Eesti Looduse fotov�istlus
2006/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Kaitsealad EL 2006/7
Jrvselja looduskaitseala

Jrvselja looduskaitseala sda rgmetsakvartal on hoitud inimesest puutumatuna juba le 80 aasta. Ent tnavu laiendatud kaitsealal on muudki imetlusvrset.

Jrvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi ja Vnnu vallas. Kaitseala pindala suurenes sel aastal peaaegu kmme korda, nd hlmab see 184,4 ha.

Vanad metsad. Suurel osal Jrvselja looduskaitsealast on levinud Natura 2000 elupaigatbid, nagu vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad. Vanad loodusmetsad on vga laia mahuga elupaigatp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama lnetaigaks. Selle nimetuse alla on koondatud eelkige puutumatud vi vhese inimmjuga vanad okaspuu- ja segametsad. Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil jnukid aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Vanades metsades on alati rohkesti surnud ning nsustega puid, lama- ja kdupuitu, kus leiab eluvimaluse palju eri liike, muu hulgas haruldasi ja ohustatud samblikke, seeni, putukaid ja linde. Kaitsealal leidub veel rohundirikkaid kuusikuid, soostuvaid, soo-leht-, siirdesoo- ja raba- ning kdusoometsi.


Kaitstavad liigid. Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad Jrvselja looduskaitsealal laialehine nestik, kaunis kuldking, virgiinia vtmehein, kdu-koralljuur, vahelmine lokannus, laialehine neiuvaip ja vill-tulikas. Kaitsealustest seeneliikidest leidub poropoorikut, lhe-lehtervahelikku, sellerheinikut ja taiga-peenpoorikut.


Looduskaitseala sda on rgmets: nnda on ammust aega nimetatud Andres Mathieseni algatusel 1924. aastal kaitse alla vetud metsakvartalit Eesti vanimat metsakaitseala. Pikka aega oli see loodusreservaadi staatuses. Sel rgmetsal on hindamatu kultuuriajalooline vrtus Eesti endiste, praeguste ja ka tulevaste metsateadlaste kujunemisel. Vrdlemisi vikesest pindalast hoolimata annab puutumatu metsaga kvartal hea ettekujutuse kunagistest plismetsadest. rgmetsa eripra avaldub mikroreljeefis ja vahelduvates metsakasvukohatpides. Siin kidavad meeli vimsad kuuse- ja haavahiiglased, krged kased, prnad, mustad lepad, risti-rsti maas lebavad murdunud ja tormist mberpaisatud puud, tvetgastega hilud. Selline ongi mets, kus inimene ei ole pikka aega loodust seganud. Puud sirguvad, kuivavad ja kdunevad niisamuti nagu looduslikus rgmetsas. Sellised puistud on erivanuselised ja rmiselt mitmekesise liigilise koosseisuga.


Jrvselja uhkus on ka vimsad mnnipuistud, mille iga ulatub kahesaja aastani. ksikute puude krgus knib le 40 meetri. Eriline vaatamisvrsus on Kuningamnd. Nimi tuleneb puu krgest east (ligi 370 aastat) ja majesteetlikust vlimusest. Kuningamnd on le 33 meetri krge, mis ei ole mnni jaoks eriti thelepanuvrne. Vimas on aga tema tvi: mbermt rinnakrguselt 3,4 meetrit, mahuks on arvestatud 11 tm.


Kaitsekorraldus. Jrvselja looduskaitseala jaguneb kaitse-eeskirja jrgi rgmetsa ja Jrvselja sihtkaitsevndiks ning Apna piiranguvndiks. rgmetsa sihtkaitsevndis tagatakse metsakossteemi looduslik areng. Jrvselja sihtkaitsevnd ja Apna piiranguvd on loodud selleks, et hoida neil aladel elustiku mitmekesisust ja maastikuilmet. Kaitse-eeskiri seab liikumispiirangu ksnes rgmetsa sihtkaitsevndile, mis kuulub Natura 2000 Jrvselja loodusalade koosseisu. Siin tuleb vlistada igasugust inimmju, seetttu tohivad uudistajad liikuda ksnes laudteel.

Osalejate lempiir rahvaritustel on rgmetsa sihtkaitsevndis 20 inimest, Jrvselja sihtkaitsevndis ja Apna piiranguvndis 40 inimest. Suuremaid rahvaritusi vib kaitse-eeskirja jrgi korraldada kaitseala valitseja nusolekul. Jrvselja looduskaitseala sihtkaitsevndites on telkimine ja lkke tegemine keelatud, piiranguvndis vib seda teha ainult kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud.

Jrvselja looduskaitseala valitseb Tartumaa keskkonnateenistus, kuhu tuleks prduda kigi kaitsealaga seotud ksimuste ja probleemidega. Jrvselja looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel.


1. Kasesalu, Aino 1984. Retk Jrvselja rgmetsa. Eesti Loodus 35 (7): 444450.
2.

Kasesalu, Heino 1997. Jrvselja lbi aegade. Tartu likooli Kirjastus. Tartu.
3.

Kasesalu, Heino 2001. Jrvselja Kuningamnd. Eesti Loodus 52 (7/8): 291.
4.

Jrvselja looduskaitseala kaitse-eeskiri. RTI, 05.05.2006, 19, 150.
5.

Paal, Jaanus 2004. Euroopas vrtustatud elupaigad Eestis. Keskkonnaministeerium. Tallinn.



ANU JRGENSON, RENE VOLT
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012