Eesti Looduse fotov�istlus
2006/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2006/6
le Kakerdaja raba

Kakerdaja on ks Krvemaa suurimaid, sgavamaid ja ehk ka ilusamaid rabasid. Mdunud suvel ehitatud laudteejtk vimaldab seda letada ka neil, kes pole rabas liikudes eriti osavad. Vanade rabahaide meelest oli see aga liig mis liig.

Prast seda, kui levis teade Kakerdaja raba lbivast laudteest, vallandus Internetis looduskaitsjate mttevahetus.

Madis Pdra: Kas Eesti looduskaitsessteemis on olemas mingi ldisem ngemus, et millistesse rabadesse ehitatakse tulevikus laudteid, muutes need sel moel lbitavaks, vi on olemas kki vastupidine ngemus kuhu ei ehitata? Vi ei ole seda olemas (arvan ise, et asi on niipidi) ja laudteid ehitatakse lihtsalt sinna, kus on aktiivsemaid inimesi?

Krvemaal niteks on laudtee juba praegu lbi Knnu Suursoo, nd tuleb lbi Kakerdaja raba mlemad on selle kandi ilusamad-suuremad rabad, olen neis matkanud enne laudteede ehitamist ja enam nagu sinna piirkonda ei kisu eriti...


Imbi Rtel: Laudteed rajades/rahastades tuleks ka arvestada, et aasta-aastalt peab seda remontima, hooldama ja edaspidi ka tielikult renoveerima. Kaitsealadel ja ka eraettevtjatel selleks aga teatavasti eelarvelisi ressursse ju pole ja tuleb loota projektidele (kus tihti renoveerimistdele eelistatakse uute rajamist).


Marika Kose: Kodanikud klastajad on ikka titsa notsud, 1998. aastal rajatud laudtee ja matkaraja rest on ra sakutatud vi trambitud kohati pool vaatamisvrsest.


Peeter Vissakul tekkis mttevahetust jlgides hulk ksimusi, neist viimane: mida teha inimestega, kes kipuvad samasse rappa, kus mina olen ikka kia armastanud (ksi ja eksklusiivselt)?


Niisiis on taas pevakorrale kerkinud juba varemgi eriarvamusi tekitanud ksimus: kas, kuhu ja kuidas ehitada laudteid? Mille poolest on nad head, mille poolest halvad?


Milleks laudtee? Sel on kaks esmapilgul lausa vastandlikku mtet. Esiteks, muuta matkaja teekond mugavamaks, vimaldada ps rabasse ja muudesse raskesti lbitavatesse kohtadesse ka neile, kes sinna muidu ei juaks. See eesmrk ei vaja pikemat selgitust, seevastu teine kaitsta puutumatut loodust aga kll.

Vtan niteks sellesama Kakerdaja raba, kus olen aeg-ajalt kinud juba alates 1950. aastatest. Kuni ajani, mil paigaldati laudtee Noku talu juurest jrveni (1999), oli see osa rabast minu jaoks vga ebameeldiv: lai mudale tallatud karjatee, kus jalguneelavate mlgaste kohad olid tugevdatud samast isetegevuse korras varutud mnnijndrikega. Eriti laiaks trambiti see tee suvisel-sgisesel marjaajal. Meeldivast elamusest oli asi kaugel.

Viimati kisin seal mullu sgisel mda laudteed, otsides muu hulgas ka vana karjatee jlgi. Kuue aastaga oli loodus suutnud need enam-vhem kustutada: raba samblavaip on taastunud. Laudteel liikudes ned kahel pool sna loodusliku ilmega raba, saad kaeda lhedalt rikkumata lveid ning kverike rabamndide peegeldust laukavees. Nd pole enam phjust vltida otseteed jrveni, mida varem rikutud maastikust pgeneda pdes ikka tegin.

Mind ei hiri teadmine, et sama laudteed astuvad ka need, kes raba olemusest suurt ei taipa. Siin me ksteist ei sega. Ja mis peamine: julgen arvata, et 99% laudteele tulijaist ei astu sellelt maha ega lhe kolama suurtesse laugastikesse, need jvad endiselt vanade rabahaide prusmaaks.

Laudtee on kui magnet, mis hoiab inimesi endal. Seda oskuslikult paigutades saamegi la kaks krbest he hoobiga: anda paljudele vimalus nha ehtsat raba, samas aga juhtida nad krvale sealt, kus inimene pole soovitav haruldaste lindude pesa-, haruldaste taimede kasvupaikadest ja ldse sealt, kus tahame hoida loodust puutumatuna.

Ksimus pstitati ka nii: miks oli vaja pikendada jrveni viivat laudteed raba teise serva vlja? Aga miks mitte, kui selle trass on valitud loodust sstvalt? Inimestele ldiselt ei meeldi kia sama rada edasi-tagasi. Niisiis tekkis paljudel jrve rde judnutel soov minna omal kel edasi. Nnda tallati jrve kaldail ja satuti ka sinna, kus looduskaitsjad niisama uitajaid nha ei tahaks. Nd on kindel tee jalge all ja siht sellega ette mratud: huviline saab pilgu heita Hiiessaarele, mis eemalt ahvatleb, kuid pikemalt peatuma ei kutsu, nha selle juures sna jrsku rabarinnakut ning juda lage- ja puisraba letades ning rabaserva metsi lbides teisele kaldale. Tal pole phjust minna ekslema raba sdamesse.


kski laudtee pole igavene. See, millest rgib loo algul tsiteeritud Imbi Rtel, on paraku sulatsi: ehitame kll ha uusi laudteid, samas jtame vanad laokile. Tundub, et rahastajate silmis on uus ikka olulisem: mis kord juba tehtud, sellest ei taheta enam kuulda. Ometi vajab iga rajatis pidevat hoolt ning teatud aja tagant uuendamist.

Seesama hda kummitab ka Krvemaal. Maastikukaitseala vanim matkarada Simisalust (algselt Tammsaarelt) Matsimele on olnud aastakmneid vga kidav, ent viimasel ajal paiguti peaaegu lbimatu: kaitsealal pole judu seda korras hoida ja uuendada. Lihtsam on saada raha uute radade vljaehitamiseks. Selles ksimuses oleks vaja koolitada rahastajaid.

Palju oleneb muidugi ka sellest, kuidas algne tee on tehtud. Siin saab Kakerdaja raba uut rajaliku ainult kiita: see on loodusesse paigutatud oskuslikult, kasutades immutatud, seega vastupidavamat puitu. Pealegi ehitatud nnda, et paar ndalat prast t lppu ei olnud kahel pool rada mrgata mingeid ehitusjlgi. Laudtee oleks nagu taevast alla sadanud ... Seda ei saa elda mitte kigi laudteede kohta.


Notsud ja jhkardid. Kuigi suurem osa neist, kes lhevad laudteele matkama, on mingilgi mral loodushuvilised ja -hoidlikud, juhtub sinna paraku ka neid, kes ei saa pris hsti aru, milleks nad matkarajale on tulnud. Ja, nagu ldteada, ks trvatilk vib rikkuda kogu meepoti.

Arvan, et maanteeliikluses on nii jhkardeid kui ka lagastajaid rohkem kui laudteedel, ometi ei jeta maanteid seetttu ehitamata-uuendamata. Laudteele satub lagastajaid kindlasti rohkem suurte teede ja linnade lhedal olevatel matkaradadel, see on paratamatus.

Mis puutub Kakerdaja raba laudteesse, siis esiteks jb see suurtest liiklussoontest piisavalt kaugele ning teiseks: joomaseltskonnad ei jua enamasti kaugemale Noku talu juurde rajatud puhkekohast. Loomulikult on rmiselt ebameeldiv seegi, kui tuled muljeterohkelt rabaretkelt ning satud siis mnusa puhkepaiga asemel paraja orgia lppvaatusele. Ent nneks on siinne puhastusteenindus sna thus: laga jljed ei psi puhkepaigas kaua.

Vahest oleks mttekas rajada suurte teede rde rohkem peatuskohti katusealuse ja grillimisvimalusega, siis ehk need, kes loodusradadele ei sobi, sinna ei juagi.


Mis nad tulevad ... Nnda kipuvad mtlema ja sageli tlema alalised rabades uitajad uustulnukate kohta, kes on justkui tunginud nende prusmaile. Tegelikult ei ole: rabade tagamaad suured laugastikud, raskesti lbitavad mrealad, kaugemad soosaared ja kik muu jvad enamikule endiselt kttesaamatuks. Nii Kakerdaja rabas kui ka mujal.

Tagamaad jvad alatiseks neile vhestele, kes tunnevad end rabas koduselt ning oskavad seal liikuda ja kituda. Nemad vivad Kakerdajaski vtta suuna Mnuverest otse Noku peale (vanasti oli seejuures hea sihtmrk krged kased Noku sepikoja ees), algajaile ja vhem kogenenuile seda ei soovitaks: rabasdames on kohti, kus kandvat jalgealust annab otsida. Ja kui siis juhtutakse snge kadakapuust risti juurde laugastikus ... Jaa, sinna jtsid aastakmneid tagasi oma elu kaks noort meest, ks neist Noku perepoeg. Tsi, see juhtus pimedal ajal ja tenoliselt pisut vintis peaga.

Meil on veel piisavalt rabasid ja oleks siiski kena, kui nende servaaladele pseksid turvaliselt kik huvilised, vimalikult paljudes kohtades. Iga laps peaks saama nha oma silmaga raba, mida meid nii ahvatlevas Lne-Euroopas enam pole. Ja mida lhemal kodule-koolile, seda parem.


Kuhu tohib laudtee ehitada, kuhu mitte? Muidugi peaks olema uute laudteede rajamisel mingi kontroll. Mitte nii, et igaks, kel mte tekib ja raha leida oskab, muudkui ehitab sinna, kuhu oma mistus suunab. Meenub aastatetagune kurioosne reklaam, kus turismirimees lubas matkajad viia bima kaljukotka pesapuu alla ... Kaitsealal ei tohiks kindlasti ehitada htki laudteed ilma selle valitseja nusolekuta.

Vahest tulekski kigepealt kokku leppida, kuhu phimtteliselt laudteeots juda ei tohiks. Sellest lhtudes saab iga kaitseala vi muu kaitstava objekti valitseja teha otsuse juba igal konkreetsel juhul.


Asume teele. Ehkki Kakerdaja rabarajale vib minna kskik kummast otsast, on tegijad soovitanud alustada Kooksimetsa poolt. Laudtee lhtub seal otse autoga ligipsetavalt metsateelt ning juhib matkaja kigepealt rabaserva siirdesoometsa.

Kakerdaja raba on ks Krvemaa suurimaid ja sgavamaid: pindala umbes 2400 hektarit ning turbalasundi sgavus kuni 8,5 meetrit. Et turvast ladestub meie kliimaoludes umbes millimeeter aastas, siis vib arvata, et see raba hakkas kujunema le 8000 aasta tagasi. Mingil ajajrgul on raba kerkinud sedavrd tugevasti, et peale servanlva on kesksete laugastike mber kujunenud veel teine. Rabas on rohkesti laukaid ning osa neist on tuhandete aastate jooksul hinenud suureks laugasjrveks.


Siirdesoomets (nii nagu siirdesoo ldse) on leminekukooslus madalsoo ja raba vahel. Kui madalsoometsas valitseb kask ning rabas mnd, siis siirdesoometsas saavad nad kokku. Sageli lisandub ka kuusk. Alustaimestikus kasvavad samuti nii madalsoo- kui ka rabataimed, esimesed mttavahelistes lohkudes, teised mtastel. Krgematel juuremtastel on leidnud endale koha laane- ja palumetsast tuttavad samblad ja rohttaimed. Kui juhtute rajale kevadsuvel, siis vib mtaste vahel nha isegi mnd orhideed itsemas.

Peagi kased taanduvad, ees on valgusrohke mnnimets.


Rabamets mbritseb peaaegu alati rngana lageraba, katab rabanlva ning sageli ristab laukaid. Siin valitsevad madalad jndrikud mnnid, nende all tihe, paiguti vni ulatuv kbuspsastik: sookail, sinikas, vaevakask, sekka ka kanarbikku, pohla ja mustikat.

Ida-Eesti rabades kuulub sellesse kooslusesse kindlasti ka hanevits, Lne-Eesti rabades seda liiki pole. Et Krvemaa on just kahe vahel, siis siinsetes rabades kasvab hanevits paiguti. Ka Kakerdaja rabas on teda leitud, matkaraja res seni aga mitte. Tenoliselt pole ta siia veel judnud, ent viga vib olla ka selles, et hanevits hakkab silma vaid varakevadisel itseajal (aprilli lppmai algus), mil rabas eriti palju ei kida. iteta muutub ta sookailu-sinika koosluses sna mrkamatuks.

Rohttaimi on selles metsas ige napilt: siin-seal murakalehed (ied alates mai lpust, siis saab ra tunda ka isas- ja emastaimed), sekka villpeapuhmad. See on tupp-villpea, kes suvel kidab pilku valgete villatuttidega. Tema iephikud kullendavad aga samuti varakevadel siis, kui hanevits nitab oma valgete kellukate rida. Niisiis, jrgmine matk Kakerdajasse tasub ette vtta ilusal aprillipeval.


Lageraba on nagu lageraba ikka. Krgematel khmudel peenardel ksikud madalad mnnijssid, kellel vib olla vanust sada ja enamgi aastat, nende mber rabametsast tuntud kbuspsad. Kevadist rabamatka vrib ks itseja siingi: samblamttaid kohati koos jhvikavtidega kattev kukemari. Seesama okkaid meenutavate lehtedega roomav taim, kelle musti tuhmilikelisi marju vib suvel julgesti proovida: need on lgevitu, kuid sdavad ja koguni vitamiinirikkad. Samblamttail kidab pilku veel pisike alt valgete lehtede ja heleroosade itega kvits.

Servadest punaka, keskelt helerohelise turbasamblaga kaetud lohkude lveste servadel kasvab tavaliselt peenikese rohelise muruna valge nokkhein, sekka toekama ie(vilja)kobaraga rabakas. Just lveservast on kige kindlam otsida ka pisikesi putukapdjaid mara- ja pikalehist huulheina.

Botaanikule on aga selles pris ksluises rabapildis kige olulisem ige tagasihoidlik taim, kes kasvab tihedate, suvel roheliste, sgisel ladvust kollaste rohututtidena. See on Lne-Eesti rabades tavaline, ent Ida-Eestis haruldane raba-jnesvill, kes Krvemaal kasvab paiguti.

Jtkame teekonda taamal soost kerkiva mara kupli Hiies(s)aare poole.


Rabanlv. Vike laudteeharu rabametsas kutsub mkke ronima. Siin saab selgeks, miks raba kutsutakse ka krgsooks: ta kummub tepoolest le mbritseva, aga igal pool ei ole tus nnda jrsk. Kui nd meenutada, et nnda kummuv raba koosneb kuni 95 protsendist veest ja et laukad ning jrv seal leval ei jookse veest thjaks, siis saab kergemini mistetavaks rabade olulisus vee hoidjatena: vesi on salvestatud turbasse ja turbasambla rakkudesse. Veerikkal ajal imeb see ksn end tis ning puaperioodil loovutab vhehaaval.

Nlva all on raba kige mrjem koht, seeprast kasvab siingi rohkesti pilliroogu. Teine laudteeharu juhib lbi roostiku Hiiesaarele.


Hiies(s)aar on rahvaprimuse jrgi olnud kunagi hiiepaik.

Hiiessaareks kutsuti seda suuremate puude salka seal Kakerdaja raba servas. Seal kasvasid isegi suured prnapuud. Sest on ikka palju aastaid, kui mina seal kisin. Seal oli ks kivi. Vanasti oli kidud seal. Vanadel eestlastel olid ju hiied, kus kidi annetamas. See kivi, mis seal oli, see oli seest natuke nsam ka, lohk ainult. Vist looduslik niisugune, lodu oli sees tal. See oli pelgupaik sja ajal.
EFA II 45, 139/40 (20) < Jrva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Navaoja t. < Kanarbiku t. M. Hiieme < Aksel Vink, snd. 1918 (2003)

Jutuks olnud kivi pole viimastel otsingutel nnestunud saarelt leida. Ja ldse: seestpoolt uudistades ei tundu see soosaar nii salaprane, kui eemalt vaadates. Mnnienamusega segametsas kasvab kuuske, kaske, haaba ja teisi lehtpuid. Mned eriti haralised mnnid annavad mrku sellest, et mets nende mber peaks olema noorem: need mnnid pidid noorena kasvama valgusrohkemas keskkonnas. Siin puuduvad loodusmetsale omased tvetkad ning muud vana metsa tunnused: Hiies(s)aarel pole plismetsa.

Alustaimestikus valitsevad suvel krged kastikud, nende all maikelluke, pisut metsmaasikat ja teisigi laane- ja salumetsade taimi. Siingi on ehk kige kenam kevadel, sinilillede itseajal.


Laugastik. Pange thele: laukad on enamasti pikliku kujuga ning paigutunud hes suunas. ldiselt asuvad laukad kontsentriliste ringidena mber raba keskme. Mida kaugemal rabalaest, seda piklikumad nad on. Raba lael seevastu vivad veesilmad olla ka ebakorraprased ja laiad ning hineda omavahel laugasjrve(de)ks (vt. kaarti). Laudtee juhib lbi laugastiku. Mnes kohas hendab laukaid veesoon: laudtee aitab soonikukohtadest le.

Lauka vesi on vga pehme ja puhas. Tmmu vrvuse ja pisut mrkja maitse annavad sellele humiinained. Et mineraalsoolad peaaegu puuduvad, siis ei kustuta laukavesi eriti janu, kll aga saab seal ujuja siidpehme naha: selle eest hoolitsevad vees sisalduvad krgmolekulaarsed orgaanilised hendid.


Kakerdaja jrv on tekkinud rabalae laugaste liitumisel, selle pindala knib viimaste mtmiste andmeil 6,7 hektarini, sgavus 68 meetrini. Raba kerkides liituvad jrgmistel aastatuhandetel jrvega tenoliselt ka sellest lunasse jvad suured laukad, mis ise on samuti tekkinud viksemate laugaste hinemisel (vt. kaarti).

Nime on see jrv ja rabagi saanud Eestis vga haruldaselt veelinnult jrvekaurilt ehk kakerdajalt, kes pesitseb sgavatel selgeveelistel jrvedel ja rabalaugastel ning sb peamiselt kalu. Viimasel ajal seda lindu omanimelisel jrvel paraku nhtud pole.

Teekond jtkubki piki jrvekallast, kuni prdub sealt raba lauge idanlva laugastikku ning sealtkaudu kunagise Noku talu asemele rajatud puhkepaika.


Noku talu oli rajatud liivasele rabakaldale, kus polnud iget pllu- ega karjamaad. Talu peremees Gustav Bokmann oli sepp, kelle juures kis lhikonna rahvas, aga tuldi kaugemaltki. Vimsad kased praeguse lkkepaiga juures olid kunagi istutatud sepikoja ette. Taluhoonete mbrus ja rabaserv olid veel neli aastakmmet tagasi, kui Noku peremees-perenaine siin oma vanaduspevi veetsid, sna lagedad: rehielamu kgiaknast paistis raba ktte. Nd on hoonete vundamendijnusedki kadumas pealetungiva metsa alla.

Siit edasi viib metsatee (osalt paraku le raielankide) JnedaPerila maanteele. Kel veel jaksu, vib sellelt pigata Kreo jrvede rde: kaht vikest tsikkaldaga metsajrve jvad sna metsatee ligidale (vt. kaarti).



ANN MARVET
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012