Eesti Looduse fotov�istlus
2006/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/6
Mrjamaa jrtade maastikukaitseala

Kui otsida maakaardilt les Mrjamaa alevik, ei paista selle mbruses vesisest kohanimest hoolimata htki suuremat jrve ega jge. Nimekuju allikana on naljaga pooleks pakutud siinset kunagist krtsirohkust: jooksid ju Mrjamaale kokku viie misa Haimre, Orgita, Stke, Kasti ja Mrjamaa piirid. Igal misal oli oma krts, kus pakuti viina ehk mrjukest. Ent nime tekkeks on siiski alust ka vljaspool krtsitubasid.

Mrjamaa klje all, alevikust ida pool asub loometsade vahel kolm looduslikku ngu, mis paistavad suvisel ajal mdujale tavaliste rohumaadena. Kevaditi on aga siinne maastik sootuks teistsugune: heinamaade asemel on ajutised jrved, mida kohalik rahvas kutsub jrtadeks. Igal oma nimigi Eesmine, Tagumine ja Tammirne jrta.

Veerohkematel aastatel tunduvad jrved piisavalt ehtsad, et meelitada ussi leotama ka mdasitvaid kalamehi. Need peavad leppima aga thja kotiga, sest jgede ega ojadega jrtadel otsehendust pole. Vesi tuleb neisse krge phjaveetaseme korral mda karstinsusi, peamiselt varakevaditi, harva ka sgisel. Mnikord on jrtad titunud veega ka suvisel ajal, meelitades siis rohkesti suplejaid. Tavaliselt on jrtasid suviti kasutatud heina- ja karjamaadena, kuid mnel aastal jb rohukasv viletsaks.

Kolmest jrtast ks Tammirne jrta asub TallinnaPrnu maanteest lne pool, otsapidi tee servas. lejnud kaks, mis jvad maanteest ida poole, autoaknast ktte ei paista.


Eesmine jrta on kirdeedela-suunalise pikiteljega lage karstingu: pikkus ligi 400 m, laius 100 m, sgavus le kahe meetri. Lohu pindala knib ligi viie hektarini. Jrta phi on liudjas, mnede laugete lohkudega, kidura rohu ja ksikute psastega. Selle mber kasvab mnnienamusega mets.


Tagumine ehk Tagajrta vahelduvailmelisest metsast mbritsetud ngu on ligikaudu 400 m pikk ja 250 m lai, sgavus ulatub samuti kahe meetrini. No veeru ja phja katab lage kidur rohumaa, keskel kerkivad saartena neli vikest metsaga kngast. Jrta phjas leidub laugeid, kuni poole meetri sgavusi ja 20 meetri laiusi karstilohke ning vikesi kuni poole meetri sgavusi karstilehtreid. Seal on ka vikseid rndrahne. Tagajrtas on suurvee aegu mrgatud teinekord isegi vee purskumist maapinnale.

Eesti rglooduse raamatu andmetel peatuvad Tagajrtal kevaditi rndlinnud.


Tammirne jrta on siinsetest ajutistest karstijrvedest pikim: kahelt poolt teedega ja servast endise RaplaVirtsu raudtee tammiga ligatud karstingu on veidi le kilomeetri pikk, 250 meetrit lai ja kuni kaks meetrit sgav. Jrtat loodekljest piirav raudteetamm rajati aastatel 19281931, reisirongid sitsid siit mda kuni 1968. aastani. Nd on tammile rajatud autotee.

Siinse loodusliku rohumaa laugel phjal leidub karstilohke. Saareilmelisel vikesel knkal kasvab metsatukk.


Kaitsekord ja liikumisvimalused. 1980. aastatel rajati Mrjamaa lhedale kuue kilomeetri pikkune looduse pperada, mis lbis ka jrtasid. Raja phjalik kirjeldus on ilmunud Jaan Eilarti raamatus Looduse pperajad [2], ent viimasel ajal pole thiseid uuendatud. Samas on jrtarsetes metsades thistatud spordirajad, kus kiakse nii suusatamas, rattaga sitmas kui ka jooksmas.

Eesmine ja Tagumine jrta veti kaitse alla 1981. aastal. Nd uuendati ala kaitsekorda ning muudeti ka seniseid piire. Inimeste liikumisele kaitse-eeskiri piiranguid ei sea. Telkida ja lket teha vib vaid uemaal maaomaniku loal ja tulevikus vajaduse korral alale rajatavas puhkekohas. le 50 osalejaga rituste korraldajail tuleb saada koosklastus riikliku looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioonist. Maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja tpsem kaart on kttesaadav Riigi Teataja kodulehel.


1. EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee

2. Eilart, Jaan 1986. Looduse pperajad. Valgus, Tallinn.

3. Heinsalu, lo (koost.) 1992. Eesti rglooduse raamat, VI. Rapla maakond. Ksikiri Eesti geoloogia instituudis Tallinnas.



ROLAND MR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012