Eesti Looduse fotov�istlus
2007/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2007/1
Saar on tamme noorem vend

Kuigi saar pole tamme lhedane sugulane, asetatakse ta vrdlustes sageli tamme krvale: kll suuresti kattuva levila, kll soojalembuse ja hilisklmade kartuse poolest, aga ka vrtusliku puidu andjana.

Saare perekonna on taimesstemaatikud paigutanud lipuuliste sugukonda. Peale saare kuuluvad sinna veel rohkem kui 20 perekonda, tuntuimad neist on ehk sirel, liguster, forstia, lipuu, jasmiin, osmantus, fillrea jt., kokku 400900 liigiga. Peamiselt phjapoolkera mdukas ja subtroopilises kliimavtmes levinud umbes 65 (70) saareliigi hulgas on nii madalaid kui ka krgeid puid ning vhem neid, kes kasvavad krge psana.

Krgeima kasvuga ning jmedaima tvega liik saare perekonnas on meie kodumaine harilik saar (Fraxinus excelsior). Kogu Euroopas ning peale selle veel Krimmis, Kaukaasias ja Vike-Aasias levinud puu vib kasvada kuni 45 meetri krguseks. Et Eesti asub hariliku saare levila phjapiiril, siis knib meil kasvavate ksikute suurimate saarte krgus vaid 30 meetrini, tavaliselt aga 2025 meetrini. Meie pikim saarepuu kasvab Audru pargis Prnumaal, tema krguseks mdeti 2000. aastal 31,5 m. Jmedaim harilik saar, mille tve mbermduks on saadud 6,6 meetrit, asub aga Kivi-Vigalas Raplamaal [3].

Harilik saar on kigil aastaaegadel nii metsas kui ka haljastuses kergesti ratuntav. Suvel peamiselt oma suurte roheliste paaritusulgjate liitlehtede jrgi, mis puhkevad kevadel sna hilja ning varisevad sgisel pruunikasroheliste vi kollastena varakult. Talvel tunneb hariliku saare ra tema pigimustade pungade jrgi: pulksirgetel ja rohekashallidel pikkvrsetel asetsevad vastakuti markoonilised klgpungad ja suur tipupung. Haljastuses kasutatavatel saare perekonna teistel liikidel on pungad hallikaspruunid.

Noore ja keskealise hariliku saare koor on sile ja vrvuselt rohekashall, vanemas eas muutub tvekoor aga pikirmeliseks keskmise paksusega hallikaks korbaks. Hariliku saare vra on noorel puul piklikmunajas. Vanemas eas vra alumised oksad kuivavad, sirge tvi laasub ning elusvra tuseb krgemale, muutudes maramaks ja laiemaks. Lbipaistev vra koosneb tavaliselt jmedatest, vrdlemisi hredatest lookjatest okstest ja samuti jmedatest kaarjalt lespoole suunduvatest vrsetest.

Peaaegu kik saared on tuultolmlejad, mistttu itsevad enamasti enne lehtimist vi pungade puhkemise ajal. Kahe- vi hesugulised kroonlehtedeta ja lhnata ied on koondunud kimbutaolistesse pristesse. hel puul vivad olla kas hesugulised, kahesugulised vi he- ja kahesugulised ied koos. Mne ksiku saareliigi isi tolmeldavad putukad.

Saarte vili on tiivuline phklike, mis kll valmib itsemise aasta sgiseks, kuid variseb alles jrgmise aasta varakevadel. Peale seemnete uueneb saar ka vegetatiivselt: annab eriti prast raiumist rikkalikult knnuvsu.


Lubja- ja luhasaar. Et saar on kasvukoha suhtes keskmisest nudlikum ja saastehell, siis teda linnahaljastuses just tihti ei ne, kll aga kasvab ta meil sna sageli ksikpuudena vi rhmiti viljakates kuuse-segametsades, laialehistes salumetsades ning lodumetsades. Saare puhtpuistud ehk saarikud on aga Eestis vga haruldased. Saareenamusega puistuid vib meil nha peamiselt Saare-, Muhu-, Hiiu- ja Lnemaal (sinilille ja lubikaloo kasvukohatpides), kus ta kasvab huumusrikastel karbonaatsetel muldadel ja loopealsetel puisniitudel. Samuti Eesti ida-, luna- ja kirdeosa niisketel kuni vrsketel leetunud ning liikuva phjaveega kuivendatud muldel (naadi, snajala, tarna-angervaksa, kuivendatud lodu kasvukohatpides). Olenevalt kasvukohast eristatakse harilikul saarel kahte kotpi: lubjarikastel muldadel kasvavat saart kutsutakse lubjasaareks, niiskematel aladel kasvavat puud tuntakse aga luhasaarena. Parimad saareenamusega puistud kasvavad meil naadi ja snajala kasvukohatbis, kus puistu boniteet ulatub I ja IA-ni. Ent valguslembene saar ei seltsi hsti liigirikastes salumetsades kasvavate jalaka, knnapuu, prna, vahtra ja teiste laialehiste puudega, kes jtavad saare sageli puistus rhutud seisundisse. Parema kasvuga saared ja saareenamusega puistud kasvavad nendel viljakatel ja niisketel muldadel, kus saare kaaspuuliigid on arukask, haab ja lepp. Eriti hsti edeneb saar aga sellistes kasvukohtades krvuti kuusega, sest segus kuusega kujuneb saarel vlja sirgem ja oksavabam tvi kui kskik millise teise puuliigiga koos vi ksinda puhtpuistus kasvades.


Saar Eestis. Kliima muutumise, aletamise, karjatamise ja raiete tagajrjel on Eesti aladel saarikute pindala viimastel sajanditel tunduvalt vhenenud. Samas on sna thelepanuvrne, et viimase poole sajandi jooksul on saarepuistute osathtsus meie metsades taas suurenema hakanud. Et metsakorralduse andmete jrgi on saarepuistute keskmine vanus riigimetsas veidi alla 50 aasta ja erametsas 60 aastat, siis vib saarikute pindala suurenemise peamiseks phjuseks pidada prastsjaaegset puisniitude metsastumist Saaremaal ja Lne-Eestis ning metsade varasemast plaaniprasemat majandamist.

Saarepuistuid kasvas 2005. aastal Eestis kokku 5173 hektaril ja praegu katavad saarikud Eesti riigimetsadest 0,2% ning erametsadest 0,6%. Keskmine hektaritagavara knib 146 tihumeetrini [2]. Et saart on meie metsades vrdlemisi vhe, tuleneb peamiselt inimese tegevusest: aegade jooksul on viljakad metsaalad muudetud pllumaadeks. Teine phjus peitub saare vheses konkurentsivimes: kllalt kiirest kasvust hoolimata jb ta temale sobilikes viljakates kasvukohtades siiski veidi alla teistele, valguse ja ruumi suhtes vhem nudlikele ning veel kiirema kasvuga pehmelehtpuudele (aru- ja sookask, sang- ja hall lepp, haab, remmelgad).

Et harilik saar on kiirekasvuline ja hinnatud puiduga liik, siis on teda mitmel pool Eestis kultiveeritud nii viljakale metsa- kui ka endisele pllumaale. Noores eas varjulembese ja klmarnana uueneb saar looduslikult vanemate puistute turbe all paremini kui lagedal. Seetttu on soovitatav istutada teda segus teiste puuliikidega vi veelgi parem rajada saarekultuur turvet pakkuvasse koridori niteks hall-lepikus. Sobilikele lageraielankidele tuleks harilik saar istutada aga alles siis, kui seal kasvab juba klma ja ulukite eest noori saaretaimi kaitsev lehtpuuvsa.

1012 aasta vanuselt muutub saar tunduvalt valgusnudlikumaks, siis on vaja teha valgustusraiet: raiuda vlja eelkige saare kasvu takistavaid kiirekasvulisi lehtpuid. Ent seda tuleb teha sna mdukalt, sest mbritsev puistu kaitseb saart klmakahjustuste eest, aidates samas kaasa saarepuude laasumisele ning sirge tve kujunemisele.

Saarekultuuri rajades tuleks eelistada suuremaid ja vanemaid (34-aastasi) taimla vi vana metsa alla tekkinud saare loodusliku uuenduse taimi. Neid tuleks prast istutamist 13 cm krguselt maapinnast tagasi ligata. Muidu tekib varjust kitselt tisvalguse ktte sattunud taimedel sageli koorepletik. Sellest kahjustatud taim nakatub aga kergesti saarevhki. Prast tagasilikamist kasvanud uued vrsed kohanevad uute valgusoludega, kasvavad kiiresti ning on sirged.


Saar kardab rohusjaid metsloomi, klma, saarevhki ja kahjurputukaid.

Et noored saarevrsed ja saarepuu koor on hirvlaste lemmiktoit, siis ohustavad meil saarekultuure ja looduslikku saareuuendust pder, metskits ja punahirv.

Pllumaale vi lagedale vrskele raiesmikule istutatud saaretaimi ohustavad peale ulukite sageli kevadised hilisklmad, mis kahjustavad peamiselt kuni kahe meetri krgusi puuhakatisi eelkige avatud aladel. Hiljem see oht kll tunduvalt vheneb, kuid noored saared vivad karmidel talvedel ikkagi kannatada: vrsed vi puud klmuvad kas osaliselt vi tielikult. Vanemaid puid rikuvad talvised kiired hutemperatuuri kikumised, mis phjustavad tvedes pikisuunalisi klmalhesid. Klmalhed tekivad siis, kui hutemperatuur jrsult langeb: jmedate puude vlimised tveosad klmuvad siis lbi ning tmbuvad kokku, sisemised klmumata puiduosad pressivad aga vlimised lhki.

Koorevigastustega nooremate puude peamine kahjustaja on saarevhk, mida phjustab nii bakter Pseudomonas syringae subsp. savastanoi pv. fraxini kui ka seen nimega Nectria galligena. Viimane phjustab tvevhki peale saare veel mitmel teiselgi lehtpuul, nagu jalakas, vaher, pihlakas, paplid ning una- ja pirnipuud. Vhihaavand paistab pikliku vi mara puhetisena, mille keskele tekib lhe. Haavand suureneb aasta-aastalt, hvitades kobrutava vallina mbritsevat ja ha uuesti tekkivat puhetunud kudet saaretvel ja -okstel. Haigusest nakatunud oksad kuivavad ning tugevalt kahjustatud puud surevad. Saarevhk on Eestis levinud sna laialdaselt.

Putukatest rndab saarenoorendikke vike (0,50,8 mm pikkune), ovaalse kehaga, helepunane tiibadeta putukas saare-kilpti (Pseudochermes fraxini), kes kaitseb ennast iseenda eritatud umbes 13 mm lbimduga, algul valge, hiljem hallikaks muutuva vahast kilbiga. Saare-kilptid imevad iminoka abil noorte siledakooreliste puukeste tvedel ja okstel taimemahla. Imemisel eritavad putukad puusse slge, mis rritab ja mrgitab taimekudesid ning selle tagajrjel tekivad koorele poolkuujad korbastunud haavandid. Putuka kahjustuse tagajrjel aeglustub noorte puude juurdekasv ning ulatuslikuma kahjustuse korral vivad puud hukkuda.

sna sage ja tavaline saarepuude kahjur on vike-saarerask (Hylesinus fraxini), kes asustab haigeid ja hiljaaegu kuivanud puid, kusjuures eelistatud on just hema koorega nooremad puud ja vanemate puude oksad. Vhem on suur-saareraskit (H. crenatus), kes jtab haude surevatele, haigetele vi vga vanadele puudele, kusjuures eelistatud on puu paksukooreline tveosa.

rasklastest asustavad saart veel sile saarerask (H. varius) ja karvane saarerask (H. oleiperda). Neist viimast pole Eesti saarikutest seni veel leitud [5] Kohati vib Eesti saarikutes nha aga oksamailast (endise nimega saaremailane) (Zeuzera pyrina) sinakatpilise valge rindmiku ja tiibadega liblikat, kes muneb saare ning ka teiste lehtpuude okstele. Munadest kooruvad kollakasvalged tumedate nsakestega kaetud rvikud, kes kaevandavad algul vrsetes ja peenemates okstes, phjustades nende kuivamist vi lehtede enneaegset varisemist. Jrgmisel aastal siirduvad rvikud jmedamatele okstele ja tvele, kaevandades kike algul koore all, hiljem puidus. Saartel vib tegutsemas nha veel vikest hallikasmusta saarekrsakat (Stereonychus fraxini).


Saar ja tamm. Kuigi saare eluiga pole vga pikk ulatub 250, harvem 350 aastani , on teda ikka vrreldud pikaealise tammega. eldakse isegi, et saar on tamme noorem vend. Sstemaatiliselt pole harilik saar ja harilik tamm teineteisele lhedased sugulased. Ometi leidub nende koloogias ja bioloogilises olemuses palju hisjooni: nende levikula on suuresti kattuv, mlemad on soojalembesed ja htmoodi tundlikud kevadiste hilisklmade suhtes, kuigi puhkevad teistest meie lehtpuudest hiljem. Samuti vajavad nad mlemad viljakat mulda ning on eriti valgusnudlikud.

Saart ja tamme hendab ka nende vga vrtuslik ja vastupidav puit. Testi, saare ja tamme puit on sna sarnased ning seetttu vib neid kergesti segi ajada: mlema puit on rngassooneline ning llipuiduga, kuid saarel on ssikiired kitsad ning vastupidi tammepuidule vhemrgatavad. Llipuit on saarel ilusa tekstuuriga, vrvuselt hallikas- kuni punakaspruun, maltspuit nrgalt kollakasvalge, kusjuures puistus kasvanud puudel on llipuit tumedam ja laiem kui ksikult lagedal kasvanud saarel.


Puit, koor, vrsed, lehed Varem valmistati tugevast, tihedast (tihedus 650700 kg/m3) ja samas kllalt painduvast, hsti lhestatavast ja elastsest saarepuidust paljude triistade kepidemeid ja pllumajandustriistu. Kreekakeelne sna phraxis, millest on tuletatud perekonna ladinakeelne nimetus Fraxinus, thendabki tlkes lhenemist ning viitab saarepuidu just sellele omadusele. Saarepuitu kulus nii ratta- ja reekodaraiks, loogaks, aisteks kui ka rehapulkadeks, rkimata haamri- ja kirvevartest [3].

Tnapeval on kulumiskindel, kva ja dekoratiivne saarepuit leidnud rohket kasutust spooni ja planguna mblitstuses, hinnaline puit sobib ka parketiks ja treppideks, samuti siseviimistluseks ja mnede spordivahendite tootmiseks. Eriti hinnaliseks peetakse maailma mbliturul hariliku saare tvemuhkudest saadavat salmilise tekstuuri ja linnusilmamustrilist maarjasaare puitu.

Suure kttevrtuse tttu kasutatakse harilikku saart ka kttepuuna. Koor, seemned ja lehed leiavad nendes sisalduvate vitamiinide tttu rakendust meditsiinis. Koort kasutatakse ka naha parkimiseks, lehtedest ja koorest saadakse musta, pruuni ja sinist riidevrvi. Noori tiibvilju vib aga marineeritult isegi sa. Lne-Eestis tehti vanasti saare lehtedega noortest vrsetest lehisvihtu lammastele. Vanade saarte tvensustes on leidnud kodu linnud, plispuude tvedel kasvab rohkesti eri liiki samblaid ja samblikke.


Saar haljastuses. Dekoratiivse vliskuju tttu on harilikku saart kasvatatud ilupuuna nii linna- kui ka maahaljastutel, samuti vib teda nha taludes uepuuna. Linnahaljastuses prsib saare kasvatamist tema vhene vastupidavus husaastele ning kuivale tihenenud mullale: puu latv hakkab varakult kuivama. Haljastuses ei mju hsti ka see, et saare lehed puhkevad hilja ja varisevad aegsasti, et tema tugev juurestik kurnab lheduses kasvavaid puid ja psaid. Harilikku saart on tulemuslikumalt kasvatatud vikelinnades, kus viks teda kasutada alleepuuna ning rhmiti muruplatside ilmestajana.

Peale hariliku saare philiigi kasvatatakse meie haljasaladel, aedades ja dendroparkides ka mitmeid lehtede ja kasvukuju jrgi eristatavaid ning peamiselt pookides paljundatavaid sorte.

Pendula on vnklike harudega leinapuu, kelle sirged oksad ripuvad pikalt. Sageli kasvavad mned oksad pookekohast 13 meetrit les, et siis jlle kaarjalt allapoole kasvada. Selliselt kujuneb puul mitu nn. rippuvat korrust. Vib kasvada Eestis kuni 10 meetri pikkuseks, itseb ja viljub. Vrdlemisi sage kalmistutel, aedades, linna- ja maaparkides.

Pendula Wentworthii sirgub Eestis eelmisest oluliselt pikemaks, isegi philiigi pikkuseks. Pookekohast kasvab les tugev tvi, klgoksad pikad, rippuvad, kuid oksatipud knduvad veidi lespoole. Eelmisest oluliselt haruldasem kultivar, meie ainuke puu kasvab Tallinnas Tornide vljakul.

Nana on tihe kerakujuline aeglase kasvuga kbus, kelle lehekesed on mrksa viksemad kui philiigil. sna klmarn, Eestis ei itse. ksikuid puukesi leidub le Eesti (Luual, Sangastes, Saaremaa taimeaedades jm.).

Jaspidea noored vrsed on kuldkollased, tihekerajas vra on suvel rohekaskollane. Meil vga haruldane ja klmakartlik.

Aurea on eelmisega vrreldes kidurama kasvuga, lehed viksemad, puhkedes kollakasrohelised, suvel rohelised. Vrsed kollased. Eestis sna haruldane.

Aure Pendula sarnaneb eelmisega, kuid kollased vrsed ripuvad, lehed erkkollased. Eestis vga haruldane.

Crispa on tiheda tumerohelise vraga aeglasekasvuline puu, kelle philiigist viksemate liitlehtede lehekesed on krsus servaga.

Diversifolia ehk lihtlehine saar on ovaalse vraga klmakartlik madal puu suurte pikarootsuliste jmesaagja servaga vi nrgalt hlmiste lihtlehtedega, vahel siiski kolmetiste liitlehtedega. ksikuid puid leidub le Eesti mitmes kollektsioonaias.

Sort Heterophylla Pendula ehk Diversifolia Pendula on, nagu eelmisedki, lihtlehine puu, kuid oliivrohelised oksad-vrsed ripuvad kaarjalt. Eelmisest haruldasem.


Eestis kasvatatavad vrliigid. Peale hariliku saare ja tema kultivaride vib meie haljastuses vi dendroparkides nha veel kuni kmmet liiki saari.

Introdutseeritud saartest on meil enim levinud Phja-Ameerika idaosast prit pensilvaania saar (F. pennsylvanica). Eestis kasvab see harilikust saarest klma- ja hilisklmakindlam, mullastiku suhtes vhenudlikum ja ka linnatingimusi hsti taluv liik peale parkide ka metsakultuurides (Jrvseljal, Luual, Reiul, isus), kus ta on osutunud sna kiirekasvuliseks ja vastupidavaks. Harilikust saarest eristub kergesti pruunikashallide karvaste vrsete, helepruunide pungade, alt oluliselt karvasemate lehekeste ning leherootsu ja teistsuguste tiibviljade poolest. Ta on harilikust saarest madalam, tema puit hapram ja seetttu vhem hinnatud.

Pensilvaania saarel on ka sorte ja teisendeid. Kultivaridest tuntuim on Variegata: hallikasrohelised lehekesed on ebakorraprase laia valge servaga vi ka osaliselt valgelaigulised. Eestis sna vana sort, vanimate puude krgus ulatub 17 meetrini. Sordi Aucubifolia lehed on kollasetpilised.

Pensilvaania saare teisendit F. pennsylvanica var. subintegerrima (F. lanceolata) tuntakse aga rohelise saarena, kelle paljad vrsed on rohelised, hallid vi pruunikad; pealt likivrohelised lehekesed on kujult laielliptilised kuni sstjad, alt veidi heledamad, roodudel nrgalt karvased vi paljad. Eestis vrdlemisi klmakindel, kuid vhe levinud. Vriks senisest suuremat thelepanu linnahaljastuses, sest on linnaoludes kikidest saareliikidest vastupidavaim.

Manduuria saar (F. mandchurica) kasvab looduslikult Kaug-Idas, Korea poolsaarel, Kirde-Hiinas ja Jaapanis, meil mitmes botaanikaaias ja dendraariumis. ratuntav lehekeste kinnituskohta katvate roostepruunide karvatuttide jrgi punakal leherootsul. Vrsed tumekollased vi pruunikad.

Vhem vib meil nha veel pensilvaania ja rohelise saarega sarnanevat Phja-Ameerika idaosast prit ameerika saart (F. americana) ning musta saart (F. nigra), USA lneosast prit meil vga haruldast oregoni saart (F. latifolia), USA kaguosas kasvavat teravalt neljakandiliste vrsetega neljatahulist saart (F. quadrangulata), Kesk-Aasiast prit jgisaart (F. sogdiana), Koreast prit putuktolmlevate itega hiina saare teisendit (F. chinensis var. rhynchophylla), Kesk- ja Luna-Euroopas ja Vike-Aasias kasvavat silmapaistvate lhnavate pstistes pristes olevate vikeste kreemikate kroonlehtedega putuktolmlevat issaart (F. ornus) ning viimase Luna-Itaaliast ja Balkanilt prit teisendit F. ornus var. rotundifolia, kelle lehekesed on mar-raspidimunajad.


1. Hmet-Ahti, Leena et al. 1992. Suomen puu- ja pensaskasvio. Dendrologian Seura. Helsinki.

2. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 2006. Aastaraamat Mets 2005. Tartu.

3. Relve, Hendrik 2000. Eesti plispuud. Projekti Plispuu andmed Eesti looduskaitsealustest ksikpuudest ja psastest. O Infotrkk, Tallinn.

4. Viires, Ants 2000. Puud ja inimesed. 2. tr. Ilmamaa, Tartu.

5. unap, H. 1996. Saareraskitest (Hylesinus) ja kbusraskitest (Crypturgus) (Coleoptera, Scolytidae) Eestis. Metsanduslikud uurimused XXVII. Tartu: 133139.



IVAR SIBUL
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012