustje jgikonda kuuluv 14 km pikkune Phni jgi, mis algab Krabi lhistelt ja suubub Peeli jkke. Je ning selle lisaoja kallastel on kohati vikesi ajuti leujutatavaid luhtasid. Koos luhtade ja metsaga mitmekesistab muidu mitte eriti mrkimisvrne jeke maastikku.

Kaitsealal kasvavad mned erakordselt suured, ligi 40 m krgused haavad. Leidub ka aukartustratavate mtmetega kaski, kuuski ja mnde.


Elustik. Kaitsealal on metsise (II kaitsekategooria liik) mnguala [2], oleme seal ninud mustrhni (III kat.), lendamas on nhtud isegi must-toonekurge (I kat.), kuigi tema pesa siin ei ole leitud. Phni je kallastel on rohkesti kopra tegevusjlgi.

Kaitsealustest taimeliikidest on siin kunagi nhtud harulist vtmeheina (I kat.), kuid viimasel ajal pole seda leitud. lle Kukk on mdunud suvel registreerinud kaitsealal III kaitsekategooria liike: knnapuu, roheka ja kahelehise kokeele, suure koplle ja vthuul-srmkpa.


Loodushuvikeskus. Phni klas ja selle lhimbruses asub Vello Denksi eestvttel rajatud loodushuvikeskus, mis hlmab loodusppemaja ja metsamuuseumi ning kaht pperada [1]. Tielikult kaitsealal kulgev 3,3 km pikkune rada annab levaate metsakooslustest ja muust metsaga seonduvast. Trvandu metsapperada, mis lbib kaitseala vaid osaliselt, on meldud eelkige metsaomanikele ja -huvilistele: tutvustab okaspuumetsade uuendamist ja hooldust. Kogu huvikeskuse eesmrk on anda loodusharidust, eriti teadmisi metsast eelkige koolilastele, aga ka tiskasvanutele. pperajad suunavad htlasi huviliste liikumist kaitsealal.


Kaitsekord. Kaitseala jaguneb piiranguvndiks ja Phni sihtkaitsevndiks. Rangemate piirangutega sihtkaitsevnd on loodud eriti vanade ja vrtuslike metsaosade ning metsise mngupaikade kaitseks. Seal on lubatud vaid hooldusraied metsakoosluse kujundamiseks juhul, kui see on otstarbekas looduskaitse-eesmrkidel, niteks tkati puhaskultuuridena rajatud noorte puistute arengu kallutamiseks looduslikuma poole. Enamasti peaks mets sihtkaitsevndis jma siiski looduse hoolde. Et tagada rahu lindudele, ei lubata inimestel liikuda vljaspool teid ja radu 1. veebruarist kuni 30. maini, jahti pidada ja metsatid teha aga kuni 31. augustini.

Piiranguvndis ja muul ajal ka sihtkaitsevndis vivad inimesed kia kikjal, korjata marju ja seeni.

Telkida ja lket teha vib siiski vaid selleks ette nhtud kohtades. le 50 osalejaga rahvarituste korraldajail tuleb luba ksida kaitseala valitsejalt Vrumaa keskkonnateenistuselt. Piiranguvndis on kaitseala valitseja nusolekul lubatud loodussstlik majandustegevus, ka turberaied.

Phni looduskaitseala kaitse-eeskirja saab vaadata Riigi Teataja kodulehel.



1. Denks, Vello 2002. Phni Loodushuvikeskus.

2. Viht, Ene; Randla, Tiit 2002. Metsis. Eesti asurkonna seisund ja silimise vljavaated. Hirundo Supplementum 5.



SILVIA PIHU, RAUL PIHU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012