Eesti Looduse fotov�istlus
2006/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2006/12
Botaanika on huvitav teadus igal ajastul

Aino Kalda on sndinud 19. augustil 1929 Tallinnas. Lpetas 1953. aastal bioloogina Tartu likooli, kaitses samas kandidaadit 1962. aastal. Ttas 19591973 T taimesstemaatika ja geobotaanika kateedris, sh. 19651973 dotsendina ning 19731996 Eesti metsainstituudis. Uurinud laialehiste metsade taimekooslusi, sammaltaimi ning kaitsealade taimkatet. Tegelnud taimestiku kaitse ja geobotaanilise kaardistamisega. Avaldanud hulgaliselt teaduslikke ja populaarteaduslikke kirjutisi, sh. pikuid: Botaanika I (1965, autoreid), Botaanika II (1970, autoreid ja koostaja), Vlibotaanika (1970) jne. Sai 1982. aastal ENSV riikliku preemia.

Olin kunagi tiesti veendunud, et Aino ja Anu Kalda on eri isikud, niteks ed. Mu meelest on isegi trkistel olnud mlemat moodi.


Ristinimi on Aino, aga mulle on Anu nimele isegi paar dokumenti vlja kirjutatud. Tl tuntakse mind ikka Anuna, siin ma Aino nimele sageli kohe ei reageerigi. Asi sai alguse sellest, et keskkoolis lpusrmuseid tehes otsustati srmusele graveerida hdnimi, mitte prisnimi. Minul ja paljudel teistel hdnime polnud, eesnimi on niigi lhike. Keegi pakkus, et kige sarnasem on Anu ja nii see mulle ji. likoolis oli meil kursusel kaks Ainot ja mind hakati Anuks kutsuma. Sugulased teavad mind ikka Ainona, kusjuures isa oli sna hmmastunud, et mis Anule ta peab Tartusse pakki saatma.

Kuidas 1940ndate lpus ja 1950ndate alguses ppet likoolis vlja ngi?


Meie tulime likooli 1948. aastal. Eks ta oli omamoodi leminekuaeg. ppejud, niipalju kui neid jnud oli, olid vanemad professorid vanast Eesti ajast. Botaanikasse oli Venemaalt tulnud vaid Jaan Saviauk, kes oli siin lhikest aega. Ta luges meile niteks ht erikursust, arhegoniaate. Zooloogid olid paremas positsioonis, neil oli rohkem ennesjaaegseid ppejude: kolm professorit ja mitu assistenti.

Meil vedas, et phikursusi saime kuulata tunnustatud ppejudude esituses: botaanikat luges prof. Vaga, selgrootute zooloogiat prof. Riikoja, selgroogsete zooloogiat ja inimese anatoomiat professsor Aul, mikrobioloogiat professor Laja, loomafsiloogiat professor Tehver, ldbioloogiat, darvinismi ja geneetikat professor Poska-Teiss. Zooloogidel oli veel erikursusi professor Piiperi juures.

ppet oli klassikaline; see oli igahe enda asi, kuidas hakkama saad. Vrreldes praegusega, kus tudengile tuleb palju asju puust ja punaselt ette teha. Siis midagi srast polnud.


Mis pikuid te kasutasite?


Enamasti saksakeelseid ja samuti vanu eestikeelseid, Lippmaa ldbotaanikapikut niteks. Uued pikud, mis tulid, olid venekeelsed. Meil kll keelatud pikuid polnud, kllap oli need juba varem kuhugi erihoiule pandud.


ppet ngi ilmselt ikka samasugune vlja kui praegu?


Jah, loengud ja praktikumid. Esimene kursus oli ikka vga tihe. Ndalas oli le neljakmne loengutunni. Loengukoormuse tegid suureks poliitilised ained. Algas peale partei ajalooga ning riburada tulid teised, mis olid kll mnevrra huvitavamad. Nende ainete suhtes oli sisemine trge ning samas ka hirm, et neil loengutel tuli kindlasti kia, sest oli siis hiljem vaibalkimist tarvis.

ppet toimus mitmes ppehoones. Kige raskem oli loengute vaheajal juda linna hest otsast, Narva maanteelt loomakliinikust, Vanemuise tnavale. Kiiremini sai, kui le je vedav parv oli parasjagu igel kaldapoolel, sealt edasi jooksujalu le Toomeme.

Loengutes kimine oli ldiselt kohustuslik ning rhma- vi kursusevanemad titsid pidevalt loenguskimise pevikut. Mne sai niisama ka kirja panna, aga kui kohalolijaid oli vga vhe, siis pandi ka puudujaid. Loengutes kidi hoolega, sest kust ikka ppida, ning ppejud armastasid oma materjali phjal ksida.

ppejud kandsid siis enamasti valgeid kitleid. Alguses nuti ka tudengitelt kitleid, aga see nue kadus sna kiiresti. Vib-olla ka majanduslikel phjustel, kuna riiet polnud saada. Kitlid jid vaid arsti- ja keemiateaduskonda. Keemiapraktikumis oli see muidugi phjendatud, et omi riideid mitte rikkuda. Keemiapraktikumid olid tol ajal prgus, peahoone keldrites, ja fsikat petati peahoone paremas tiivas.

Meeldiv osa ppets olid suvepraktikad. Need polnud eriti pikad, kuid andsid vahetu kokkupuute loodusega ja kujundasid tudengiplve spruskonna. Esimene suvi mdus Tartu mbruses: hdrobioloogilisi teadmisi andis Raadi tiik, Lohkva pakkus huvitavaid taimi ja liblikaid. Teisel kursusel kuulasime linnulaulu Porkunis ja Neerutis, teistest selgroogsetest saime aimu Vellaveres ilmataadi elnini ke all. Rabamaastiku ja krrelistega tutvusime Endla rabas ja Toomal. Meelde on jnud putukatega tutvumine Harald Habermanniga ja punakurgukese otsimine Tartu klje all koos professor Piiperiga. Muide, herbaariumi kogusime ainult viis lehte, et ppida monteerimist. Paberipuudus!


Kui palju biolooge 1948. aastal likooli veti?


Kakskmmend viis, neist lpetas seitseteist. ks tuli kll kursusele ka juurde ja kaks lpetasid hiljem.


See on kll parem lpetajate suhe kui tnapeval.


Siis oli sisseastumisel sna suur konkurss, umbes kuus hele kohale. Mina sain kuldmedali tttu konkursivliselt sisse. Kige rohkem langeti vlja esimesel ja teisel kursusel. Osa ei saanud hakkama keemiaga, mnel olid perekondlikud vi poliitilised phjused, niteks noormeestel Saksa sjaves teenimine vi oli kuidagi teisiti vimude silmis plekk kljes.


Kas komsomoli sunniti ka astuma?


Meie teaduskonnas polnud kuigi suurt sundi. Viimasel kursusel lhenes kohtadelemramine ja mned ikka astusid. kskord ti Aleksander Perk mulle komsomoli phikirja ja tles, et oleks ikka hea, kui astuksite. Vtsin kll vastu, aga tlesin, et ma ei tunne mingit vajadust komsomoli astuda. Soovitati ikka lbi lugeda. Lugesin kodus lbi ja mtlesin, et mida ma siis nd kll teen. Ei julge ju elda, et see mu vaadetega ei sobi, lpetamine ka just ees. Mitu peva ei saanud magadagi.

Aga kki tuli hea mte. Kui Perki ngin, andsin talle phikirja tagasi ja tlesin: siin on ks punkt, mis nuab oma elu ohverdamist ideede eest, aga mina seda ei suuda. Muud kike vin teha, aga seda ma ei suuda ja kuna ma olen printsipiaalne inimene, siis ma ei saa seetttu komsomoli astuda. Andsin raamatu tagasi, keerasin ringi ja lksin vuhh! uksest vlja. (Naerab.) Prast oli nii kerge tunne.


Tollal oli vist ka hulk nukogulikku bioloogiapetust, mis ajaproovile pole vastu pidanud.


Paraku kll ja see oli kik meie kahjuks. Noor inimene oleks tahtnud ikka telist teadust omandada. nneks, nagu juba mainitud, ldbioloogiat, darvinismi ja geneetikat petas meile professor Liidia Poska-Teiss, kes ei saanud ju kogu oma varasemat petust valeks tunnistada. ldbioloogia oli sissejuhatav kursus, mida hiljem kahjuks enam ei loetud. Poska-Teiss pidas loenguid htuti Marksu-majas ning tema loengud olid vrskele tudengile paraku sna rasked.

Puhas lssenkist oli Venemaa eestlasest taimefsioloog Heinrich Kallas, aga tema loengutest polnud ldse kasu: rkis ta lssenkismist vi millestki muust, seda tema jutust aru ei saanud. Natuke taimefsioloogiat saime tnu praktikumidele, mida andsid sja lpetanud assistent Linda Kask ja Aleksander Perk, kuigi ka lssenkist. Ta tuli meile assistendiks prast aspirantuuri lpetamist, korraldas taimefsioloogia suvepraktika botaanikaaias. Tnu praktikate sissejuhatavatele vestlustele sain mingigi levaate taimefsioloogiast.


Kuidas te geobotaanikuks saite?


Geobotaanikat petas meile omaprane inimene Heinrich Aasamaa. Ta oli hea taimetundja ja rnnumees, kuid lektorina ssteemitu. Loengu kigus tuli jrjest uusi mtteid, mis enamasti jid uitama, kokku vtmata.

Kursuset teemat mul polnud. Vanempetaja Aasamaa ksis siis, et mis valdkonnas sooviksin seda teha. Ei osanud midagi pakkuda. Ta soovitas lugeda Botaniteski urnali viimaseid numbreid, et millest seal kirjutatakse, ja kui midagi meeldib, siis viks selle phjal omale teema valida.

Tegelesin siis sisukordadega vga tsiselt ja leidsin, et huvitav viks olla juurestike uurimine. Konkreetne asi. Aasamaa li nost srama: jah, seda me teeme! Meil on botaanikaaias hobune, lheme siia luha peale mitte vga mrga kohta, kaevame vlja suure tki, toome hobusega botaanikaaeda ja siis hakkategi seal neid juuri uurima. Nojah, vga kena. Sinnapaika asi igatahes ji: hobune suri ra, Aasamaa lahkus likoolist, kamakas ji toomata ja mina lpetasin likooli juuri uurimata.

Geobotaanikuks sain teist teed pidi: vanema kursuse tudengid Hans Trass ja Erast Parmasto soovitasid tutvuda vene teadlase Sukatovi tga taimekooslustest. Diplomit teemaks pakuti taimkatte kaardistamist. Sel ajal oli Lippmaa alustatud Eesti taimkatte kaardistamine lppjrgus. Minu lesanne oli uurida ja kaardistada taimkatet Lnemaal Kullamaa, Koluvere ja Risti mbruses.


Kuigi teie likooli ajajrk tundub tnapeval langevat sna sngesse aega, siis vaevalt see tollastele noortele sellisena paistis?


Kik me elame omas ajas, millesse oleme sndinud ja mida ei saa omatahtsi valida. Sda oli lbi, see oli peamine. Taheti sja jlgi kiiresti krvaldada, tudengid kisid koos teistega linnas varemeid koristamas.

Oli tahtmine ppida, saada kellekski, leida koht elus. Majanduslikult oli kigil raske. Ometi tuli minu klassist Tallinnast Tartusse ppima le poole klassidedest. Loomulikult ei linud 1949. aasta kditamine ega muud poliitilised surved meist mda. piti paljustki vaikima vi kitsas ringis rkima, ja mis salata ka hirmu tundma. Aga aeg liikus edasi ja elu muutus jrjest mitmekesisemaks. Nagu praegugi.

Meil oli vga htehoidev kursus, siiamaani saame tihti kokku. Oli kombeks pidada kursusega koos naistepeva. Aga 1953. aastal olid samal ajal Stalini surma leinapevad. Pidasime oma pidu loomakliinikus, ks meie kursusekaaslane elas seal esimese korruse korteris. Seal on madalad aknad, kust kik vlja paistis. Kllap lks meie lrm suureks, nii et mduv miilitsamees tuli kohale. Hea jutuga Eeri Kukk oskas siis hsti ra phjendada, et tegelikult istume leina puhul tsiselt koos. (Naerab.)

lipilased pidutsesid mitut moodi. Vga populaarsed olid teaduskondadevahelised isetegevusolmpiaadid, kus esitati mitmekesist kava: eteldi, lauldi, tehti nalja ja nitemngu, vimeldi jne. Ka meie, matemaatika-loodusteaduskonna naised otsustasime esineda naisvimlemisrhmana. Ise tegime kava. Meil olid valged kostmid ja ajakohasuse prast punased lipukesed. Kava lks kenasti, kuid olime teinud suure poliitilise vea. Karm kriitik mrkis, et vimlemise saatemuusika olevat olnud saksa sjaaegne laager. Tegelikult oli saateks klassikaline operetimuusika Viinist vi Berliinist. Esmalt tegi see viha, aga siis ajas see lollus naerma. Iga kord aga ideoloogiline tsensuur nalja ei teinud.


Kas olite ka vahepeal aspirantuuris?


Ei, tegin oma kandidaaditd ppet krvalt. Siiski vimaldati prast dissertatsiooni he peatki kirjutamist pisut armuaega, suunati nn. aastasse aspirantuuri ja ppetst sai priiks.

Prast likooli tleasumist tles professor Vaga, et nnda-nnda, nd tuleb ks teema vlja melda, assistendid ei saa kraadita ttada. Pakkus mulle teemaks laialehiseid metsi, viksin anda nendest levaate, jtkates Lippmaa alustatud metoodikaga. Tuli uurida kirjandust ja teha plaan. Tagantjrele meldes oleks ikka palju lihtsam olnud, kui juhendaja oleks rohkem huvi tundnud. Aga alati vis ksima minna ja seda ka oodati.

Kui kateedrisse tle tulin, siis esimese asjana uuris Vaga, kas ma masinakirja oskan. Olin suvel tnu sbrannale masinakirja natuke ppinud. Vaga lausus, et iga haritud inimene peab valdama masinakirja. Kas pole paralleel tnapevase arvutioskusega? Igatahes palus ta Vaike Kaldemel anda meile uutele esialgsed juhendid ja kui tal masinat parasjagu vaja polnud, siis visime harjutada.

Vaga judis enne surma veel kandidaadit masinal kirjutatud mustandi lbi lugeda. Ta ei armastanud ise ksikirju lugeda: siis oli ju see ksitsi kirjutatud, vras kekiri. Vaga tahtis, et talle selle ette loeksin ning nii koos istusimegi, lugesin teksti ette ja ta tegi vajaduse korral parandusi.

Kandidaaditga kisid kaasas ka komisjoni eksamid: ldine poliitaine, ldbotaanika, koloogia ja vrkeel. Vrkeelena tegin saksa keele eksami, kuigi koolis olin ppinud inglise keelt. Olin kasutanud rohkem saksakeelset kirjandust.


Olete koostanud rohkesti ppevahendeid, botaanikapiku, teose vlibotaanikast jm. Kas tollal vrtustati ppevahendi tegemist tna?


Tegelikult mitte, tegime neid t krvalt. Botaanikapiku koostamise mtte algatas Vaga ja see ji hku. Kuuekmnendatel lks asi konkreetseks ja nii need kited ilmusid. eldi kll: vga hea, et teete, kuid ega koormust selle arvelt ei vhendatud.

Osa juhendeid tuli ka lihtsalt t kigus. Paljud ideed prinevad Viktor Masingult, niteks vlibotaanika juhend. Eks need tjuhendid tegid ka enda t lihtsamaks: alguses sai praktikumide jaoks paljundatud, see oli tollal sna vaevaline, viiendat masinakirjalehe koopiat ngi veel vaevalt lugeda.


Kas philise osa tajast vttis tollal petamine?


Jah, kige suurem koormus oli siis ja on ilmselt ka praegu dotsendil: philiste ainete lugemine, samuti laboripraktikate juhendamine. Peale botaanika (taimesstemaatika) petasin ka bioloogia petamise metoodikat ja botaanika erimetoodikat, juhendasin koos teiste metoodikutega koolipraktikat. sna tublisti muserdas hiskondlik t teaduskonna prodekaani amet kahel korral.


Kuidas te metsainstituuti sattusite?


Teadustga on see lugu, et prast mingi etapi ammendamist tuleb edasi minna. Tegelesin metsadega ja tundsin, et ksinda ei tee ma selles vallas midagi. Samal ajal oli Eesti botaanikas lppenud inventeeriv etapp: ilmunud Laasimeri Eesti taimkate, levaated soodest, metsadest, niitudest olid koostatud vi parajasti ksil. Pdsin taaselustada seni tagaplaanile jnud sammalde uurimist. nneks leidusid ka mned head tudengid, nagu siiani sammaldega tegelev Leiti Kannukene, hiljem Kai Vellak, ja nii kujunes edukalt tegutsev samblauurijate rhm.

Igatahes tundsin, et minus endas on miski ammendunud. Tnapeval eldakse, et tuleb vastu vtta uus vljakutse. See tuli minul tiesti ootamatult. Sattusin kord teatris kokku oma kursusekaaslase ja tema abikaasa August rdiga. Ta ksis vaheajal, et kas tean kedagi botaanikutest, kes viks tulla metsainstituuti tle. Nemad komplekteerivad parasjagu looduskaitseosakonna kaadrit. Vastasin tiesti spontaanselt: tean kll, mina! Algul tundus see teistele kll naljanumbrina: minna likoolist ra metsainstituuti!

Kogu metsainstituudi moodustamine oli loomulik kik ja eesktt praktiline vajadus. Looduskaitsekomisjon ja hiljem looduskaitsevalitsus tegutsesid edukalt, sest ldine levaade Eesti loodusest oli ju olemas. Kuid mida konkreetsemalt kaitsta, milliseid alasid ja liike, selleks oli vaja tugevat riiklikku toetust. Vaid heast tahtest enam ei piisanud, polnud vimalik lihtsalt niisama kolhoosi- vi titevkomitee esimehe juurde minna ja elda, et vtke nd see ala kaitse alla. Vaja on mjuvat, korralikku dokumentatsiooni. Instituut oli vahelli: teadmiste kokkuvtja, analsija ja snteesija. Metsainstituudi looduskaitseosakond tegi olulist td looduskaitse arendamisel, eriti suuremate kaitstavate alade arenduskavade koostamisel. Sellele toetudes on hiljem edukalt edasi mindud.


Kllap oleks metsainstituudi sarnast looduskaitse uurimisasutust tnapevalgi vaja?


Metsainstituudi rakaotamise kohta on hiljem mnedki krgemad tegelased elnud, et see oli viga. Aga mis tehtud, see tehtud. Tnapeval on teaduses esiplaanil igasugused lhiajalisemad, eksperimentaaluurimused ning suuremaid ldistusi vi analse ei kohta sageli. Kllap oleks looduse kaitse korraldamiseks kasulik kompaktne uurimisasutus.


Niitude inventeerimisel oli meil ks philine puudus heade taimetundjate vhesus: likoolist vi ka mujalt ei tule neid juurde.


Tudengid vivad ju oma kitsama kursuse vi mingi taksoni tundmise raames olla vga tublid, aga pole sellist suunitlust, et peaks loodust ldisemalt tundma. Teine asi: tundmine hakkab peale sna varakult. Varem olid inimesed mrksa looduslhedasemad, hulga rohkem tudengeid prines maalt. Koolides petati loodust tunduvalt rohkem. Seeprast kuluvad praegusel ajal veel vanad pensionrid ra. (Naerab.)


Kite ikka veel vlitdel?


Piinlik elda, aga kin kll. ks vga tubli jrglane on mul juba olemas. Mdunud suvel kisin likoolis tudengitega praktikal. Need olid avatud likooli omad, kes tahtsid ppida ja neid oli mnus petada.


Mis on praeguse aja likoolis teistmoodi?


Mina omal ajal tahtsin, et kui ma ht ainet hakkan petama, siis petan selle lpuni. Ma oleksin vinud jtta praktilised td teiste abijudude lesandeks, aga ma tahtsin ise teha. Lpuks eksamit vastu vttes kujuneb inimesest pilt: kellelt vin rohkem nuda ja kellelt pole mtet nuda, keda oleks vaja veel petada jne. Nd on asjad ja olud teistsugused. Vib-olla ma eksin, aga ssteemsus on asendunud detailide rhutamisega. Kas see on individualistliku elukorralduse tulemus, mis eeldab eraldatust?

Varem sai eksamit teha kolm korda; kes siis kolmandal korral komisjoni ees lbi kukkus, sai eksmati. Praegune lputu eksamite uuestitegemine tundub mulle kll imelik. Muudkui venitatakse, aga see on ilmselt rahaliselt testi oluline.

Ndisaegne tudeng hakkab oma kitsama probleemiga minema kohe svitsi, kuid tal ei teki laiemat, ssteemsemat ettekujutust loodusest. kki selle prast pole meil ka uusi loodusetundjaid laiemas plaanis.


Kas peale botaanika on ka muid hobisid?


Ausalt elda pole hobidele kunagi aega jnud. Sstemaatilist kogujat pole minust saanud, kui mitte arvestada raamatuid. Suuremat thelepanu olen pranud teatrile (tsi kll, mitte praegu), endiselt huvitun smfoonilisest muusikast. Hakkasin suuremat huvi tundma oma sugupuu vastu, kuid see t nuab phendumist, mida takistab aga asjaolu, et kuidagi ei saa telist penisoniplve pidama hakata: ikka ilmub mni ahvatlev pakkumine, millele veel ei suuda ei elda.



Botaanik Anu Kaldat ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012