Eesti Looduse fotov�istlus
2006/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2006/7
Pldtsiitsitaja

Pldtsiitsitaja on meil avarate pllumaastike lind, kellele ei sobi aga tiesti puudeta vljad, kus viljeletakse ainult ht kultuuri.

Pldtsiitsitaja on talvikese mtu lind ja mis seal salata tihti need kaks liiki ka segi aetakse. Vhemalt isalinde peaks kll iga vhegi thelepanelik vaatleja eristama: talvikese pea on pesitsusajal ilusasti erkkollane, pldtsiitsitajal tuhkhall. Kui nnestub nha lindu lhemalt, siis noka vrvus reedab kik: talvikese sinakashallika noka vastu on pldtsiitsitajal vlja kia porgandikarva nokk, peale selle on hsti mrgatav tema valkjas silmarngas.

Levik Euroopas ja Eestis. Pldtsiitsitaja on levinud laial alal Vahemere maadest phjapolaarjooneni ja Mandri-Euroopast kuni Vike-Aasiani. Ometi on neid enamikus piirkondades vga hredalt ning psivaks vib pidada vaid vrdlemisi kesise arvukusega populatsioone. Euroopa Liidu liikmesriikidest on suurim pldtsiitsitaja asurkond Hispaanias (200 000225 000), pisut vhem elab neid linde Soomes (150 000200 000), mujal juba tunduvalt vhem [4].

Meie aladel hakkas pldtsiitsitaja levima alles eelmise sajandi algul ning leviku kiirus oli suurim aastatel 19301950 [3], misjrel oli ta mnel pool Phja- ja Lne-Eestis vaata et niisama arvukas kui talvike. Pris ldlevinud liik pole ta meie alal kunagi olnud, viimastel aastakmnetel on ta pigem taandumas.

Eestis on uue linnuatlase andmeil pldtsiitsitaja enim levinud Ida- ja Lne-Virumaal, Harjumaal ja Prnumaal, kuid ksikuid tenolise pesitsemise juhte on ka Jgeva-, Lne-, Hiiu- ja Saaremaalt.


Elupaik ja pesitsemine. Elupaigana eelistab pldtsiitsitaja ksikute puudega pikitud suuri lagedaid avamaastikke, kusjuures eelistatud on mitmekesine tera- ja juurviljapldudega maastik. Enamik pesi on leitud just teraviljapldudelt. Lunapoolsetel aladel pesitseb meelsasti ka kuivadel kivistel heinamaadel ning oliivikasvandustes [4]. Soomes on asustustihedus suurim ekstensiivse majandamisega talumaadel, kus leidub markeerimispaikadeks sobivaid ksikuid puid vi poste. Pris phjas asustab pldtsiitsitaja ka kuivemate metsade raiesmikke, looduslikke rohumaid ja kuivemaid tundrapndakuid [2].

Pesa on vga sarnane talvikese omaga, ehitatud peamiselt krtest ja taimejuurtest ning vooderdatud eht-tsiitsitajalikult karvade ja jhvidega, mille sekka vaid harva ka mni sulg satub. Harilikult pesitseb ta suve jooksul kaks korda, munedes korraga kolm kuni kuus muna. Haudumine kestab pisut alla kahe ndala, kmnepevased pojad lahkuvad juba pesast ning saavad umbes kahendalaselt lennuvimeliseks. Titeeas toidetakse neid putukatega, kogu muu elu valdavad pldtsiitsitaja toidus umbrohuseemned.


Ohud. Pldtsiitsitaja on ks neist liikidest, kelle kekik tundub olevat inimese omaga otse vastupidine. Kui Euroopa pllumeeste elujrg on tnu toetustele ja sellega seotud pllumajanduse mberkorraldustele ldiselt paranenud, siis samavrd on kehvemini linud pldtsiitsitajal. Eriti kehvad on lood seal, kus pldudevahelisi puuderibasid on vhemaks jnud ning kus suurtel aladel kasvatatakse ht ja sama kultuuri. Hdade phjusi on rohkemgi: tee-eehitus (vetakse maha hekid), pesitsusaegne hirimine, lekarjatamine; aga ka kttimine: Prantsusmaal leiab inimese ke lbi surma hinnanguliselt 50 000 pldtsiitsitajat aastas [4]!


Selle linnu psimisele aitaks kaasa nn. traditsioonilise pllumajanduse silitamine: et oleks mitmekesiste kultuuridega pllumaastik, kus avatud alad vahelduvad pllupeenardel kasvavate puude-psastega. Ja loomulikult viks 21. sajandil loobuda ka tapakire rahuldamisest laululindude peal!


1. Cramp, Stanley et al. 1983. Handbook of birds of Europe, the Middle East and North Africa: the Birds of Western Palearctic 9: 209223.


2. Koskimies, Pertti 1989. Distribution and numbers of Finnish breeding birds: appendix to


Suomen Lintuatlas. Helsinki: SLY:n Lintutieto Oy.


3. Kumari, Eerik 1954. Eesti NSV linnud. Tallinn.


4. Tucker M. Graham; Heath F. Melanie. 1994. Birds in Europe. Their Conservation Status. BirdLife Conservation Series No. 3. BirdLife International.



JAANUS ELTS
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012