Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 10/2002
Tuttavad ja vrad purgioad

Koos muude vlismaiste hrgutistega on meie poodidesse judnud ka erisugustesse purkidesse pakitud ning kikvimalike soustidega maitsestatud oad, mis botaaniliselt on kik aedoa perekonda kuuluvate taimede seemned.

Aedoa perekonda kuulub 55 liiki, millest ainult viis on kodustatud. Aedubade kasvatamisele Kesk-Ameerikas ammu enne Kolumbuse vallutusi viitavad vga vanad leiud, mis prinevad juba 60004000 a. e. Kr. Phja-Ameerikasse levis aeduba palju hiljem, esimesed leiud on dateeritud 300 a. e. Kr. Euroopasse toodi aeduba 16. sajandi alguses, aga kasvatama hakati teda alles 18. sajandil.

Harilik aeduba (Phaseolus vulgaris), mida ka trgi oana tuntakse ja sageli meie aedades kasvatatakse, on meile ilmselt kige tuttavam aedoa perekonna liige. Tavaliselt kasutab eestlane noori, valmimata seemnetega aedoa kaunu, enamasti keedetult vi marineeritult.

Trgi oal pole tegelikult mingit pistmist Trgiga. Nagu teisedki aedoa liigid on ta prit Kesk- ja Luna-Ameerikast, philiselt Mehhikost ja Peruust. Nimetuse on ta saanud aga ilmselt kveravitu pikkadelt kitsastelt kauntelt, mis meenutavad trgi mka (he ingliskeelse nimetuse kohaselt on aga tegu hoopis prantsuse oaga).

Aeduba ja mais on olnud Kesk-Ameerika indiaanlaste philised toidutaimed, sealjuures oad peamine valgu allikas (sisaldavad 1727% valku), sest loomakasvatus pole neil kunagi olnud eriti heal jrjel. Asteekide ja inkade impeeriumides oli harilik aeduba nii oluline kultuur, et ube kasutati isegi maksude maksmisel. Neil aladel on harilik aeduba ja mais thtsaimad pllukultuurid praegugi.
Kodustatud aedube kasvatatakse maailmas umbes 23 miljonil hektaril, philiselt Brasiilias, Indias Mehhikos ja USAs. Sltuvalt piirkonna kliimast ja pinnase viljakusest ning vetamisest-niisutamisest annab aeduba saaki 4005000 kg/ha.

isuba (Ph. coccineus) on sama perekonna teine Eestis kasvatatav liik. Nagu eestikeelne nimetus osutab, tuntakse teda meil rohkem ilutaimena, kuid oma kodumaal on ta hinnatud toidutaim ja samuti ks purgiubadest.
Peale hariliku ja isoa kasvatatakse kultuuris veel liima aeduba (Ph. lunatus), teravalehist aeduba (Ph. acutifolius) ja eestikeelse nimetuseta Ph. polyanthust. Kigil neil on palju erisuguseid vorme ja sorte, eriti rikkalikult harilikul aedoal.
Toiduks tarvitamise alusel jaotatakse aedubade vormid kolme rhma: 1) nn. trgi oad, millel sakse noori kaunu; 2) rohelised oad tarvitatakse tismtmetega, kuid valmimata oaseemneid; 3) kuivad oad sakse kauntes valminud ube. Trgi oad omakorda jagunevad kiulisteks, kiududeta ja vahajateks. Kuivad oad vivad olla mitut vrvi valged, roosad, punased, mustjad, thnilised, ning eri suuruse ja kujuga.
isoal sakse nii rohelisi seemneid kui ka noori kaunu, Kesk-Ameerika indiaanlased kasutavad ka taimede juuri. Teravalehisel aedoal lhevad toiduks tiskasvanud oad. See kuivust taluv taim suudab elada krbes, nii et teda kasvatatakse ka Aafrikas (idanemiseks vajab ta siiski niiskust).
Ph. polyanthus on vhem levinud, teda kasvatatakse kultuurina philiselt Mehhikos, Colombias ja Venezuelas 8002600 m krgusel, kus kliima on jahedam ja niiskem.
Kigi nende kodustatud aedubade metsikud eellased on pikavarrelised ronitaimed, tnapeva kultuursortide seas tuntakse ka palju madalaid psasjaid vorme. Enamik aedube on lhipevataimed, mis vajavad valmimiseks 120130 klmata peva; ksikutele vormidele pole peva pikkus siiski oluline. Meie kliimat taluvad hsti vaid hariliku aedoa ja isoa mned sordid.

Peale aedubade ja kigile teada-tuntud herneste on liblikieliste seas teisigi toiduklblike seemnetega liike.
Pldube (Vicia faba), mida meil ammustest aegadest on kasvatatud ja soolvees keedetult eriti lle krvale pruugitud, purki pistetult ei kohta. Ju on seemned liiga suured.
Harilik kikerhernes (Cicer arietinum) on mgil konservina. Kikerhernest kasvatatakse philiselt Kesk-Ameerika kuivemates piirkondades, tema seemned on nurgelised, veidi lapikud ja sna krobelise pinnaga, valminult kollakad.
Lts (Lens culinaris) on prit Luna-Euroopast ja Edela-Aasiast. Vanasti kasvatati ltse rohkesti ka Eestis, tnapeval teame teda kll rohkem muinasjuttude ltseleeme kaudu, kuigi, kui hsti otsida, leiab ltse ka poest, eelkige nn. rohelistelt riiulitelt. Hoopis harvem vib neid lapikuid seemneid kohata konservina. Munguba (Vigna radiata), kelle mned sstemaatikud on ka aedoa perekonda asetanud (snonm Phaseolus radiatus), prineb Aasiast. Tema pisikesi seemneid makse meil vahetevahel nii kuivalt kui ka idandatuna.

Malle Leht (1953) on botaanik, ttab EPM zooloogia ja botaanika instituudis vanemteadurina.



Malle Leht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012