Eesti Looduse fotov�istlus
09/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
reisikiri EL 09/2002
Paigad ei page: bioloogilisi kohtumisi Rooma lhistel

Vahemere maa Itaalia on seitse korda suurem ja viisteist korda krgem kui Eesti. Itaalia loodusteadus itses keskajal enne kui eesti bioloogid tle hakkasid, olid Leonardo da Vinci, Borelli, Caesalpino, Redi, Vallisnieri, Spallanzani juba lpetanud. Napolist sai 19. sajandil alguse maailma bioloogiajaamade vrk, sellele on aga juba ka Tartu teadlased toeks olnud.

Kui reisid kuhugi, pead kigepealt ksima luba. Neilt, kes elavad seal, kuhu sa lhed, vrana.

Paigad on vga psivad asjad. Ent nad korjavad klge mrke sellest, mis neisse puutunud. Ne, kisime Itaalias, puutusime seal mitmete inimestega kokku ja kasutasime mnd kohta, jime kellegi mllu. Nd veel kirjutame sellest, tekitades niimoodi seoseid, mis vinuksid ka olemata olla.

Teadlaste seas on kippunud vabamrlikud vaated ammustest aegadest levima, kuna nad on leebemad kui mnedki teised reisima ja suhtlema vraste kultuuridega. Ometi, piiride lhkumine ei aita kaasa paikade plisuse hoidmisele.

Kui Jakob von Uexkll kord Napolis he kutsariga vaieldes lpuks pahaselt kostis: Teie, naapollaste, arvates on kik vlismaalased peast prunud, vastas too Jah, hrra parun. [4]

Niisiis, kui ldse rnnata, siis mttega tundma ppida vrast, et mista oma.


Rooma mbrus kultuuristatud lage. Bioloogi silm otsib tahtmatult vljakujunenud ehk looduslikke kooslusi. Neis oleks tajutav koha olu. Rooma kandis vib kngastel kll siin-seal vsa nha, ent mitu tuhat aastat tihedat asustust, pldu, karja, sdu, rndamist ja ehitamist pole jtnud puutumata vist htki ruutmeetrit. Reisijale pakutakse palju kirjandust vanast ja tnasest Roomast, ent nende hulgas ei leidnud htegi, kus kneldaks selle linna elusolendeist: taimedest, loomadest, seentest.

Pllumajanduslik maakasutus on viimasel ajal vhenenud Itaaliaski, seetttu on nha psastikke ja noori puudesalusid. Harvemini niidetavates paikades iidse Rooma kaitstavate varemete vahel vib mrgata vrvilist liigirikast antropoftide kooslust.

Liikuvaid inimesi eriti mootorsidukiga on nnda palju, et teekond autoga on asustatud punktides niisama kiire kui jalgrattal. Et siiski kiiremini liikuda, on ehitatud ohtralt kiiremaid teid need on tihti postidel ja kulgevad le asulakatuste. Niimoodi on lagedamatel aladel maastikuvaated silmapiirita neid asendavad pikad sildteed. Ka kiirteede pealt pole vaadet, sest allolevaid elanikke mra ja lendprahi eest kaitstes on teed ristatud mitmemeetriste seintega. Maastik on kadunud. Jnud on teed.

Horisontaalne ja vertikaalne maa siiski erinevad. Jrskudel menlvadel on looduse psimine veel vimalik. Vanemaid metsi aga vib Itaalias kohata peaaegu ainult sisemaa mgedes. Peatume kmpingus, see asub eukalptisalus, nende all itsevad akaatsiad. Need on Austraalia puud.

Napoli bioloogiajaam. hel talvel (18681869) Messinas, Sitsiilia rannikul koos loodust uurides judsid Anton Dohrn (18401909) ja Nikolai Mikluhho-Maklai (18461888) veendumusele, et tuleb rajada kogu maailma kattev bioloogiajaamade vrgustik, samamoodi nagu on raudteejaamade vrk. Bioloogiajaamades saaksid teadlased peatuda, materjali koguda, loodusvaatlusi ja eksperimente teha, enne kui liiguvad edasi jrgmisse jaama.

Bioloogiajaamale sobiva koha leidis Dohrn ige rikka elustikuga lahe kaldal Napolis linnas, mis vis ehk muudelgi phjustel uurijaid tmmata. 1872 lks ehitus lahti ja aasta prast oli hoone valmis. 1873. aasta sgisel saabusid esimesed uurijad: kaks sakslast, kolm inglast, kaks itaallast, kaks venelast ja ks hollandlane [1]. Nagu Eestiski, rajati enamik esimesi bioloogiajaamu merekaldaile [3]. ks phjusi tuli arusaamast, et eluslooduse mistmiseks on eriti thtis uurida mereloomi. he selle vaate tugisamba, Berliini fsioloogiaprofessori Johannes Mlleri (18011858) jrgi nimetati ka Napoli esimene uurimislaev.

Bioloogiajaam pidi pakkuma kike olulist, mida uurijale vaja: truum, materjali kogumise vahendid, katseriistad, raamatukogu. Ehituseks vajaliku raha pani Dohrn suures osas ise vlja. Jaama kigushoidmiseks ngi ta aga kaht peamist vimalust. Esiteks rahvale avatud akvaarium uurimisjaama katuse all. Ning teiseks, teadlastele truumide rentimine ta slmis pikaajalised lepingud eri riikidega.

Jaama freskoderuumis, mis praegu on nukogu istungite saal, on seinal kaks bsti: Karl Ernst von Baer ja Charles Darwin. Need on kaks teadlast, keda Dohrn eriti hindas ja kes mlemad ta pingutusi ka otseselt toetasid. Dohrn ise huvitus sellest, milline on organite funktsiooni vahetumiste osa evolutsioonis. Ning oma olulise uurimuse, Selgroogsete pritolu ja funktsioonivahetuse printsiip, phendas ta Baerile [2].

Napoli bioloogiajaam on paik, kus vist enamik Euroopa tuntumaid biolooge on mnd aega ttanud vhemalt ta esimesel sajal aastal. Nende seas August Weismann, Hans Driesch, Jacques Loeb, Theodor Boveri, Otto Warburg, Thomas Morgan ja nii edasi. Samuti niteks Fridtjof Nansen. Vi Tartus ppinud zooloog Nikolaus Kleinenberg, kes suurel maalil freskoderuumis seisab krvu Dohrniga, kelle esimene assistent ta oli. Hiljem sai temast Messina likooli professor.

Christiane Groeben, kes mulle jaama tutvustab, on seal ttanud juba ammu. Ta juhatab raamatukogu ja arhiivi, ning on kirjutanud raamatud Dohrni suhteist nii Darwini kui ka Baeriga. Arhiivipabereist, mida ta nitab, mrkan, et 1909. aasta suve veetis jaamas Aleksander Ljubitev, vene bioloogiateoreetik.

Jakob von Uexkll juhatas kmne aasta jooksul (18921902) jaama fsioloogiaosakonda. Tema siin tehtud uurimused panid aluse selgrootute vrdlevale fsioloogiale, samuti omailmapetusele. Mned eestlasedki on sellesse jaama sattunud. Hiljaaegu Sirje Vilbaste, nd ka allakirjutanu.


Capri saar, mis asub Napoli lahe nurgas, on Ruhnu-suurune. Ent Capril on rohkem elanikke, ja rohkem turiste. Ning vhem ehedat loodust. Mida enam ks paik on turistide vallas, seda vhemaks jb seal kohalikku ja plist. Vertikaalne ulatus annab loodusele tugevat kaitset. Kaljude poolest Capri Ruhnust ja Kihnust erinebki. Ent kidavamate kohtade kohal on kaljud kaetud metallvrguga: et midagi phe ei variseks.

Viigikaktused ja agaavid mlemad Ameerika taimed on sagedased menlvadel, nagu mujalgi Itaalias. Alul ehk aedadesse istutatud, on nad sealt ammu loodusesse lahkunud. Siiski-siiski vsasel nlval vaatab vastu skeel. Ja veidi allpool koerakpp. Mu orhideetundjast kaasa lisab neile leidudele veel itaalia kpa (Orchis italica).

Hmmastav on he aia taga nha krvuti kasvamas sarapuud ja bambust.

Caprit seob Eestiga muuhulgas Lnemaal sndinud Jakob von Uexkll, kes oma viimased eluaastad (19401944) veetis sel saarel. Villa la Guardia paik Anacapri (nii nimetatakse saare ht poolt) krgel kaljul, kuulub ta perele tnini.

Otsisime Capri surnuaial les hauaplatsi, kuhu on maetud Jakob von Uexkll ja ta kaasa Gudrun. See on kpresside all, kalmistu pisikeses luterlikus osas. Taimede jrgi otsustades polnud klalisi sinna tkk aega sattunud. Eestist veel eriti. Hauaplaadil oleva kujundiga kaks rngaks kaardunud noolt oli Uexkll kujutanud protoplasma rtmi, mistes selle kokkulangevust vana Hiina smboliga [4].


Viksed kokkusaamised vikseis paigus. Elus suhtlus on asendamatu miski, mis telesuhtluse ajastul ometi vrtuslikuks jb sest pakub midagi kigile meeltele. Mnusad on viksed teaduskonverentsid, kus osalejaid kmnest mnekmneni, ja arutlemiseks rohkem aega. Kahel sellisel olen Itaalia naaberriikides olnud. Kuigi mbritsetud Itaaliast igast kljest, on nad ju ikkagi naabrid.


Vatikan piirneb leni Rooma linnaga ning koosneb kahest tkist. hes on paavst, teises paikneb Laterani likool. Mis viks Vatikanil olla pistmist bioloogiaga peale kivipragude vaese elustiku? Paavstlikus Laterani likoolis bioloogiks ei petata. Ent novembris 1998 korraldas sealne teadusfilosoofia professor G. Basti rahvusvahelise smpoosioni Matemaatika ja bioloogia alused: probleemid, vimalused, seosed, esimese sellelaadse kogu Vatikani ajaloos. Pisikesse konverentsiseltskonda kuulusid ka Michael Ruse ja Francisco Ayala. Endine jesuiit Ayala, populatsioonigeneetik ja snteetilise evolutsiooniteooria klassik, oli ks neid, kes paavsti 1997. aastal esitatud videt katoliku kiriku poolt evolutsioonipetuse tunnustamise kohta millegi enama kui hpoteesina oli ette valmistanud.


San Marino riik asub Titano mel 700 meetrit le tasasema mbruse krguval suurel kaljul. Selle tipus on linn. Nagu Itaalias, tavatseti siingi linnu metippudesse ehitada. Kuigi kmme kilomeetrit merest eemal, paistab Aadria mere rand sealt hsti ktte. San Marinos on likool ja selles semiootika instituut, mis korraldas tnavu juunis konverentsi Targast Hansust Kanzini. Tark Hans oli ks kuulus tsirkusehobune 20. sajandi alguses ta justkui oskas arvutada, ent tegelikult suutis jlgida oma hooldaja thelepandamatuid liigutusi. Kanzi on aga bonobo ehk kbusimpans, kes praegu elab Ameerikas ja suudab smbolkeeles inimestega suhelda. Sue Savage Rumbaugh, bonobode petaja, kinkis me Tartu tudengitele oma hoolealustest mned videod. Looduse mrgissteemide uurimisel on Itaaliast ppida. Felice Cimatti rkis zoosemiootika teooriast, Umberto Eco aga keskaegseist vaateist loomade keele kohta.

Eestit nad teavad. Nende kord on siit ppida.



1. Fantini, Bernardino 2000. The history of the Stazione Zoologica Anton Dohrn: An outline. Cariello, Lucio; Consiglio, Daniela (toim.). Stazione Zoologica Anton Dohrn. IMprint, Napoli: 71107.

2. Groeben, Christiane 1993. Karl Ernst von Baer Anton Dohrn: Correspondence. Transactions of the American Philosophical Society 83 (3): 1156.

3. Kull, Kalevi; Talvi, Tnu 1996. Eesti bioloogiajaamad Rootsiklast Laelatuni. Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat 77: 211222.

4. Uexkll, Gudrun von 1964. Jakob von Uexkll, seine Welt und seine Umwelt. Wegner, Hamburg.



Kalevi Kull (1952) on bioloog ja biosemiootik, ttab ppeju ja uurijana Tartus. Itaalias kinud neljal korral (1998 ja 2002).



Kalevi Kull
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012