Eesti Looduse fotov�istlus
2006/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2006/6
Kas valgepk ikka kasvab Eestis?

Mned aastad tagasi ilmus Eesti Looduses snum pealkirjaga Kas valgepk kasvab Eestis nd looduslikult? [1]. Sellele ksimusele tuleb kll vastata eitavalt. Eesti dendrofloora peaks olema piisavalt lbi uuritud, et looduslikult kasvavat valgepki seni mitte mrgata.

Harilik valgepk (Carpinus betulus) on sna laialdaselt levinud Leedumaal; Ltis kasvab see liik looduslikult vaid piiratud ulatuses Liepja mbruses. Seal on ilmselt ka valgepgi kige phjapoolsem looduslik leiukoht Baltimaades. Eestis vib valgepki nha mitmes pargis ja aias, tegemist on siiski introdutseeritud liigiga. Eesti mandriosas on ta klmarn ja kasvab tavaliselt psakujulisena, kuid sellest on ka mned erandid.

Aakre metskonna kvartalil OP166 (endise Sangaste metskonna Mekla vahtkond) kasvab umbes 90-aastases vene lehise kultuuris teise rinde puuna valgepk, kelle vanus on ligikaudu 8090 aastat. Puistu teise rinde keskmine krgus on 19 meetrit (suurim 22 m), keskmine rinnasdiameeter 21 cm (jmedaimal 38 cm). Puude arv hektari kohta on 200 ja teise rinde tagavara (puutvede mahtude summa) 62 tihumeetrit hektaril. Seega moodustab valgepk mrkimisvrse osa puistu tagavarast. Pole tpselt teada, kuidas ja millal istutati valgepk lehisepuistu alla. Vimalik, et seda tehti ka mned aastad prast lehiste istutamist. Mitmel

selles puistus uuritud valgepgil oli tve juurekaela lhedane sdamik mda, seetttu polnud vimalik puude tpset vanust mrata. Varjutaluva liigina on valgepk suutnud rahuldavalt kasvada lehisepuistu all ja tugeva klgvarju tttu sirgus enamik neist puukujuliseks. Lehise turbe all pole valgepk oluliselt klma tttu kannatanud.

Kirjeldatud puistu kasvab soodsa niiskusreiimiga viljakal kasvukohal. Maapinna reljeef on lainjas, langusega phja poole. Alusmetsas kasvavad sarapuu, kuslapuu, magesstar, vaher, pihlakas, toomingas. Jrelkasvus leiduvad ka mned valgepgid. Alustaimestikus on jnesekapsas, seljarohi, naat, lillakas, jnesesalat, koldnges, metsosi, vaarikas, snajalad.

Selles puistus on valgepk kasvanud Eesti olude kohta llatavalt hsti. Kllap on seal oluline mju vga soodsal mikrokliimal. Jrvseljal on seda puud ptud kasvatada ligi saja aasta kestel, kuid karmimatel talvedel klmuvad psasjad puud tugevasti tagasi. Mned neist viljuvad le mitme aasta rikkalikult, ilmselt oleneb see kevadistest ilmaoludest. Ent seeme idanevus on vrdlemisi vike.

Eesti mandriosas saab valgepki kasvatada varjatud kasvukohtades. Ta jb meil peamiselt ikka kollektsiooniliigiks.


1. Leibak, Eerik; Kukk, Toomas 2003. Kas valgepk kasvab nd Eestis looduslikult? Eesti Loodus 54 (7/8): 77.



HEINO KASESALU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012